Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail
Lääneriigid taastavad oma majandust
USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal
toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust.
Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui
ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid
lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses
selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS.
Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline
Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang
( Maailmapank ). Nende liikmesriigid said laene oma riigi
kordaseadmiseks.
Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine .
Heaoluühiskonna kujunemine
Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail
lääneriikides heaoluühiskond.
Seda iseloomustas kõrge elatustase ja sotsiaalse turvalisuse kasv.
Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus -, tervishoiu-, ja
sotsiaalabisüsteem. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng
ning tööpuudus kadus ajutiselt. Kehtestati mitmesuguseid töötu-
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siret Strastin
Õppematerjali autor
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.- 1960. aastail lääneriikides
12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides. 2. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutatav ühiskond. Arenenud riigid hakkasid 70.-datel aastatel liikuma infoühiskonna poole. 3. Sõjas kannatada saanud riikide abistamiseks loodi rahvusvahelisi organisatsioone; IMF (Rahvusvaheline Valuutafond) ning Maailmapank. Nende liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaan, mis tõi Euroopa
Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Esimese rühma moodustasid arenenud tööstusriigid, kus valitses demokraatia ja turumajandus. USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia. Neid iseloomustab tugev majandus ja inimeste elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL-st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm
1. Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Maailma riigid jaotati majanduse taseme järgi; võib ka öelda, et üldise tugevuse järgi. Esimene rühm arenenud tööstusriigid, kus demokraatia ja turumajandus: USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia jne. Teine rühm- plaanimajandus, edendati rasketööstust: NSV Liit + tema liitlased. Kolmas rühm- majandus nõrk. 2. Arenenud tööstusriigid : mida kujutab endast heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. (Kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalne turvalisus, arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem, kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid; tööpuudus kadus ajutiselt, auto, kasvas kiiresti tarbeesemete soetamine.) kus ja millal see kujunes
Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan) on Taiwani saart ja lähisaari kontrolliv, mandri-Hiinast sõltumatu riik. Pekingis asuv Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwanit Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Taibeis asuv Hiina Vabariigi valitsus, mis pärast lüüasaamist kodusõjas 1949. aastal evakueerus Taiwanile, peab end kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab ainult 23 riiki. 1.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina) hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool). Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000
Maailm pärast Teist Maailmasõda Teine Maailma sõda toimus 1.september 1939 kuni 2.september 1945 Saksamaa pealetungist Poolale kuni Jaapani kapituleerumisele. Inimeste sõnul on Teine Maailmasõda Esimese järg. Sõja algamise põhjuseks peetakse Saksamaa solvumist ja lüüasaamist Esimeses Maailmasõjas ja tema soovi võitjariikidele kätte maksta ning võitles lõpuks kahel rindel. Sõjale järgnesid suured territoriaalsed muudatused ja ,,külm sõda''. Samuti sooviti aidata sõjas kannatada saanud riike uuesti jalule. Üle maailma lõppes Teine Maailmasõda Jaapani kapituleerumisega 2.septembril 1945. Jaapani olukord oli küll lootusetu, aga ei oldud nõus kapituleeruma. USA kasutas tuumapomme, Nõukogude väed tungisid Jaapanisse, purustasid sealse miljonilise armee ja Jaapan andis alla. Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritan
selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, ning lepivad kokku, et kui niisugune relvastatud kallaletung aset leiab, siis igaüks neist,
selhulgas ka piirkondlikke sõjalisi konflikte, milles osalesid kolmandad riigid (peamiselt Aasias ja Aafrikas). NATO NATO aluseks sai 1949. aasta aprillis Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960. aastail lahkus Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. Põhja-Atlandi pakt koosneb 14 artiklist, kuid üheks tähtsamaks nende hulgas peetakse viiendat. ,,Lepinguosalised on üksmeelel selles, et relvastatud kallaletungi ühele või mitmele neist, Euroopas või Põhja-Ameerikas, käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, ning lepivad kokku, et kui niisugune relvastatud kallaletung aset leiab, siis igaüks neist,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid