Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. See on ka mehaanikas laialt levinud. Eelised on sellel, et: sellel on kõrge kasutegur kuni 98 protsenti. Võllidel ja laagritel on väike koormus. Konstante ülekandearv. Väikesed mõõtmed võrreldes rihm- ja hõõrdülekandega ja suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte). Selle on ka omad puudused nagu igal asjal nt :eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt ja valmistamise ebatäpsusest tingitud müra.
Sellest kohast kulub veere tee kõige kiiremini ja tekib süvis. Mille veere kehad ületavad hüppega. Laagris tekib vibratsioon ja tõukeline koormus, ning laagri tööiga väheneb kõvasti. Selle ära hoidmiseks peab paigal seisev võru istatud vabamalt, et ta saaks aegajalt pöörleva võruga kaasa nihkuda. Üldiselt peab pöörlev võru olema kõvasti kinni võllipeal ja paigalseisev võru vabamalt. Kasutatakse veere laagritel väiksema lõtkuga istusi. ÕLID Tagi moodustub seal kus mootori temp. On 350-400c sooja. Põlemis kambrid, klapid, kolbide põhjad, kütuse pihustid. Tagi teke soodustab mootori alakoormust. Pruun kõva kilene sade. Ja must tugev tükiline sade. (Väljanägemine). Slamm on pehme muda taoline õlist tekkinud sade, ja tekib 50- 150c juures. Soodustab slammi: pikad õlivahetus välbad, mootor töötab pidevalt
3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE. Mehhanism käikude ümberlülituseks asub käigukasti kaanel. Käiguvahetust teostatakse juhi poolt käigukangi 51 abil, mis asub sfäärilise kaane pesas. ZIL 431410 käigukast koosneb vedavast võllist 1, mis on laagril 2 ja mis on stopperdatud tõkestusrõngaga 3. Võllil on hammasratas 4, mis on pidevas ühenduses hammasrattaga 34 vahevõllil 33. Selle peal on liikumatult ühendatud hammasrattad 25,26,28,29 ja 31. Vahe võll pöörleb laagritel 22 ja 35. Veetav võll 24 pöörleb laagritel 17 ja 37. Sellel paiknevad esimese käigu hammasratas 16, teise käigu hammasratas 14, kolmanda käigu hammasratas 8 ja neljanda käigu hammasratas. Hammasrattal 16 on veel ka teine funktsioon nimelt tagurpidi käigu lülitus (liikudes teljel). Tagurpidi käigu sisselülitamiseks viiakse esimese käigu ja tagurpidi käigu nihutav hammasratas hambumisse tagurpidi käigu hammasplokiga. Peale hammasrataste on vedaval võllil kaks
Mõjuv telgkoormus Fa=479 N Siis Fa/C0=479/10800 ≈ 0,05 Seega e=0,25 X=0,56 ja Y= 1,75 Kuna aga Fa/Fr = 479/2292 ≈ 0,21 < e =0,25 Siis ekvivalentjõud P = Fr = 2292 N Laagri tööressurssi leiame valemiga Lh10= (106/60n)*(C/P)p Kus n – laagrivõru pöörlemissagedus, n = 300 min-1 6 C – laagri dünaamiline kandevõime, C = 16500 N, p – empiiriline astendaja ( 3-kuullaagritel ja 10/3 rull-laagritel). Siis Lh10 = (106 / 60*300)*(16500/2292)3 ≈ 20727 töötundi. Analüütilise arvutuse ja SKF arvutusprogrammi abil saadud tulemuse erinevus ((20781 – 20727) / 20781)*100 ≈ 0,26 % 8. Veerelaagrite eelised ja puudused liugelaagrite ees Eelised: Kõrge töökindlus ja väike hooldusvajadus Väike määrimisvajadus Väike hõõrdumine Paljud laagrid taluvad erinevat tüüpi koormusi
Nende valmistamiseks kasutatakse teraseid, mille süsiniku sisaldus ei ole eriti kõrge. Kolvi sõrme liikumise järgi nimetatakse neid ujuvateks ja mitte ujuvateks. Ujuv kolmisõrm võib liikuda töötamise ajal kolvi silmas kui ka kepsu ülemises peas. Mitte ujuv sõrm on kepsu ülemise peaga jäigalt ühendatud ja liigub ainult kolvi silmades. Raam- ja kepsu laagrid Väntmehhanismi laagird on suuremas osas liuglaagrid st, et väntvõll pöörleb oma laagritel liuguvalt, seal ei ole veerevaid osi niinagu kuul- või rull-laagritel. Väike mootoritel pöörleb väntvõll veerelaagritel. Laagrite ülesandeks on: 1) Olla väntvõllile ja kepsule kandvaks osaks 2) Vastu võtta paisumisel tekkivad jõud, millega omakorda liituvad pöörlevate masside inertsjõud 3) Vähendada omavahel liikuvate detailide hõõrdejõude Raam ja kepsulaagritele mõjuvad jõud on ebaühtlased. Töötakti ajal kannab kepsulaagri
