Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - on masin tempo jaoks Moll - kurva kõlaline helilaad Orkester - on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Piano vaikselt Register inimhääle või muusikainstrueerimine heliulatuse teatav osa. Iseloomulik on kõlavärv. Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Taktimõõt rütmi ja meetrumit korrastav number Polüfoonia - mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on võrdsed Tempo muusikateoste esitamise kiirus Tämber e. kõlavärv heli omadus, mis võimaldab kõla uksteisest eristada Vaimulik - usuga seotud või religiooniga
Faktuur * Faktuur on heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis * Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest(meloodia) on tähtis, teised hääled moodustavad sellele saate * Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register * Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv * Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro
• Rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärast vaheldumist nimetatakse meetrumiks Faktuur • Faktuur on heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis • Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks häältest(meloodia) on tähtis, teised hääled moodustavad sellele saate • Polüfoonia - mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
tähendused (seleta lahti) ning lisa märksõnu, mis seostuksid selle mõistega. Vajadusel kasuta Interneti abi. RÜTM – helivältusete organiseeritud järgnevus Rahulik, punkteeritud, vabarütm, tempokas MELOODIA –muusika peamine väljendusvahend; helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku Astmeliselt liikuv, voolav, hüplik, kiire, aeglane, rahulik TEMPO – heliteose esitamise kiirus Mõõdukas, kiirenev, aeglane, rütmikas TÄMBER – kõlavärv, kõla intensiivsuse olenuvus sagedusest Kriiskav, mahe, madal, kõrge DÜNAAMIKA – helitugevuse muutumine Vaheldusrikas, crescendo, piano, pool vaikselt, pool valjult HARMOONIA – õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevutest Heakõlaline, jazzharmoonia, klassikaharmoonia VORM – heliteose ülesehitus Kaheosaline, lihtne, keerukas, ballett FAKTUUR –heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis
VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1, x2<<
Pikoloflööt Pikoloflööt on puupuhkpill, flöödi "väikeveli". Välimuselt sarnaneb ta suurele flöödile, kuid on sellest pisem ning ulatuselt kõrgem. Pikoloflööt kõlab oktaav kõrgemalt kui noodis kirjas. Pikoloflöödi kõlavärv on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu. Algselt oli pikoloflööt valmistatud puust, tänapäeval valmistatakse neid lisaks veel näiteks hõbedast või plastikust. Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia, kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas. Pikoloflöödile on kirjutanud instrumentaalkontserte Lowell Liebermann, Sir Peter Maxwell Davies, Bruce Broughton, Valentino Bucchi, Egil Hovland, Guus
meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab teatavat osa inimhääle või instrumendi ulatusest. INSTRUMENTATSIOON ...tähendab muusika seadmist teatud instrumentide koosseisule. ORKESTRATSIOON ...on muusika seadmine mingile orkestri tüübile. FAKTUUR ...on heliteose omapära. DÜNAAMIKA ...on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. HELILAAD ..
Kuulsad on prelüüdid, ballaadid jne. Ta kirjutas ka palju kontsertvalsse. Tähtsaim joon tema loomingus on rahvuslikkus. Muusikas on sageli meenutus tema sünnimaast Poola rahvamuusika rütme ja viise. Otsesel poola muusikaga seotud masurkad ja poloneesid. Masurka Poola rahvatants, polonees suursugune ballitants (pidulik). Kuulsaimad teosed: ,,Revolutsiooniline etüüd" ja ,,Vihmapiiskade prelüüd. Chopini teosed on alati väga viimistletud iga heli ja kõlavärv oli talle tähtis. Tema teosel on alati ilus voolav meloodia ja palju kaunistusi. Väga sügava sisuga ja tundeküllased. Fryderyk Chopin suri tuberkuloosi aastal 1849.
oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv e tämber Jazz'i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline kirjeldada. Iga jazz-muusik püüab leida instrumendil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti teisest. Pillikoosseisud Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Jazz-ansambel koosneb
1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku jumalateenistus ja sellele vastav muusikateos
aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälestus-klahvpilli häälestus,kõik pooltoonid võrdsed Interpreet-esitaja,vahendaja Harmoonia-kooskõla Tämber-kõlavärv Teema-muusikaline mõte,millel põhineb teos Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass Dünaamika-helitugevus ja muutumine Piano-vaikselt,forte-valjult,ritenuto-aeglustades,pianissimo-väga vaikselt, diminuendo-vaiksemaks,crescendo-valjemaks Tempo-heliteose esitamise kiirus Presto-väga kiiresti,allegro-kiiresti,moderato-mõõdukalt,andante-rahulikult, adagio-aeglaselt,largo-väga aeglaselt
Meloodia - rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Rütm - helivältuste korrastatud järgnemine Tempo - muusika esitamise kiirus Dünaamika - helitugevus ja selle muutumine muusikateoses Tämber - muusikainstrumendi või hääle iseloomulik kõlavärv Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta,
muusikalisi helisid tekitavatele mänguvõtetele ka suurt hulka flöödi tavaliste kõlavärvide paletti laiendavaid mänguvõtteid. Kõlavärvivariandid Lisaks tavapärasele flöödi kõlavärvile on nüüdismuusikas kasutusel "flattermöire" (inglise keeles roar-flutter): flatterkõla, ka mis tekib kõri, keele ning kopsudest lähtuva õhujoa flatteri koostoimes guturaalhelidega rikastamine, mida kasutatakse tihti samaaegselt 1. oktaavi helide mängimisega "neutraalne" kõlavärv, mida on kõige lihtsam saavutada vahemikus a1 kuni cis2 heli glissando-laadne äralõikamine (off-pitch) kõlavärvitremolo, ka kõlavärvitriller, ka itaaliakeelse sõnana bisbigliando või ingliskeelse sõnana hollow tone (õõnes kõla, kume kõla, vale kõla), mille puhul sama kuuldava helikõrguse juures kasutatakse erinevaid põhitoone. Efekt tekib siis, kui kasutada sama või ligilähedaselt sama helikõrgusega heli mängimiseks erinevaid sõrmestusi.
Täistoonhelilaad, süit Bergamasque, Clair de pentatoonika M. Ravel lune Vaba vorm, meloodia ja rütm Boolero ei ole nii olulised kui kõlavärv, tämber, jazz elemendid EKSPRESSIONISM Enne I MS ja II MS ajal Atonaalsus, dissonantsid, nn. Uus-Viini koolkond: 5 klaveripala op 23; Kuu- hirmu ja ängi meeleolud, huvi A.Schönberg Pierrot: Ellujäänu Varssavist inimpsüühika vastu, A. Berg Viiulikontsert, ooper Wozzeck
inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli) Müra – ebakorrapärased võnkumised, võib mõjuda tervisele halvasti Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige paremini levivad kk-s madalad helid. Heli väheneb pöördruudu järgi 1/r**2 Kaja (tekib kui heli hilineb 01 sek)– eriline heli peegeldumine; heli peegeldavad kõvad ja siledad pinnad, summutavad pehmed pinnad Tämber ehk kõlavärv(440) – tuleneb ülem-ja alamtoonidest, mis sõltuvad helilainete kordsetest - mida mõjutab kõlakast(inimesel suuõõs) (ülemtoonid 880 hz, 1760 hz jne) VEDELIK JA GAAS ja mis põnev nendega seostub, millest vällik on kõnelenud Voolamine- toimub torudes , jõgedes jne ühtlane voolamine ehk lineaarne voolamine ideaalne voolamine on kokkusurumatu ja mitteviskoosne. Reaalsed vedelikud ON viskoosed turbolentne voolamine (keeris)
noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga. 1778. aastal kattis inglane Bury haamrikesed naha asemel vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul
• Tiibklaveril on kõlakast ja keeled horisontaalses asendis ja keeled suunduvad klaviatuurist eemale. • Klaveri korpus on valmistatud puidust ning selle sees on metallraam, millele on pingutatud klaverikeeled. • Klaveril on 88 klahvi, 52 valget ja 36 musta klahvi. • Klahvi allavajutamisega tõuseb klaveri korpuses vildiga üle löödud haamer, mis lööb vastu klaveri keeli. • Haamrikesed on kaetud vildiga, et saada tumedam ja mitte liiga terav kõlavärv. • Madalamad keeled on ühekordsed, keskmised kahe- ning ülemised kolmekordsed. • Kui käed klahvidelt ära võtta, siis klaveri heli kaob. • https://www.youtube.com/watch?v=mZRb0FyAa9s Pianiino • Pianiino leiutaja on John Isaac Hawkins. • Pianiinod olid üsna populaarsed 19. ja 20. sajandi alguses. • Pianiino on tiibklaverist palju väiksem ning hoopis teise kujuga. • Pianiino on kompaktne, sest selle kõlakast ja keeled asuvad vertikaalselt.
Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku palavikus sonimisega lõpp. Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui suurepärane artist on metsosopran Helen Lokuta (Virve). Oma hoiaku ja ainuüksi silmavaatega suutis ta publikule edastada enda tegelaskuju valdavaid tundeid ning oma äärmiselt kandva ja kauni häälega suutis ta pugeda iga pealtvaataja südamesse
Dodekafoonia -kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on 12 võnketempeeritud häälestuses heli võrdne kasutamine Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon Elektronmuusika - muusika, mille loomiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid Minimalism - korduste muusika võimalikult väheste vahendite kasutamine ja seisundimuusika Uustonaalsus - lihtsuse ja heakõlalisuse otsingud Elektism - stiilikirevus Sonorism - kõlavärv muusikas Aleatoorika - juhuslikus Interdistsiplinaarsus - eri valdkondadest teadmised, mis on omavahel seotud Performance - improvisatsioon
B- burdoon(ühe aegselt kõlav meloodia) esitab tanpura, C-rütm mida esitavad teblad. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. PILLID:sitar- 4-7 põhikeelt, ja nende all olev resonantskeeltega pill. Vina-keelpill, ilus kõla ja ka on Indias pillide kuninganna, puust korpus, valmistatud resonaator. Tanpura-särisev külaga burdoonpill. Tablad-üks on kõrgem ja teine madalama kõlaga trumm, kõlavärv sõltub kuhu sõrmega lüüakse. Pungi-puhkpill, mängivad maotaltsutajad, kaks toru, üks on meloodia ja teine burdooni hoidmise jaoks.
Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid, seni kasutamata mänguvõtteid, traditsioonilistel pillidel. Palju tarvitati sordiine, et kõlavärvi tumedamaks muuta. Samuti hakati kasutama tavatute pillide kooslusi või kirjutati traditsiooniliste pillide partiid mitte iseloomulikesse tessituuridesse (näiteks flöödi alumist registrit, mis on teadupärast palju nõrgem ja suhteliselt ebamugav mängida). Kuid ka see oli juba uus kõlavärv. Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid. Kellpillirühm, mis mängis nii olulist rolli romantikutel kaunite ja tundeküllaste ning lennukate meloodiate eksponeerimise, kaotas orkestris juhtpositsiooni. Impressionistide jaoks polnud meloodia muusika kõige olulisemaks komponendiks. Meloodia puhul, kuna oli tegemist siiski prantsuse muusikutega, mängis olulist rolli ka rahvamuusikast pärit mõjutused. Eriti tuleks esile
Rütmid 1. löögilised rütmid 2. löögilised rütmid TA TA-A TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole...
