kahjustada inimese tervist. Kauba ladustamisel ja eeltöötlemisel (liha) ei tohi temperatuur olla üle +3C. Külmkapid peavad olema nummerdatud. 1-2 korda päevas tuleb külmkappide temperatuuri kontrollida. 1 kord nädalas kontroll külmkapi sees olevatele toiduainetele. Külmaahela katkematust kontrollitakse külmkappide seirelehel. Loomsed kõrvalsaadused Nt liha puhastamisel tekkivad jäänused (kõõlused, kamar), kala kõrvalproduktid(kalanahk, kõõlused, uimed). Need kasutatakse puljongiks või hakklihaks - neid minema ei visata. Kui tekivad toored munakoored, siis tuleb neid käidelda eraldi. Kahjurite ennetamise ja tõrje kontroll Vastutavaks isikuks on juhataja. Ettevõttel on sõlmitud selleks vastav leping ja läbiviija. Kui lepingut ei ole, siis on selleks vajalik kahjuritõrjeplaan ning seireleht, mida tuleb täita. Pesemis- ja desinfitseerimisplaan Vastutavaks isikuteks on köögipersonal. Ettevõttel on koostatud puhastamise- ja
puhastatud mandel 118 10 106 6 100 röstitud pistaatsia pähkel 212 50 106 6 100 Allikas: 1982 LIHA, KALA JA KANAMUNADE KÜLMTÖÖTLEMISKADU PROTSENTIDES Tabel 3 Lihaliik/jaotustükk Eemaldatavad osad Kaalukadu % veisepraad luu, rasv, kõõlused, kelmed 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused, kelmed 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehmeliha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3 neerud kelmed, rasv 10
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
Sidrun Koored, otsad 39 virsikud seeme 10 mustikad kannaosa 2 jõhvikad kannaosa 5 Allikas:Joukkoruokailututkimus, Vakioruokaohjeet Osa I 1978 Liha, kala ja kanamunade külmtöötlemiskadu protsentides Tabel 5 Lihaliik/jaotustükk Eemaldatavad osad Kaalukadu % veisepraad luu, rasv, kõõlused, kelmed 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused, kelmed 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehmeliha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3
peptiidsidemetega ) 2. Sekundaarstruktuur- moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks. Näiteks küünte ja juuste valgud on sekundaarstruktuuri valgud 3. Tertsiaarstruktuur- moodustub valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks 4. Kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu ühinemisel. Näiteks hemoglobiin on IV järk Valkude ülesanne: · Ensüümiline funktsioon · Struktuurne funktsioon ( küüned, karvad, kõõlused, suled ) · Kaitsefunktsioon ( antikehad, verehüübimisvalgud ) · Varuaine funktsioon ( munavalge ) · Energeetiline funktsioon · Transpordi funktsioon ( hemoglobiin transpordib hapnikku )
elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud Vereringeelundkond: veri, veresooned(arterid, veenid, kapillaarid), süda(1-4 kambrit, kojad ja vatsakesed)
Luud katab pealt õhuke luuümbris. Luu sees on luuüdi. Noortel on punast luuüdi e. vereloomeelundit rohkem kui vanadel. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga e. toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Luustik e. skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimesel on siseskelett, s. t. luustik paikneb keha sees. Luustik teostab keha, annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. Luudele kinnituvad lihased. Koos lihastega osalevad luud liigutuste sooritamises. Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog ja rindkere luud. Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt, painduvalt või jäigalt
anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi sporditraumade suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6 kuud luude mineraliseerumise tippkiirust. Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini. Skeleti luustumine lõpeb alles 20.25. eluaastal. Vigastuste hulk ja raskusaste suureneb koos vanusega,
hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, paindlikke tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Kõhr ümbritseb nt luude otsi. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud Ca ja P sooladega. Vere ül hapniku, hormoonide, toitainete jt ainete transport ühest kehaosast teise, immuunuse tagamine. Sidekoed on nt. veri, luu, kõhr, rasvkude, kõõlused ja sidemed. · LIHASKUDE talituseks kokkutõmbumine. Silelihaskude (ühetuumalised käävjad rakud) ei allu tahtele, seda reguleerivad vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. nt. kõik siseelundkonna lihased koosn. silelihaskoest(va. süda). Vöötlihaskude koosn. lihaskiududest, näevad välja vöödilised(müofibrillide eriline asetus). Jagnuevad 2ks: skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge, aitavad liikuda; allub tahtele) ja
Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. 1 TOITEFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 1.1 Veri Veri koosneb vedelast rakuvaheainest- vereplasmast- ja vormelementidest- erütrotsüüdid (punalibled), leukotsüüdid (valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistrakud). Täiskasvanud inimese verehulk on ligikaudu 7% keha massist, seega varieerub verekogus 4,5-6 liitri piires. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid,
Inimese luustik Luustik ehk skelett ehk toes. Luud koosnevad luukoest Täiskasvanud inimese kehas on üle 200 luu Koostis : Mineraalained 55% (Ca, P, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse PS! Vananedes mineraalainete sisaldus suureneb ja elastsus väheneb. Selle pärast lähevadki vanematel inimestel luud kergesti katki. Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse Luurakkudest ja rahuvaheainest (peamiselt vesi). Osteoporoos luude hõrenemine. Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk. Põhjustab hormonaalsete muutuste tagajärjel või Dvitamiini / Ca puudumisel. Loote luustik koosneb peamiselt kõhrest. Ehitus: Luuümbris on õhuke, tugev, elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. Luuümbris: Katab luid Moodustab uusi luurakke Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus ...
vere maht suureneb, punaliblede ja hemoglobiini sisaldus veres tõuseb organismi energiavahetus paraneb vere HDL (,,hea") kolesterool tõuseb ja LDL (,,halb") kolesterool langeb hingamislihased tugevnevad ja gaasivahetus kopsudes paraneb lihaste töövõime ja energeetika suureneb raku ,,jõujaamade" ehk mitokondrite arv ja mass lihastes suureneb suurenevad aeroobse ainevahetuse fermendid tugevnevad luud, lihased, kõõlused ja liigesekõhred vastupidavuskoormusel intensiivistub ainevahetus tugevneb organismi immuunsus enesetunne ja üldine heaolutunne paranevad, stressitunne väheneb
tunduvalt keha ülekuumenemise ohtu. Samuti on tõsisema ja intensiivsema töö ajaks higinäärmed korralikult tegevuses ja suutnud oma ülesandega järk – järgult kohaneda. Parandab närviimpulsside ülekandumise kiirust.Närviimpulsside kiirem ülekanne tähendab neuromuskulaarse koordinatsiooni paranemist ja efektiivsust, mis teatud liigutuslike tegevuste korral tähendab paremat sooritust. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega.Suurem vere hulk töötavates lihastes, kõõlustes ja sidemetes suurendab nende töötavate lihaste, sidemete ja kõõluste elastsust, mis tagab ohutuma ja efektiivsema soorituse, eriti nende harjutuste ja tegevuste korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.See tähendab seda, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja
Kui temperatuur tõuseb, ensüümide aktiivsus suureneb teautud piirini. Valude ülesanded organismides: Ensüümid- Ensüümid tagavad, et rakkudes aset leidvad keemilised reaktsioonid toimuksid vajaliku kiirusega. Inimorganismis on sadu tuhandeid valke, neist umbes 2000- 2150 on ensüümid. Ehitus- Valgud kuuluvad paljude rakuosade koostisesse. Valgulise ehitusega on lindude ja loomade suled, vill, sõrad, küünised, samuti inimese kõõlused, juuksed ja küüned. Transport- Transportvalgud aitavad ainetel liikuda.Vere punalibledes esinev valk hemoglobin transpordib hapnikku ja osaliselt ka süsihappegaasi, samuti on veres kindlad valgud rasvhapete ja raua trsnsportimiseks. Retseptorid- Vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel. Organismi regulaatorid Kaitse- Kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres kaitsevalgud- antigeen
1. Epiteelkude jaguneb kaheks: katte- ja näärmeepiteel. Paiknevad tihedalt kõrvuti. Kuju ja kihtide arv vastavalt asukohale ja funktsioonile. Katteepiteel katab ja kaitseb organismi sise- ja välispinda. Näärmeepideeli leidub välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesandeks on eristada organismile vajalikke aineid. 2. Sidekude moodustavad pärissidekude, kõhrkude, luukude, rasvkude ning veri ja lümf. Pärissidekoe moodustavad nt. Liigesesidemed ja kõõlused, milles on hulgaliselt vastupidavust suurendavaid proteiinikiude. 3. Lihaskude On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude 4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse.
Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi. Näiteks õla- ja puusaliiges 2)Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi.Näiteks saab pead pöörata. 3)Plokkliiges luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas(painutus ja sirutus). Näiteks põlveliiges
hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35 pehme liha kelmed, kõõlused 5 maks kelmed 3
Pärast võitu titaanide üle seisis Zeusil ees uus väljakutse Typhoni- nimelise kohutava koletise näol. Sellel Gaiast(Maast) sündinud olendil oli mao saba ja sada leegitsevate silmade, musta keele ja kõuekõmina sarnase häälega pead. Niipea kui Typhon oma sünnipaigast olnud koopast välja ilmus võttis Zeus ta vastu välgunoolte rahega. Sellest rünnakust hoolimata järgnes äge võitlus, mille ajal koletis Zeusist kinni haaras ja tema jäsemetelt kõõlused välja rebis, jättes jumala abituna maha lebama. Õnneks avastas nutikas Hermes kuhu puuduvad kõõlused olid peidetud, tõi need tagasi ja pani Zeusi jäsemete külge. Zeus , taas terve, ründas Tyohonit uuesti ja sai võidu, tõstes merest saare Itaalia ranniku lähedal(nüüd tuntud Sitsiilia nime all), et koletis lömastada. Typhon aga oli surematu ja nii ei saanudki ta hukka. Tema tulist hingeõhku võib ikka veel näha Etna vulkaanist väljumas.
Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri,
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine.
Soojendusvõimlemise mõju lihasgruppidele. Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus
Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), soolahaugi, keedukala ja kalamarja. Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja
Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks: Kohev sidekude - hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ja tagab nende elastsuse. Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. 3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt
ENSÜÜMID e. biokatalüsaatorid -> kõik keemilised rekatsioonid rakus. Iga reaktsioonil oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad ruumiliselt sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1.panevad väheaktiivsed orgaanilised ühendid regeerima tavalistel tingimustel. NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape. DNA nukleotiidi ehitus: 1
1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda k...
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
hommikul on väiksem, seejärel pidevalt suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Kordusmeetod Põhiline meetod on kordusmeetod, mis tähendab, et harjutust tuleb teha 15 korda
ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja, hemoglobiin transpordib hapnikku) ; retseptoorne. (välissignaale annavad edasi rakumembraani); regulatoorne(hormoonid, (insuliin)histoonid osalevad geeni regulatsioonis, kaitse(antikehad); varuaine(munavalge, piim) STRUKTUUR: primaars(kõigil valkudel on, aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega) sekundaars(seotud vesiniksidemetega, kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud) tertsiaars( seotud vesiniksidemetega, gloobul-ensüümid ,vereplsama ,valgud ja fribill-verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud) kvaternaars (mitme polüpetiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud, nt hemoglobiin) KATIOONID ehk positiivsed ioonid - kaalium ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamisel , on tähtis ka südametegevuseks kaaliumsoolad annavad luudele
· Kollageenid on sarnaste valkude perekond, mis võivad agregeerudes moodustada filamente, fibrille või võrgustikke · Eristatakse vähemalt 20 tüüpi kollageeni polüpeptiidahelaid ( ahel) · Fibrillaarsed kollageenid: I, II, III, · Basaalmembraani kollageenid: tüüp IV Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi) Kollageeni Lokalisatsioon Struktuur Sünteesi koht tüüp I Pärisnahk, Jämedad Fibroblastid, kõõlused, luu kiud odontoblastid, osteoblastid kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium
vajaliku põlve stabiilsuse Ägedatel juhtudel operatsiooni vajadusel teostatakse soovitavalt 2 nädala jooksul vigastusjärgselt Muudel juhtudel 2 - 3 kuud peale taastusravi lõpetamist ebastabiilsuse nähtude püsimisel Kuidas teostatakse operatsioon? Tavaliselt teostatakse operatsioon artroskoopiliselt. Kuna rebenenud sidet tagasi õmmelda ei õnnestu (v.a. kui luutükiga vigastus), siis teostatakse kõõluse plastika, milleks võetakse patsiendi enda kõõlused (autotransplantaat): reie tagaosast semitendinosus ja gracilis kõõlus, millest tehakse 4 kordne kõõlus: selleks tehakse ca 3 cm lisalõige sääre ülaosa siseküljel kõõluste kinnituskohas, kus eriinstrumendiga prepareeritakse kõõlused põlvekedre kõõluses kesosast koos luutükkidega põlvekedre ja sääre kinnituskohtadest: lisalõiked tehakse reeglina kõõluse ülemises ja alumises kinnituskohas
Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel · Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas) · Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid.