hammasülekande puudused · keerukas valmistamise tehnoloogia · suurtel töökiirustel on müra · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt · valmistamise ebatäpsusest tekkiv müra Hammasülekannete eelised · suur töökindlus · kõrge kasutegur(kuni 98%) · suht väikesed mõõtmed(võrreldes rihm ja hõõrdülekandega) · konstantne(muutumatu) ülekandearv · suur ülekantav võimsus · võllide ja laagritel väike koormus Materjalid Enamik jõuülekandeid valmistatakse · terasest · malmist · plastikust mittemetall hammsrattad on kasutusel kodumasinates ja peenmehaanikaseadmetes, aga ka näiteks tekstiili ja polügraafiamasinates juhul, kui tegemist on piiratud koormusega) mittemetall hammasratta kasutamise puudused · madalad tugevuseomadused · halvad soojusjuhid (suurtel pööretel ei talu) · suur joonpaisumine(kinnikiilumine ,sulamine) · külmavoolavus Eelised
4. Mis on elektrimasina põhiosad? Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõikmasinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse
3. Jõud, mis kujutab endast sellele rattale langevat osa masina kogukaalust. Ka see jõud painutab võlli vertikaaltasapinnas. 4. Horisontaaltasapinnas mõjub jõud, mis tekib rattale edasiantava jõumomendi arvel. Sellise pöördemomendi ülekandmisega rattavõlli kutsutakse poolkoormatud rattavõlliks. Kui rattavõll istub ühe otsaga diferentsiaalkarbis, võlli väline ots sidestatakse rattarummuga ning rumm istub rattavõlli kesta välisotsal olevatel laagritel, on tegemnist koormamata võlliga ning võllile mõjub ainult rattale edasikantav pöördemoment. 9. Hüdrotrafo ülesanne ja töötamine Hüdrotransformaator ehk hüdrotrafo kujutab endast pöördemomendi muundurit. Pöördemomenti muundab hüdrotrafo kinnises kontuuris ringleva vedeliku kineetiline energia. Pumbaratas on varustatud sisemiste labadega, millede abil tekitatakse vedeliku rõhk ja liikumine, kui pumbaratas pöörleb. Turbiiniratas võtabpumbaratta poolt tekitatud vedeliku
Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.02*15000=300 kg
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne
hooldus. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3…0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele.
säilita mõni teine jõud jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumise korrutisega isega F *N Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või kea liikuma sundivale jõule hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus Hõõrdejõudu saab vähendada kui mindade vaheke panna vedelikku panna kehad liikuma laagritel või rullidel Elastsusjõud Elastsusjõud avaldub deformatsioonil Deformatsioon on keha kujuvõi ruumala muutus Deformatsioon võib olla elastne või plastiline elastse korral keha ei taasta oma esialgset kuju plastilisel deformatsioonil esialgne kuju ei taastu Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänuu elektromagneetilise iseloomuga jõule Tõmbe ja surve korral saab wlastsusjõudu väljendada valemiga mis kannab inglise füüsiku Robert Hooke’i nime
masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus.
masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus.
Tabel 2.4. Erinevate Käivitusmeetoditega kaasnevad probleemid mootorite käivitamisel ja pidurdamisel [21] Otsevõrkkäiv Täht-kolmnurk- Sagedusmuun Probleem Sujuvkäiviti itus käivitus dur Rihma libisemine / kulumine Jah Keskmine Ei Ei laagritel Suur käivitusvool Jah Ei Ei Ei Ülekandemehhanismi Jah Jah Ei Ei suur kulumine Kauba kahjustamine Jah Jah Ei Ei pidurdamisel Hüdraulilised löögid Ei, parim Jah, Jah Jah
Eks teinekord saadi ka pettusele jälile ja konstruktorid hajusid siis otsemaid nelja tuule suunas. Saksimaa mehaanik Ernst Edmund Bessler esitles 1717. aastal Kasselis mingit müstilist masinavärki, mis olevat kaasaegsete ürikute kohaselt kõikvõimaliku kontrollimise ja ekspertiisiga edukalt toime tulnud. Meister oli kasuahne maakrahvi ülesandel ehitanud vägeva puidust ratta, varustanud selle kõikvõimalike salapäraste detailide ja vidinatega ning sedanud taladele toetatud laagritel pöörlema. Krahvihärra väntas isiklikult ratta käima, sellepeale lahkuti saalist ja pitseeriti uks. Küllap seisid proessorid ja mehaanikameistrid mõne nädala pärast selles veeres üpris nõutute nägudega. Ühesr kirjeldusest: ,,Pitserid murtakse nüüd lahti ja raske tiibuks avaneb. See toimus 2. jaanuaril 1737 WeiBeinsteini lossis. Hessen-Kasseli maakrahv koos saatjatega siseneb kitsasse kõrgesse koridori.
