Romaani sündmustik alagab suvel juulis, sellele viitab ka järgmine asjaolu, et esimeses peatükis oli kirjas lause “kuumal ja leitsakulisel juulipäeval…” Raskolnikovi varasem käekäik: üliõpilane, kelle käekäik Peterburis näitab allakäigu märke, „ta on vaesusest masendunud.” Raskolnikovi mõttelaad tulvil mitmesugustest teooriatest, ta on tark ja andekas, ta on ideeinimene, kes kaitseb ja püüab realiseerida oma ideed. Ta õppis juurat. Mida tegi R. varastatud kraamiga? Ta peitis selle ühe maja hoovi kivi alla. Mida kirjutas R…? ta kirjutas kolmandas peatükis sellest, et tegelikult see raha mis Raskolnikovile saatsid said nad Svidrigalilt laenuks
Tääkis Põhikool Juhan Viiding Referaat Marta Mikkor 9. klass Tääksi 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..................................................................................................................................5 Luulekogu............................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...........................................
teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Luulekogud Närvitrükk (1971). Ma olin Jüri Üdi (1978) Realistliku ingli laul Elulootus (1980) (1968) Tänan ja palun (1983) Aastalaat (1971) Osa (1991) Detsember (1971) Aastal 1998 ilmus Käekäik (1973) mahukas kogumik Selges eesti keeles ,,Kogutud luuletused". (1974) Armastuskirjad (1975) Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi")
olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: 26 Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669). Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. On ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed vanade inimeste portreed, kus näolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. Peale surma oli Rembrandt mitu sajandit unustuses. "Dr. Tulpi anatoomia" "Öine vahtkond" ,,Kadunud poja tagasitulek"
PROTENSTANTISM Kalvinism. Jean Calvin. Francios I. Sundeksemplari seadus. Anglikaani kirik. Henry VIII. John Leland. Luterlus. Martin Luther. Komplekteerimispõhimõtted. Reformatsioon Eesti alal. Tallinna dominiiklaste kloostri sulgemine. PROTENSTANTISM. Oleviste kiriku uus seisund. Problemaatililine algusdaatum. Raamatukogu staatus. Heinrich Bröcker 1658-67 Jacobus Felssberg (1667-84), 1684 1777 kd. Reinhold Gristi raamatupärand. Oleviste raamatukogu edasine käekäik. käekäik VASTUREFORMATSIOON Jesuiidid Tartus. Kolleegiumi raamatukogu. Antonio Possevino. Esimene tegevuse katkemine. Uuestialustamine. Tegevuse lõppemine 1625. aastal. Säilinud raamatud. Missale Romanum. USULIIKUMISED Vennastekoguduste liikumine. Lubatuse ja keelatuse piir. Käsikirjalised materjalid. Raamatukogude omapära. Eestimaalt pärit misjonärid. Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid
Eelistatud anrid olid natüürmordid ja olustikumaalid, mis rõhutasid jõukust või kajastasid maali tellijate igapäevast eluolu. Kuulsaim kunstnik: · Rembrandt Harmensz van Rijn. Väga viljakas kunstnik, loonud erinevates zanrites ligikaudu 700 maali. Oli ka graafik. Rembrandti maalidele on iseloomulik varjundirikas hele-tumedus, soe kuldpruun koloriit ja eriliselt peen psühholoogiline sügavus. Piibli-ainelistes töödes üldinimlik sisu. Rembrandti käekäik oli nooruses õnnelik, vanadus aga tänu mitmetele saatuselöökidele (naise surm, tellijate kaotus, varanduslik laostumine) vilets ja rõõmutu. Rembrandti looming läks aga sellest hoolimata järjest sügavamaks ja paremaks. Loomingu ühed tippteosed- vanade inimeste portreed, kus näeolt võib lugeda kogu elatud elu vaeva. ,,Dr. Tulpi antoomia" ,,õine vahtkond" ,,kadunud poja tagasitulek On mõiste ,,väikesed hollandlased"
Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse. Ei teeninud oma eluajal suurt raha. Teda ei huvitanud oma loomingu käekäik. Suhtus ükskõikselt oma kuulsusesse. Kuulsamad teosed Süit bergamasque, koosneb neljast osast millest kuulsaim kolmas : clair de lune (kuuvalgus). Debussy kirjutas süidi 28 aastaselt, kuid avaldas selle 15 aastat hiljem.
Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991 Ideoloogia- Poliitikat, majandust ja ühiskonna puudutav süsteemne ideedekogum Ideoloogiline- Ideoloogiat väljendav. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine Inflatsioon- Raha ostujõu langus ja hindade tõus
Pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. ,,Toledo äikeses" · Diego Velazquez /velaskes/- ,,kojadaamid" Flaami kunst(tänapäeva belgia) Kuulsaim maalikunstnik: · Peter Paul Rubens. Rubensi looming on tüüpiliselt barokne- rahutu, Hoogne, figuurid põimuvad keerulistes poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid anre: Usulise sisuga tööd, antiikmütoloogiaainelised tööd, portreed jne Rubensi käekäik oli õnnelik- hea haridus, palju tellijaid, suur töökoda, jõukus. ,,kolm graatsiat"
möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute, küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas. Eesti kindralkomissariaat - II MS ajal, 5.05.1941 Saksa Kolmanda Riigi poolt okupeeritud Eesti ja osaliselt Venemaa territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade (Ostland) kindralkubermangu koosseisu. 6 piirkonda, 1 allpiirkond. Juht Litzman 25. juulil 1944 murdsid Nõukogude üksused Narva rindel Eesti ja Saksa väeosade positsioonidesse. Narva jõe ääres asus vaenlane ründama Vaasa, Riigiküla ja Narva- Jõesuu all. III Germaani Soomuskorpus jättis 26
ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele. Piirissaar võeti kaitse alla 1991. aastal. Kaitseala loomisega püüti vältida tugevat ehitussurvet saarele. Praegu menetletakse uut kaitse-eeskirja, millega ühendatakse saar ühtseks maastikukaitsealaks. Eriti oluline on praegu tagada mudakonna asurkonna hea käekäik. Võib-olla õnnestub varjusurmast päästa ka rohekonn. Eelkõige nende kahe liigi pärast soovitakse keelata öösel liiklus mootorsõidukitega, liiklusmärkidega on see keelatud juba praegu. Sibulakasvatuste säilitamine on samuti väga oluline. Konnarahva käekäigu parandamiseks kaevati 2001. Aasta sügisel saare sadama lähikonda uus tiik ning puhastati sissekasvanud võsast mõned endised tiigid. On niidetud kõikide tiikide ümbrust- need meetmed on tõstnud mudakonna sigimise edukust
saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. · Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. · Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Missugune oli viikingi mees... · Viiking pidi olema usaldusväärne meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest. · Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. · Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Viikingite laevad.... · Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. · Laevad olid kerged ja liikusid väga kiiresti.
Sarnasused: Kättemaksu iha isa surma pärast. Hamlet tahtis Wittenbergi, Saksamaale minna. Laertes tahtis Prantsusmaale. Mõlemad olid järjekindlad, julged. Julgevad omakohut pidada. Tundub, et olid umbes sama vanad. Erinveused: Hamlet on Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Laertes oli kantsler Poloniuse poeg, Ophelia vend. Laertes oli õde, aga Hamletil polnud Hamlet käekäik: Ta ennem kättemaksu plaane tehes kaalub, kuna ja millal oleks õige aeg kätte maksta. Laertese käekäik: Ta tahab kohe kätte maksta, on äkiline (juba surnuaial Ophelia matusel läks ta Hamletile kallale). 2. Suhted omavahel? Laertes ei pooldanud Hamletit. Laertesele ei meeldinud, et Ophelia suhtleb Hamletiga. Laertes: " Kuid Hamlet... tema armunaljatlust moeasjaks pea vaid, vere mängutujuks ning kevadaja
Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk" O "Detsember" (1971) O "Käekäik" (1973) O "Armastuskirjad" (1975) Looming(Juhan viiding) O "Ma olin Jüri Üdi" (1978) O „Elulootus“ (1980) O "Tänan ja palun" (1983) O "Osa" (1991) O https://www.youtube.com/watch? v=xroYkXoilpE Luule O Ma olen pannud...