6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? 1) Punane ehk vererikas luuüdi-Vereloome elund, milles moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vereringesse. Osa punasest luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. (Ntks: puusaluudes, selgroolülides, roites) 2) Kollane luuüdi-Toitainete, eriti rasvade varu. (Ntks: toruluude õõnsuses) 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja see võimaldab meil luid liigutada. 8.Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus?
Lihased jaotuvad selle järgi, kuidas kinnituvad kõõlustele Liigesed: Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges Keraliiges Lameliiges Lihase: Vöötlihas- tahtele alluv Südamelihaskude Silelihas- tahtele alluv Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihas Lihtlihas Lihatse kõõluste otsas on tupp, mida nimetatakse kõõlustupeks, milles kõõlused liiguvad. Lihaste tööd kergendavad moodustised. Liigeste kõhr- liigeste osa, mille järgi saab vanust määrata sünfüüs- kude mis on vaagnaluu vahel Loomade põhilise kehamassi moodustavad telglihased ehk seljakeelik või selgroog. Luude keemiline koostis Luud sisaldavad kuni 50 % vett, mineraalid moodustavad 60- 70% ja orgaaniline aine moodustab 30-40%. Oluliselt sisaldavad kaltsiumfosfaati, veidi vähem kaltsiumkarbonaati. Kuni 15 % on rasva
on tavaliselt kohev! MÕISTED: Fibroblastid noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid valminud, "täiskasvanud" sidekoe rakk Makrofaagid "õgirakud", palju lüsosoome" Kollageenkiud painduv, kuid venib vähe, eriti palju kõõlustes Elastiinkiud kudede elastsuse tagajad, kortsud vanas eas! Sidekude asub "kõikjal, kus ei ole muud kude" Traumast paranemisel täitub koepuue kõigepealt sidekoega "armkude". Tihe sidekude kõõlused, sidemed. Elastne sidekude veresoonte seintes RASVKUDE: Palju rakke, vähe raku vaheainet.Rakkudesse kogunevad rasvatilgakesed. Lõpuks moodustab suurema osa rakust rasv. Naisel keskmiselt 20-25% rasva, noorel mehel 15% Kõhrkude: 1.Kondrotsüüdid ehk kõhrkoe rakud 2.Klaaskõhr e hüaliinkõhr luude liigespindadel muudab liigesed libedaks 3.Kiudkõhr eriti palju kollageenkiude, lülidevahelistest ketastes 4.Elastne kõhr palju elastseid kiude, asub kõrvalestades, kõris
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.) Nukleiinhapped - DNA, RNA. Raku ehitus ja talitlus: Golgi kompleks - valgu lõplik töötlemine Rakumembraan - kaitseb rakku Mitokonder - raku varustamine energiaga Tsütoplasma - seob raku ühtseks tervikuks Lüsosoom - (moodustuvad Glogist) rakusisene seedimine; rakku sattunud orgaanilise
· Bioregulatoorne funktsioon (osad hormoonid on valgulise ehitusega ja reguleerivad ainevahetuslikke protsesse, nt insuliin- veresuhkrut) · Kaitsefunktsioon (antikehad (valgud) asuvad võitlusesse antigeenide (võõrkehade) vastu ning ka kiirendab verehüübimist) · Struktuurne funktsioon (karvad, küünised, kabjad, sõrad, kõõlused, suled) · Varufunktsioon (munavalge- tibule toiduks) · Transportfunktsioon (verehemoglobiin transpordib hapnikku, rakumembraani suured valgud transpordivad molekule rakku sisse/välja) · Liikumisfunktsioon (algloomade viburite ning ripsmete liikumine, tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed)
ratsameestega sinna, nad nägid võrusid niinest nööril, jätsid ühe endale ning viimaks kui Völundr uinus, sidusid tal käed ja jalad niinega (nööriga) kinni. Niidudr arvas, et Vöölundr on võtnud tema aarde. ,,Nüüd Bödvildri randmel on minu pruudi punane ehe.'' Ei maganud Vöölundr, istus, vinutas vasarat, kavalat nõu tagus Niiduri jaoks'' Kuningas andis Bödvildrile, oma tütrele Völundri niinenöörilt võtnud käevõru, ise kandis tema mõõka. Vöölundril lõigati kõõlused katki ning ta paigutati ühele saarele, seal ta sepitses kuningale igasguseid vääresemeid. ,,Üksnes oma vaevade eest ma olen nüüd tasunud, üksnes mitte veel ühe, igiihatu eest'' Vöölundr meelitas kaks kuninga poega saarele ja tegi nendest ehteid. ,,Ei ulata ratsultki üksi sind haarama, pole ükski nii tugev, et maha sind ambuda, kui hõljud tuulena üleval taeva all.'' Niidudr oli väga pettunud Vöölundri tegemistest ning tunnistas, et Vöölundr on kaval ja võimekas