22. Differentsiaali hammasrataste reguleerimine Laagrite reguleerimisse vajadus tehakse kindlaks indikaatoriga telglõtku mõõtes. Peaülekande laagrid tõmmatakse kinni eelpingega. Vedava hammasratta võlli laagrite eelpinge loob tekgkoormus, mis tekib vedava hammasratta kinnikeeramisel. Laagrite pinge reguleeritakse laagrite sisemiste rõngaste vahele asetatavate tihenditega. Laagrite eelpinge suurust kontrollitakse võlli laagritel pöörlemist takistava momendi järgi. Selleks tuleb tuleb peaülekande korpuse otsmuhv kinnitada kruustangide vahele ning, kinnitatud võlli ääriku avasse dünamomeetri konksu või liigutava raskusega hoova, panna võll pöörlema. Selle juures tuleb võlli pöörlemis takistuse suurus lugeda dünamomeetri või haava skaalalt mitte liikumise algmomendil vaid võlli püsival pöördumisel. Korrutades võlli pöörlemiseks vajaliku jõu kilogrammides konksu
Alternatiivkaristuse kasuks kõneleb asjaolu, et ainult 8% kinnipeetavatest, kellele määrati teistsugune karistus ( tingimisi karistus jne) sooritasid uue kuriteo. Kui seaduseelnõu peaks jõustuma , saaks 280.000 inimest vanglast vabastada. Vanglad Ajalugu 1980datel olid NL mõned üksikud traditsioonilised vanglad, 99% süüdimõistetutest kandsid karistust töölaagrites. Laagritel oli 4 eri rangusastmega reziimitsooni. Võimude meelest oli taoline süsteem edukas tänu madalale retsidivismiastmele. Laagrites olid väga rasked tingimused, vange koheldi sadistlikult ja omavoliliselt ning rikuti inimiõigusi. 1989.aastal võeti vastu täiendavad seadused, mis toonitasid rehabilitatsiooni rakendamist karistuse asemel, et humaniseerida Gulagite süsteemi. Paraku ei toimunud erilisi muutusi kuni NL perioodi lõpuni.
bakaut, ligufool, tekstiil või suure Ø korral kummi. Töökäik: ● liistud freesitakse, külgservad töödeldakse õige nurga alla ● liistud laotakse tünni kujuliselt rakisesse ja freesitakse mõõtu ● liistud võetakse rakisest välja ja laokse juba deidvudi laagrisse ja kinnitatakse fiksaatorliistudega ● laager treitakse seest õigesse mõõtu (töödeldakse õigele lõtkule) ● freesitakse liistude vahele pikkisuunalised veekanalid (uuematel deidvudi laagritel freesitakse külgtaskud). Kummiliistud Valmistatakse vormis, kusjuures liistule pannakse sisse metallist kargass. Liistud kinnitatakse laagrisse peitepeaga poltide või ka kruvide abil. (kargassil peavad olema keermestatud avad) Babiitlaagrid Viimasel ajal on hakatud kasutama deidvudi seadmetes malmhülsse, mis on üle valatud babiit kattega. Laagrit määritakse õliga. Et tagada õli poolel suuremat survet, kui seda on merevee poolel siis õli poole süsteem on varustatud nn
Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator om mootori paigalseisev osa, mis paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3-0,5 mm paksustest stantsitud staatroplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis. Laagritel pöörleb võllile kinnitatud rootor. Samuti on seal ventilaator jahutusõhu saamiseks. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp. Staatorimähisest, täpsemini tema pooluspaaride arvust sõltub mootori pöörlemiskiirus. Sünkroonkiirus (magnetvälja pöörlemiskiirus) sõltub nii sagedusest kui ka pooluspaaride arvust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühimähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli
nimetatakse ka koormuskadudeks, vool oleneb koormusest. Rootori pöörlemisel tekivad mehaanilised kaod, tingituna hõõrdest laagris ja rootori hõõrdest õhuga. p = p Fe + p Cu + p meh P1 P2 = = P2 P + r1 Kaod ja kasutegur:Jagunevad 3-eks:1.magnetilised e teras e tühijooksukaod koosnevad hüstereesi ja pöörisvoolu kadudest,sõltuvad materjalist,sagedusest ja magnetvoost(pingest)2.mehhaanilised koosnevad hõõrdekaost laagritel, ning hõõrdekaost põõrleva ankru ja õhu vahel.3.elektrilised e koormus e vaseskaod tekivad elektrivoolu läbimisel ankruahela takistust. Ankruahela takistus koosneb mähise takistusest. Kasutegur =P2/P1 =P2/P2+ p Asünkroonmootori töökarakteristika. Töökarakteristika näitab mootori iseloomustavate suuruste sõltuvust kasulikust võimsusest P2. Kui me mootorit koormame siis kiirus väheneb. Maksimaalne kasutegur on 0,7 kuni 0,8 juures. 4
Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse mater- jal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Valtsid paigalduvad raamile 1 laagritel. Kui valtside vahele sattub purustamata tükk, läheb ta nende vahel läbi, sest amortisaatorvedrud 3 surutakse kokku ja valtside vahe suureneb. Niimoodi on seade kaitstud purunemise eest. Valtse käitab eraldi paigaldatud elektrimootor kiilrihm-, hammasratas- või kardaanülekande abil. Kasutatakse ühe- või kahekordset ajamit. Ühekordse ajami korral käitab mõlemat valtsi sama mootor. Sel juhul edastatakse pöördemoment ühelt valtsilt teisele
selle mõju hindamine. Igasugune pingekonsentratsioon vähendab detaili väsimustugevust. Pingekontsentraatrorid soodustavad väsimuspragude teket ja arenemist. Pingekonsentraatorite mõju väsimusele on võimalik hinnata pinge konsentratsiooni väärtustele vastavalt. St, kui pinge konsentratsioonis on suurem kui ülejäänud detailis, siis seal on ka suurem väsimuse tekke oht. 16.Kontaktväsimuse mõiste. Kontaktväsimus on väsimuse liik, mis esineb nt. hammasratastel ja laagritel. Esineb mitte pidevas kokkupuutes olevates pindades, ehk vahelduva koormusega detailidel. 17.Kõrgemate kinemaatiliste paaride arvutus kontaktväsimusele. 18.Väsimuspurunemiste vältimise olulisemad meetmed. Peamine leevendusmeetod - kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine või vanadeerimine. 19.Hõõrdumise liigid. Hõõrdejõu arvutamine. Hõõrdumise liigid: Paigalseisu hõõre, kontakthõõre, veerehõõre.
lisaseadmete hüdraulikahooval ringi üles-alla toimivad tööliikumised, lülitiga S58 aga vasakule- paremale toimivad tööliikumised. Tasandushõlm Teepinnale langetatud tasandushõlmaga ei tohi sõita tagurpidi. Kui tasandushõlm on langetatud teepinnale ja juht lülitab sisse tagasikäigu, siis hoiatab summer sellest helisignaaliga. Kui pöördenurka muutva silindri kolvivars on väljalükatud asendis, siis ei või tasandushõlma üles tõsta, kuna silindri sfäärilistel laagritel pole küllaldaselt liikumisruumi. Ületõstetud tasandushõlma puhul S57 funktsioonid 1 ja 2 on elektriliselt blokeeritud. Pöördenurga muutmiseba saab käänakutelt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel. Hooldus Tasandushõlma poltühenduste pingsust tuleb kontrollida iga päev. Määrida tuleb iga 40 töötunni järel või kord nädalas. Määrimispunktide arv on 22. Ohutus Tutvu põhjalikult käesoleva kasutamisjuhisega
80) Rootorpurusti Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jäme jämepurustusel. Tööstus toodab üherootorilisi ja kaherootorilisi purusteid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põrkeplaat 3 ja purustusrestidelt 4. Üherootorilise purusti rootoril on kaks diametraalselt paiknevat uuret, kuhu kinnituvad vasarad. Rootor pöörleb kere 1 külgseintesse paigaldatud laagritel. Kere sees asub ülemine ja alumine purustusrest 4. Trapetsristlõikega restilülid on lükitud teljele ja neid eraldavad üksteisest distantspuksid. Ülemine rest on liikumatu. Alumise resti kallet saab muuta reguleerseadisega 5, mis ühtlasi töötab ka kaitseseadisena, materjali peenestatust saab reguleerida rootori ja purustusresti vahekaugusega. Purustamine toimub järgmiselt. Purustisse söödetud kivid paiskuvad vasara löögist vastu põrkeplaate ja ülemist purustusresti