8. VORM? MILLEKS VAJALIK? Vorm on muusikateose ülesehituse põhimõte. Vajalik, et teos ei valguks laiali. 9. MÕISTED · Aaria soololaul orkestri saatel, mis näitab tegelase tundeid · Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viin sündmustikku edasi · Koor esindab ooperis rahva arvamust · Libreto ooperi kujunduslik aluspõhi · Avamäng lavateose instrumentaalne sissejuhatus · Koreograaf balletimeister · Tämber kõlavärv · Rütm moodustub erineva pikkusega helidest · Meloodia moodustub erineva pikkuse ja kõrgusega helidest · Harmoonia kooskõla, mille moodustavad saatehelid · Helilaad kujuneb kindlas järjekorras reastatud helidest · Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest · Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile · Sonaat 3- või 4-osaline teos soolipillile (ainult üks pill)
enamasti vahtrapuust. 4 2. VASKPUHKPILLID Vaskpuhkpille valmistatakse peamiselt valgevasest ehk messingist, mida ilustatakse nikli ning hõbedaga. Igal vaskpillil on metallist, väike huulik. Vaskpuhkpillide kromaatiline mäng põhineb ülepuhumisel ja toru pikendamisel, toru pikkust muudetakse ventiilimehhanismi abil. Toru pikkusest ja kujust oleneb pilli kõlavärv. 2.1 Metsasarv Metsasarv näib rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna, mille tegelik pikkus on kokku 4m. Metsasarve kõlalehter on 30cm. Metsasarve otseseks eelkäijaks on jahisarv. Metsasarve tämber on väljendusrikas, laulev ja pehme. 2.2 Trompet Trompet on särava ja piduliku kõlaga instrument, mida on läbi aegade kasutatud väga pidulikel sündmustel: kuningate kroonimised, sportlaste autasustamised. Kaasaegse trompeti toru pikkuseks on 1,3m
paremale poole, heli tekitamiseks vajalikku õhku puhutakse pilli sisse küljel olevast pisut kõrgendatud äärtega august erinevalt teistest puhkpillidest mida puhutakse otsast. Orkestris kasutatakse tavaliselt kahte flööti ja ühte pikoloflööti. PIKOLOFLÖÖT on puupillide rühma kõrgeim pill. Omades suure flöödiga peaaegu võrdset diapasooni, kõlab ta sellest oktaav kõrgemalt. Väliselt sarnaneb ta flöödile, on sellest pisut väiksem. Pikoloflöödi kõlavärv on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu. OBOE ..... on kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill, mille kodumaaks peetakse Indiat. Oboe esialgne kuju areneb välja XVII sajandi alguseks Prantsusmaal.Esialgsetel oboedel oli kaks klappi. XIX sajandil võetakse ka tema juures kasutusele Böhmi süsteemi mehhanism. Kaasaegne oboe kujutab endast kolmest osast koosnevat mustast puust valmistatud koonilise toruga puupilli. Heli tekitajaks on oboel õhukesest pilliroost valmistatud
Variatsioonivorm Variatsioonivorm põhineb teemal, millele järgnevad teema teisendid ehk variatsioonid. Neis võib muutuda teema helilaad, rütm, tempo, kõlavärv, dünaamika. Saatehääled ja meloodia võivad olla kaunstatud.Nende arv võib olla väga erinev, u 2-3 kuni 20-30.Paljud heliloojad võtavad oma variatsioonide teemaks ka teiste heliloojate loomingut või rahvaviise.Need võivav olla iseseisvaks teoseks või mitmeosaliste teoste osade vormiks. Esineb ka sonaaditsükli II osa (aeglane- andante). Kasutatakse palju ka jazz-muusikas. A1A2A3A4 Rondovorm Rondovorm on pärit vanast ringmängulaulust. Ssiin kordub erinevate lõikude- episoodide
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus) Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena. Nootide esitaja INTERPREET Helilooja muusikalised ideed jõuavad kuulajateni kuues protsessis: 1. helilooja...
Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. Tema hääle kõlavärv oli väga ilus ja tema soolode ajal kostus kõrva tema täiuslik vokaaltehnika ning oli tunda ja kuulda, et ta pani Violetta rolli oma hinge. Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Ta õppis aastatel 2009-2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Tema rollide hulka kuuluvad Verdi Violetta (,,La traviata"), Oscar (,,Maskiball"), Mercédès (Bizet' ,,Carmen") ning paljud teisedki rollid
heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill? Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Millega ja kuidas tekib heli? Trummikiled ja -pulgad Trummi löömisel tekib nii ring- kui segmentvõnkumine. Tulemuseks on põhitoon ja mitmed ülemhelid, mille hulk ja tugevus mõjutavad pilli tämbrit. Trummi kõlavärv ja helikõrgus varieeruvad ka selle järgi, milliseid trummipulki kasutatakse (kõvad või pehmed) ja kontaktpinna suurusest. Trummi kõla oleneb ka kohast membraanil, kuhu lüüakse. Esimesed trummikiled tehti nahast, kuid looma nahk reageerib tugevasti õhuniiskuse muutumisele ja seepärast kasutatakse tänapäeval tehismaterjale. Väikeste trummide kile pingutati V-kujuliste nööridega, iga V tipus oli nahkrihm, millega nöörid tõmmati kõvemini pinguli, et kile poleks lõtv.
Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline pihtimus milles on tundesoojust ja siirust. Loomingu lätteks on laul ja harmoonia toetub vanadele kirikulaadidele. Olles silmapaistev pianist, on ta rohkesti kirjutanud klaverimuusikat ja ka kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukalt on klaverisaatega laule. Sümfoonilised suurteosed ja instrumentaalkontserdid näitavad meisterlikkust vormis ja orkestratsioonis. Kõlavärv on tumedapoolne kuid selles on palju lüürilist soojust. Looming: orkestrimuusikast 4 sümfooniat, 2 serenaadi, 2avamängu, Variatsioonid Haydni teemale, 2 klaverikontserti, viiulikontsert ning kaksikkontsert viiulile ja tsellole. Kammermuusikast 3viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, ansamblid erinevatele koosseisudele. Klaverimuusikast 3 sonaati, 5 variatsioonidetsüklit, ballaadid, intermezzod, valsid. 2 vihikut Ungari tantse klaverile 4-l käel, tuntud ka Brahmsi enese ning
ROMANTISM ROMANTISM Tunnete kunst ROMANTISM ON VASTUREKTSIOON VALGUSTUSAJASTU FILOSOOFIALE, mis valitses 18. saj. lõpupoole Võrdlev tabel VALGUSTAJATE filosoofia ROMANTIKUD Inimmõistus on ülim ja valitseb kõike Looduse ettearvamatud jõud Ülistasid tsivilisatsiooni Elustasid RAHVATRDITSIOONE (ballaadid, keskaegsed saagad jms.) Tegid lihtsast maamehest ,,kangelase" Ei liialdustele! Emotsionaalsed äärmused (nagu oopiumisõltlased!) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioo...
- Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid. Soolopillideks on kornet, trompet,saksofon,klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot). - Rütm. - Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes
,,Einführung in ,,Musik für Kinder""""1963:7). Enne mõiste ,,kehapill" (Body percussion) juurdumisest 70-tel aastatel räägiti kõlazestide (Sound-gesture; Klanggeste) kasutamisest. Kõlazestide hulka arvatakse sõrmenips, käteplaks, põlvepats ja jalamats (snap, slap, clap, step) (Orff / Keetman Orff Schulwerk 1950; Zimmermann ,,Die Welt der Kölperpercussion" 1999). Sõnas ,,kõlazest" avaldub muusika ja liikumise ühtsus, sest ,,kõla" on seotud muusikaga igal kehapuudutusel on oma kõlavärv ja ,,zest" liikumisega heli tekib käte ja jalgade vastavast liikumisest. Mõistes ,,kehapill" tõuseb tegevusena esikohale pillimäng. Keha on see pill, millel mängitakse. Eesikeelses vastavas terminoloogias on tänapäeval enamlasutusel mõiste ,,kehapill".Kehapillil mängides võib olla kaks eesmärki: mängimine kehapillil on vahend rütmitaju arendamiseks ja see võib olla ka iseseisev instrument. Rütmitaju arendamise seisukohalt on mäng kehapillil
, programmilise sümfoonilisemuusika innovaator. ta tõi sümfoonia orkestrisse palju uuendusi. sümfooniorkestrisse tõi ka harfi ja inglissarve. leiutas uued kõlavused vaskpillide, keelpillide ja puhkpillide kasutamises: it. k. col legno (kol lenjo) - tähendab kui nt viiulilt võtta poogen ja poogna puu poolega vastu keeli löömine. ta kasutab oma teostes nii juhtmotiivi(muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast või näitust) ja juhttämber(kõlavärv, teose kangelane on isel. mõne konkreetse instrumendi tämbri kaudu.). programmilisele sümfoonilisele muusikale pani oma teosega "fantastiline sümfoonia " aluse. see on ka esimene romantiline programmiline sümfoonia muusikaajaloos ja see sümfoonia on väga seotud berliozi isikliku eluga, selle alapealkirjaks on "episood kunstniku elust". sümfoonia aluseks on see ,et ta armus ühte briti näitlejatari Harriet Smithsoni ,
Worcesteris Inglismaal XIV sajandil. Nagu teisedki vaskpuhkpillid, sai metsasarv pumpventiilid möödunud sajandi algul ja sellest peale on ta oluline orkestripill. Metsasarve pillitoru on väga pikk. Mugavama käsitsemise huvides on see mitmesse keerdu keeratud. Toru peenema otsa sisse lükatakse huulik, toru teine ots laieneb suureks kõlalehtriks - resonaatoriks. Metsasarvel on kolm pumpventiili. Metsasarv on väga hea ansamblipill, sest ta kõlavärv sobib kenasti kokku paljude teiste pillidega. Teda kasutatakse üsna tihti ka soolopillina. 7 TROMBOON Tromboon on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma kolmas liige. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Ka temal on huulik, pillitoru ja laienev kõlalehter-resonaator. Õhusamba pikkust pillitorus saab aga sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi. Tehakse väikeste kroonide ja