Mõned aeroobsetest spordialadest on: ujumine, korvpall, jalgpall, hoki, aerutamine. Tugevam lihas kaitseb paremini luid ja liigeseid traumade eest - Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel on tugevad käelihased. Jalalihaste arendamiseks on vaja jalgrattaga sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega. Regulaarne treening suurendab ka keha painduvust-Kui inimene on painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem. Painduvust suurendab võimlemine. Samuti parandab painduvust idamaiste võitluskunstidega tegelemine – karate, judo jne. Head on ka ballett, jooga, iluvõimlemine. Regulaarne sportimine teeb head mõistusele, kuna aju vajab oma tegevuseks suurel hulgal hapnikku, mida inimene saab just füüsilisel koormusel- Sportimise tulemusel hakkab keha tootma ühte keemilist ainet, endorfiini, mis muudab inimese rahulikuks ja õnnelikuks
rakud ise paiknevad. Kehalise tegevuse ajal vahendab ja vähendab kõhrkude liigespindadele avalduvat koormust. regulaarne kehaline aktiivsus ja sportlik treening intensiivistavad kondrotsüütide ainevahetust, mille käigus suureneb kõhrkoes kollageeni ja proteoglükaanide sisaldus. Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb. 41) Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu 65- 75% ja elastiin ligikaudu 2%. Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks. 42) Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna
Samuti ka lülisamba liikuvusest ja organismi seisundist. Parim liigeste liikuvus on lastel vanuses 10-14 eluaastat. Poistel on liigeste liikuvus 20-25% väiksem kui tüdrukutel. Painduvus on parim päevasel ajal, hommikul ja õhtul on see tunduvalt väiksem. Painduvuse arendamine: · parim viis arendamiseks on kordusmeetod (igapäevane harjutuste kordamine kuni kaks korda päevas) · lihased ja kõõlused soojendusega venituseks ette valmistada · venitusharjutuste järjekord: käed, kere ja jalad · seeriate vahel lõdvestus- ja venitusharjutused · arendada nii passiivset kui ka aktiivset liikuvust · harjutuste ulatuse ja intensiivsuse järkjärguline suurendamine · painduvst saab säilitada treenides 3-4 korda nädalas
LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga) Veri Lümf Retikulaar sidekude Rasvkude Kohev sidekude Toe fun sk -Tihe sidekude - Kõhrkude -Luukude Ekstratsellulaarne maatriks Põhiaine - võib olla vedelas, poolvedelas või jäigas
· Kuidas luud pikemaks kasvavad? Lastel on pikkade luude otste plaadikujuline kõhr, mille rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Kuna täiskasvanutel on luu kõhrelise osa asemel luukude, siis nende luud enam pikemaks ei kasva. Luud katab pealt luuümbris, pindmise osa moodustab aga tugev plinkaine, mille all paikneb hõredam ja pehmem käsnaine. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Toes on luustik e skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustiku ülesanded : 1. toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid 2. on lihaste kinnituskoht 3. võimaldab koos lihastega liikuda 4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi
Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Valkude ülesanded · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) · Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) · KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) · Varuaine funktsioon (munavalge) · Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb -- I 7,6 kj) · Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) Nukleiinhapped: nukleotiidi keemiline koostis (3), primaar- ja sekundaarstruktuur (DNA biheeliks). NuH ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid.