Karteril on jahutussärk, jahutusvesi tuleb peamasinate madalakontuurilisest jahutussüsteemist. Õlitus toimub õliketta ja kaabitsa abil. Ketas võtab karterist õli enda pinnale ja kaabits võtab selle maha ja suunab mööda renni laagri pealt sisse. Kaabitsa liigutamisega kettale lähemale või kaugemale saab muuta õli hulka, mis läheb laagrisse. Tihenditeks on võllil sünteetilisest kummist rõngad, mis pöörlevad koos võlliga. Laagritel on varras õlitaseme mõõtmiseks ja termomeeter. Õli hulk laagrites on 13,5-16,5l. Laagrite temperatuur kallaajaliselt kuvatakse arvutis diagrammil. Võlliliin läbib ka ühte veekindlat vaheseina ja seetõttu on sinna paigutatud tihend, mis normaalasendis töös ei ole. Kui ühele poole vaheseina peaks sattuma vesi, siis veetaseme tõusmiselt teatud piirini sulgeb ujukmehhanism mehhaaniliselt tihendi ümber sõuvõlli.
Tabel 5.2. Erinevate Käivitusmeetoditega kaasnevad probleemid mootorite käivitamisel ja pidurdamisel [12] Täht-kolmnurk- Probleem Otsevõrkkäivitus Sagedusmuundur Sujuvkäiviti käivitus Rihma libisemine / Jah Keskmine Ei Ei kulumine laagritel Suur käivitusvool Jah Ei Ei Ei Ülekandemehhanismi Jah Jah Ei Ei suur kulumine Kauba kahjustamine Jah Jah Ei Ei pidurdamisel Hüdraulilised löögid Jah Jah Ei, parim lahendus Jah, vähendatud
0,8 - 2 2 3 1,8 41 Kui dünaamilisustegurit k1 ei saa täpselt määrata võib tsirkuleerivalt koormatud võru istu leida minimaalse pingu Nmin (µm) järgi Nmin=13 FrN'/103(B-2r), kus tegur N' on 2,8 kerge seeria, 2,3 keskmise seeria ja 2,0 raske seeria laagritel, koormus Fr on N ja mõõtmed B ning r mm. Soovitatavad võllide ja avade tolerantsiväljad ja nende kasutamise näited on tabelis Võlli istud: Sisevõru Tööre- Kasutusala Kuul laager Rull laager Soovita-tav koormus ziim võlli võlli Radiaall Radtugil Silinderl Koonusl tolerants
masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus.
Leitakse laagri tööressurss kas miljonites pöördetes L10 või töötundides Lh10. p C 10 6 L10 ja Lh10 L10 P 60n kus C - laagri dünaamiline kandevõime, n - laagri pöörlemissagedus, P - laagrit koormav ekvivalentkoormus, p – empiiriline astendaja (3 - kuullaagritel ja 10/3 rull-laagritel). Ekvivalentkoormus P XFr YFa , kus Fr – radiaalkoormus, Fa – telgkoormus, X – radiaalkoormustegur, Y – telgkoormustegur. X ja Y väärtused võetakse laagrikataloogidest. 95 Laagri arvutuslik tööressurss valitakse lähtudes masina iseloomust. Näiteks konveierites
Kolvi ülesliikumisel sulgub mööda voolu- ja surveklapp. Kolvipealsest ruumist saab õli aga väljuda ainult läbi kaliibritud ava l töösilindri ülaosas, mistõttu kolvi liiku- mine aeglustub. Kolvi all tekib hõrendus. Selle mõjul ava- neb töösilindri põhjas asuv sisselaskeklapp 5, mille kaudu jahtunud õli siseneb anumast silindrisse. Niisamuti töötavad ka M-66 ja MT-9 tagavedrustuse amortisaatorid. Kaliibritud ava võib silindriseina asemel laagritel. Laagrid on välisküljelt kaitstud õlikindlast kum - olla kolvis; ava asemel võib kolvil olla ka tagasilöögiklapp. mist mansett-tihenditega (vanematel mudelitel vilt-tihen- ditega). Täiendavalt võidakse rakendada ka labürinttihen- dit (üksteisele järgnevad ringsooned võlli avas).
annaabi.ee 