· Esimesed luuletused avaldas ta ajakirjas Looming. · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. luulekogud Närvitrükk (1971). Realistliku ingli laul (1968) Aastalaat (1971) Detsember (1971) Käekäik (1973) Selges eesti keeles (1974) Armastuskirjad (1975) Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused". Muu looming Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval.
Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Nii on siia mahutatud suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega, eri epohhide täpselt piiritletud ja koloreeritud ühiskondlik atmosfäär. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esiletõstetud aurukatel, ja
Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Mauna Loa on "Kilpvulkaan", mis tähendab, et see on kergelt kaldus,mäe sees olev suur hulk on üldiselt väga vedel Laava vood. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmain...
Juhan Viiding Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas. Ta oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Tal oli kolm õde ja tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Juhan Viiding oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Draamateatris sai ta mitmeid tähtsaid rolle, üheks tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Tema loomingu tippajaks olid seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema p...
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On m...
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud olid pühad päevad, mil üks aastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal.Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistusteg...
öelda ning oma arvamusi kuuldavale tuua. Stuudiokujundus, mille puhul jäävad eriti silma seinal olevad ruumilised inimnäod, on väga pilkupüüdev ning huvitavalt lahendatud. Miinuseks toon välja selle, et saatejuht katkestab esinejaid, tihtilugu laskmata neil isegi mõtteid lõpuni öelda. Kohati kippus jutt minema liiga keeruliseks ning spetsiifiliseks, mida minul isiklikult oli raske jälgida. Nagu on öeldud saadet tutvustavad kirjelduses, on Eesti käekäik on meie kõigi südameasi ja meil kõigil on õigus ning kohustus ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida. Kasutagem seda!
Elsass-Lotringi ülevõtmisele.Suurbritannial sellist õnne ei olnud.Kuigi seal lahinguid ei toimunud,jäi suurbritannia areng USA-t ja Saksamaast maha juba enne esimest maailmasõda.Ameerika ühendriigid said sõjast isegi kasu, kuna nende aladel sõdu ei peetud ja nad tarisid sõdivatele riikidele sõjavarustust ning andsid laene.USA-st sai eurooplaste võlausaldaja.1920.aastatel sai USA-st maailma majanduse juhtriik,kellest sõltus ka teiste riikide majanduslik käekäik. Seoses konveierite laialdase kasutusele võtmisega kasvas toodang.Rahvas oli ostuvõimeline ja uskus riigi majandusse.Iga ameeriklane lootis peagi osta endale korteri,külmkapi ja sõiduauto Ford T.Paraku oli 1920.aastate majandusedu näiline.Sissetulekud olid väiksed ja rahapuudust korvati laenudega.Raha laenati nii kaupade ostmiseks kui ka äri alustamiseks.Üliagar laenamine maksis hiljem valusasti kätte. 1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök.Algas majanduskriis
palju siis räägin väga üldiselt nii nagu minu aru sain. Mina sain raamatust nii aru et autor tahab öelda et reaalset Eestit meil nagu polekski, on ainult mõtteline. Kui mõelda oma ajaloo mõttekuses, vaielda rahvuse üle ja kurta riigipöörajaid, siis vähemasti on on meil mille üle mõelda ja me mõtleme nende asjade üle. Me mõtlemegi ja arutame või noh vaidleme järelikult sunnib see meid tagant. Aga selline on meie Eesti käekäik olnud ja huvitub siiamaani meid.. Ja ma ütlekski niimoodi et autor püüdis eestlasi ja nende ajalugu maha teha (naeruvääristada).Sest ta mängis eestlaste ajalootunnetusega. Kui ta oleks näiteks kirjutanud selle raamatu vene keeles, siis ta ei teeks kellelegi liiga sest Venelaste tegud Eesti Liivi või Põhjasõja ajal vene hinge eriti ei puuduta, nad tunnevad nende sõdade üle hoopis uhkust. Ühesõnaga mina arvan et tegelt peaks me olema rahul Eesti ajalooga sest Eesti riik on senini.
Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kuigi suur huvi meie erakondade käekäik . Kuid mõned eelistused või mõned vastu seisud siiski on. Vaadates nüüd möödunud valimis kampaaniat siis see mis toimus oli ikka varasematest hullem. Kesk ja Reformi erakonna omavaheline kiskumine läks igal juhul üle piiri oma muda loopimise ja üksteise solvamisega. Muidugi see raha mis kulutati mõttetule kampaaniale oli üle mõistuse suur. Toon siis siinkohal mõne näite: Valimiskampaaniale kulud moodustasid 7 942 607 krooni ja 61 senti, sealhulgas
JUHAN VIIDING Elulugu • Sündis Tallinnas 1.juunil 1948, suri Raplas 21.veb 1995 • Oli Eesti poeet, näitleja ja lavastaja • Oli varaküps noor • Aastal 1968, hakkas kasutama nime Jüri Üdi • Oli abielus Riina Kiisaga ning neil on ühine tütar Elo Haridus ja töö • Peale 8.klassi asus õppima Tallinna 21.keskkooli • Tallinna Töölisnoorte keskkool • Töötas fotoarhiivis • Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1968- 1972) • Eesti Draamateater (1972-1995) • Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Joh...
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
Eestis. Selleks hetkeks oli ka võimalik juba paljudes koolides õppida araabia ja rooma numbreid ning ka pisut matemaatikat.Põhiliselt tehti seda siis kui lapsevanemad soovisid ja selle eest tasusid.Oluliseks oli ka veel koduõpetus, edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada.Koolis käisid ainult poeglapsed.Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge! Kokkuvõtteks Võib öelda, et rahvakultuuri käekäik Rootsi ja Poola võimu ajal oli hüppeline.Arvan, et Rootsi aega ei peeta niisama ‘’ vanaks heaks Rootsi ajaks .’’Kindlasti mängis väga olulist rolli ka sellest Poola aeg.Minu arvates Rzeszcpospolita ajal tehti algust sellega, mis andis eelduse hüppeliseks arenguks Rootsi ajal.Talupojad said lugemisoskuse, kes ka kirjutamis ja rehkendusoskuse.Haridus annab inimesele võime mõelda ja ise tegutseda ning kindlasti mängib selles kõiges väga olulist rolli Bengt Gottfriend Forselius
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitse...
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972....
JAAPANI USUNDID PÜHATEKSTID _ Budism Hiinast – Heiani ajastu 794–1185 _Shinto Gobusho _ Neokonfutsianism – Kamakura ajastu (1185– _ “Viis shinto pühakirja” 1333) _ 13. sajand (17. saj) lõpuaastad _ Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub _ shukyo kamidest, kelle 宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii _ Püha ruum _ “Shinto ei ole religioon, vaid rahvakomme.” _ Shimenawa SHINTO – ETNORELIGIOON?