hoiab ära vigastuste tekkimise treeningul. Soojenduse tulemuseks on kiirem vereringe ja suur verevarustus, mis aitab treeningul kauem vastu pidada. Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks Vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes vajad soojenduseks miinimum kümme minutit. Külma ilmaga
Eribioloogia bioloogiaharu, mis tegeleb mingile kitsamale organismirühmale omase nähtuse uurimisega. Erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid. Eugeenika Galtoni idee kunstlikust valikust inimpopulatsioonides eesmärgiga parandada inimkonda. Eumelaniin melaniini must või pruun alatüüp Feomelaniin melaniini punane või kollane alatüüp Fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageenikimbud. Moodustab sidemed ja kõõlused. Fundamentaalteadus teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise jms uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist Geeninokaut geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund Geenisiirdaja sama, mis geenivektor. Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNAfragmentide siirdamine rakkude ja
kompleksravis positiivset mõju. Vereringehaiguste ravis on väga häid ravitulemusi saadud infrapunakiirguse toimel perifeersete arterite stenooside korral, kus ilmnes verevarustuse paranemine ja jalalihaste funktsionaalse reservi suurenemine. Infrapuna soojusel on muide suurepärane põletikuvastane toime, kuna see parandab pehmete kudede verevarustust ning võib seetõttu suurendada valuvaba funktsionaalset liikumisulatust liigestes. Soojus muudab liigesed, kõõlused ja sidemed elastsemaks, sest kõrgem temperatuur muudab kõõluste ja sidemete peamise ehitusmaterjali kollageeni elastsusomadusi. Sidekudede venitatavus temperatuuri toimel suureneb, mistõttu väheneb ka liigeste koosseisu kuuluva sünoviaalse vedeliku viskoossus. Sellest tulenevalt on soovitav sportlastele kombineerida manuaal- või kiropraktilist protseduuri infrapunasoojendusega. Infrapunakiirgusel on ravitoime paljude haiguste ja seisundite korral, näiteks reumatoidartriit,
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) ...
· valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevatest järjestustest Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke, kõhunäärme ensüüm trüpsiin lõhustab valke ensüümid valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust · ehituslik ülesanne kõigis rakkudes valgud organellide ehituses, lisaks nt karvad, suled, kõõlused, lihased, kabjad, suled, sõrad... karvade koostises keratiin, nahas kollageen · transportülesanne hemoglobiin transpordib hapnikku, transportvalgud rakumembraanis · retseptorülesanne alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele (toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine), retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil · regulatoorne ülesanne hormoonid insuliin ja glükagoon reguleerivad vere suhkru sisaldust,
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel.
Saksa kirjand G3KL Es gibt vier Jahreszeiten in einem Jahr und zu keeder Jahreszeit ist das Wetter anders. Es ist der Winter jetzt. Die Wintermonate sind der Dezember, der Januar und der Februar. Im Winter isr das Wetter kalt. Alles ist im Eis und es schneit. Im Winter ist es wunderbar in den Alpen Ski zu fahren und im Schnee mit Brüdern und Schwestern zu spielen. Der Frühling kommt schon. Die Frühlingsmonate sind der März, der April und der Mai. Im Fühling regnet es nicht zu viel, das Wetter wird wärmer und die Sonne scheint öfter. Der Frühling ist meine Lieblingsjahrezeit und der April ist mein Lieblingsmonat, weil im April mein Geburtstag ist. Nach dem Frühling kommt der Sommer, Die Sommersmonate sind der Juni, der Juli und der August. Im Sommer ist das Wetter sehr heiß, die So...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