2. Keelpillid õõnes korpus SÜMFOONIAORKESTRI STRUKTUUR 1) Puupuhkpillid (Fl, Ob, Kl, Fag, + Sax) 2) Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba) 3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS Charles Ives [Aivs] Kasutas einevaid paigutusi. PUUPUHKPILLID Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam. PPP kvintett kõlab paremini laias seades. Dubleerida keelpille, et võimendada harmooniat. Puupillidele anda palju soolo bassaase. Erinevad seadete võimalused * üksteise peal * põimitud * sulustatud * kattuv FLÖÖT Flööt on üks vanimaid muusikainstrumente. Põikflöödi sünnikodu on Kesk-Aasia. Sealt edasi liikus Hiinasse (TI) ja Indiasse (VANSHA, BANSURI). Egiptuses oli NAI (kasutatakse ka tänapäeval)
kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised. Tämbridramaturgia- meloodida kujundit iseloomustab mingi pill Mahler mängib pillitämbriga (tämber ehk kõlavärv), et kuulajale midagi selgeks teha. Tema sümfooniad jagatakse sisu järgi: · 1 sümfoonia proloogia ,,Titaan" · 2-4 sümfooniad I triloogia (vokaalsümfoonilised: koor-solist) · 5-7 sümfooniad II triloogia (puht instrumentaalsed) · 8 sümfoonia kulminatsioon (läbinisti rõõmus erinevalt teistest sünfooniatest, kus on suured probleemid) · 9 sümfoonia ,,Laul maast" kantaatsümfoonia, epiloog
kujunema Worcesteris Inglismaal XIV sajandil. Nagu teisedki vaskpuhkpillid, sai metsasarv pumpventiilid möödunud sajandi algul ja sellest peale on ta oluline orkestripill. Metsasarve pillitoru on väga pikk. Mugavama käsitsemise huvides on see mitmesse keerdu keeratud. Toru peenema otsa sisse lükatakse huulik, toru teine ots laieneb suureks kõlalehtriks - resonaatoriks. Metsasarvel on kolm pumpventiili.Metsasarv on väga hea ansamblipill, sest ta kõlavärv sobib kenasti kokku paljude teiste pillidega. Teda kasutatakse üsna tihti ka soolopillina. Metsasarv Tromboon Tromboon on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma kolmas liige. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Ka temal on huulik, pillitoru ja laienev kõlalehter-resonaator. Õhusamba pikkust pillitorus saab aga sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi.
Maurice Ravel 1875-1937 · Loomingus impressionistlikke jooni · Täpne rütm · Eredad värvid · Selge vorm · Huvitus jazzi-, aasia ja erinevate rahvaste muusikast ning kasutas loomingus · Väga hea orkestritundja · Bolero 1928 o Muusika tantsimiseks o Loodud vene baleriini Ida Rubinsteini tellimusel o Puhkpillidel teema, keelpillid saadavad (pizzicato) o Puhkpillidel eriline kõlavärv nagu jazzmuusikas o Aluseks kaks hispaania rahvaviisi ja muutumatu boolerorütm 2 o Terve teose vältel muutuvad ainult tämbrid ja dünaamika Neoklassitsism Sisuliselt peaks nimetus olema neoklassika, sest eeskuju võetakse mitme möödunud ajastu zanritest. Kasutatakse vanu vorme, millele lisatakse kaasaegseid väljendusvahendeid. Eesmärgiks korda luua sajandialguses valitsenud stiilide paljususes
Ning jällegi: osi keeli rakendab seesuguseid eristusvõimalusi ka fonoloogilisel tasandil (nt poola kirjakeele sz , , cz või horvaadi c , dz ). Ühe keele hääldusvõtete ülekandmine teises keeltes olevatele analooghäälikutele põhjustab tõsiseid vigu. Võõrkeeleõppes nõuab see tähelepanu. 3.1. Vokaalide klassifikatsioon Täishäälikud ehk vokaalid (lad vocales, ingl vowels, vn ) moodustatakse avatud kõnetraktiga (avasui). Valdavalt on nad helilised ning nende kõlavärv (see, mille järgi nad ära tunneme) oleneb suuõõne kui peamise resonaatori kujust. 3.1.1 Moodustuspõhimõtted eesti täishäälikute näitel Keele liikudes ette või taha, üles või alla muutub suuõõne esi- ja tagaosa ruumisuhe ning vastavalt tulevad tämbris rohkem esile "heledamad" või "tumedamad" ülemtoonide kimbud. Võimalusi lisab labialisatsioon: ette sirutatud huultega on resonaator pikem, see ei jää tämbris kajastumata.
Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy Debussy oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis. 1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib impressionistlik helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna". Ooper "Pelleas ja Melisande" ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid", "Meri". Debussy on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impressionistlik harmoonia, loodusmuljete edasiandmine. Tähtsaimad klaveriteosed: 24 prelüüdi. Hilised tööd alates 1912. Klassikalised tendentsid, selgemad liinid . Lavaline oratoorium
· Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. ,,väljus ruumist" Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890. Keskmine per. 1890-1912. Tekib impr. helikeel: vanad laadid, akordiparalleelid, akord kui kõlavärv, pentatoonika, tervetoonihelirida, lahendamata dissonants värvi teenistuses. Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper. Orkestriteosed "Nokturnid" 1899, "Meri" 1905. D. on uue klaveristiili looja, mida iseloomustab impr. harmoonia, loodusmuljete edasiandmine.
Samuti töötavad nad suurel määral raadiote orkestrites ja mängivad mitmetele plaadisalvestitele saadet. Lisaks on mustlased selles piirkonnas tugevalt seotud kõhutantsu traditsioonidega. (World Music: the Rough Guide...1999: 149-151) Türgi kõhutantsijad on tihti muust rahvusest, muusikud aga mustlaspäritolu (Kõhutants 2010). Zurna (Türgi oboe) on Türgi ja mustlasmuusikas laialt levinud instrument (The New Grove... 1995c: 866). Zurnal nagu oboelgi on nasaalne kõlavärv, sageli mängitakse sellega unistavaid meloodiaid (Rademacher 1997: 117). Türgile, aga ka Egiptusele ja Balkanimaadele on iseloomulik kahest instrumendist: oboest ja laiasilindrilise kahepealisest trummist koosnev traditsiooniline ansambel. Nüüdisajal on hakatud järjest enam kasutama oboe asemel klarnetit. (The New Grove...1995c: 866) Kuna klarnet on suurima heliulatusega puhkpill, oboel on aga heliulatus tunduvalt väiksem, võimaldab klarnet mustlaste meeleolusid palju avaramalt
Alpisümfoonia. Kontserdid, kammermuusika, laulud. IXI TEEMA- XX saj. muusika 1. Impressionism. a) Debussy b) Ravel Impressionism tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi "värvilisi" harmooniaid, annab edasi muljeid ,väldib suuri kontraste. Hingeliste muljete edastamine. Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja tundeelu kunstilises kujutamises. Kõige olulisem imp. maalikunstis ja muusikas värv- kõlavärv, pilli tämber, kontuur ähmane meloodial konkreetsus puudub, heledad toonid ja värvid. Areneb väga täiuslik mängutehnika, lemmik pillideks puupuhkpillid. Muusika pealiskaudne- mänglev, vaatlev; sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõla järgnevused. Primitiiv rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäitusel 1889.a. Claude Debussy (1862- 1918)
muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner, loobus ka Debussy numbriooperi ülesehitusest (numbriooper koosneb lõpetatud aariatest ja ansamblitest), vaid pöördus muusikadraama poole (pidev tegevuse ja muusika areng). Debussyd huvitas muusikateater väga, aga ta ei leidnud kaua aega sobivat ainestikku. 1893 nägi ta teatris Maeterlincki näidendit “Pelléas ja Mélisande” ning see oli tema teatrikujutelmale vastav maailm – sümbolistlik draama
annaabi.ee 