Spa. Väga hea võimalus oleks sellega luua mingi pakett turistiele ning elavdada sellega ka turismivoolu Harjumaale. Harjumaad oleks vaja turustada ka rohkem välisturule nagu tehakse seda Tallinna ja Pärnuga. Suunata tuleks turundust just Soome, Venemaa, Saksamaa, Rootsi turistidele, kes muidu külastavad küll Eestit ja Tallinna, aga mitte Harjumaad. Tallinn kujundab kogu Eesti, kuid eelkõige kogu Harju maakonna mainet ning suunab maakonna turismiarenguid. Harjumaa turismi käekäik sõltub otseselt Tallinna külastajatest. Aktiivse puhkuse pakettide hulgas turundab Tallinn Harjumaalt Naissaart ja Prangli saart ning Viimsi sisekardirada, muidu kasutab Tallinn Harjumaa turundamisel väljendit ,,Tallinna tagamaa". Hetkeolukord on saanud tekkida ainuüksi juba sellepärast, et Tallinna ja Harjumaa koostöö on väga nõrk, puudub ühine koordineerimine ja koordineerija, kes koondaks ajakohase turismiinfo, mida Tallinnaga koosturundamisel kasutada
koeraomanikega individuaalse suhtluse tasandil arvan, et ettevõte on teinud suured sammud, et töötajate tingimused võimalikult ergonoomiliseks muuta. Kuigi neid juhuseid on võimatu vältida, kus koer võiks rünnata Eesti Posti töötajaid, on nende kirjakandjad kindlasti ohutumas olukorras, kui enne abinõude kasutuselevõttu. 2) Põltsamaa Felix Kuigi kirjelduses ei ole kirjas, mida tehti nende tööõnnetuste puhul, mis juba aset olid leidnud, siis leian ikkagi, et antud ettevõtte käekäik meeldib mulle kõige enam. Kui juhtub palju tööõnnetusi, nagu Põltsamaa Felixis siis tuleb kogu ettevõtte ulatuses midagi muuta. Nemad seda ka tegid ja ,,Peaaegu tööõnnetuse" ankeet on minu meelest rohkem, kui tänuväärne samm ettevõtte poolt. Seda süsteemi peaksid minu arvates kõik ettevõtted kasutama, kus on sagedased või potensiaalsed tööõnnetused kerged juhtuma. 3) ABB AS Sarnaselt eelnevale ettevõttele, on ka ABB AS-s kasutusel sarnane ankeet. Antud
Renessansiajastu kunstnik TIZIAN Referaat 1 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................2 1. Tizian, tema käekäik ja looming.......................................................................................................3 1. 1. Varasemad eluaastad (~1490-1516).........................................................................................4 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel..........................................................................4 1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526).....................................................................................
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastaja...
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes.
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine. demokraatlik laienemine. Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Liberaalsetel ning äärmuslikel erakondadel ei olnud ühiskonnas enam eriti suurt mõju. Sageli sõltus just nende erakondade toetusest valitsevate parteide käekäik. USAs säilis vabariiklaste ja demokr. kahepartei süsteem. Erakondade kõrvul muutus väga tugevaks ametiühinguliikumine. Nad nõudsid valistsuselt ja tööandsatelt töötajate olukorra parandamist. Kõige tihedam koostöö on ametiühingutel tavaliselt olnud vasakpoolsete erakondadega. USA sise.pol. Erinevalt paljudest euroopa riikidest ei toetanud IIMS USA poliitilisse ellu suuri muudatusi. Jätkus kahe suurima patrtei vabariikliku ja demokr. partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati
alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis, kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis. Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog, kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb end radikaalseks rahvuslaseks ja on ka olnud kõigi Eesti riiklike parteide vastane. Kunagi ei jätnud ta kommenteerimata ühiskondlikke sündmusi, nii nagu ta ei jätnud ka hindamata Soome-Eesti omavahelisi suhteid. Ta ei pühendanud kunagi sellele ka liiga palju tähelepanu, sest tema esmahuviks olid ikkagi raamatud.
kõla ja rikka sõnavara poolest. Sellest hoolimata on pidevalt räägitud eesti keelt ,,ründavast'' inglise keelest. Ühiskond asub globaliseeruvas etapis, inglise keele esiletõusmise on taganud majanduse, teaduse ja infotehnoloogia tormiline areng. Eesti on ajaga kaasas käiv riik, oleme läbi ajaloo vaadanud rohkem lääne poole. Isegi NSV Liitu kuuludes räägiti Eestist kui aknast läände. Ühiskond on pidevas arengus, paratamatult mõjutab Eestit teiste riikide käekäik, poplaarsust koguvad vaated ja ideed. See, et meie kõne- kui ka kirjakeeles esineb slänge, võõrapäraseid keelekonstruktsioone ja väljendeid, ei tähenda seda, et meie emakeel oleks ohus. Sama moodi käituvad ka suurema kõnelejaskonnaga keeled laenatakse teiste keelevara ning mugandatakse vastavalt oma nägemuse järgi. Räägitakse, et selline tegutsemisviis solgib keele, kuid minu arvates on sellel vastupidine, rikastav, toime. Riigitegelase Yana Toomi sõnad eesti keele ja rahvuse
Juhan Viiding 1948-1995 Koostanud: Kristi Vähi kevad 2013.a Elulugu Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis 1.juunil 1948.a Tallinnas. Mitu üldhariduslikku kooli. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. 19681972 õppis Tallinna Riiklikus Konser- vatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Lõpetas oma elu 21.veebruaril 1995. aastal. Pseudonüüm Jüri Üdi Juhan Viiding loobus Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav k...
19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on
Teine peatükk kannab nimetust governmental responses, mis eesti keelses tõlkes tähendab valitsuse vastused. See peatükk ning selle peatüki alapeatükid annavad ülevaate lugejale sellest, kuidas valitsus reageerib rahva küsimustele vandenõu kohta. Üldiselt valitsus nii- öelda välistab rahva ees vandenõuteooria olemasolu (näiteks 9/11 juhtum), et rahustada rahvas maha. Samuti on levinud, et mingisugune teatud vandenõu on valitsuse käekäik ning valitsus omakorda nii-öelda "mätsib maha" selle, et rahvas ei oleks teadlik tõest. Artikli autorid jõuavad oma järeldusteni selgitades ja tuues näiteid sellest, mida vandenõu endast kujutab, järeldades ülaltoodust, et vandenõuteooriad on valelikud ning ohtlikud kõigile inimestele. Artikli keelekasutus on formaalne, on kasutatud palju erialasõnu, mis võivad esialgu tekitada raskusi kirjutatu arusaamisest, stiililiselt on tegemist formaalse tekstiga, sõnu, mis annavad
masendavamaks. Keskmes on põllumees ja kirjanik, sisse tuuakse veel liivlasest vaimulik aastast1212. inimesed on meeleheite piiril, neid tabavad igasugused löögid ja hädad. Aus romaan vastutusest elu ja iseenese ees, elule annab mõtte inimlikkus. ,,Tants aurukatla ümber" Kirjaniku proosaloomingu esimene suur õnnestumine, kasvas välja tegelikult filmistsenaariumist. Põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik 20.sajandil. Kõigi viie peatüki ehk tantsu tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev aastatest 1914, 1929, 1943, 1949, 1957. Suur tükk ajalugu elu ja inimesed oma suurte ja väikeste probleemidega. Inimesed on nii maa isandad, kui ka vangid. Romaanis valitseb argine õhkkond selle maatöö ja tegelaskonna tõttu. Pidulikum on rehepeks kui kokkuvõte põllumehe aasta töö tulemustest. Kolmes tantsus lahkub keegi või valmistub lahkuma, õhus
oma riigi kodanikud läbi raskuste ning rõõmustab koos rahvaga õnnehetkedel. Selleks peab ta mitte ainult tegutsema, vaid ka mõtlema nagu täiesti tavaline kodanik. Hea valitseja on keegi, kes peab kuulma ning ka kuulama terve ühiskonna arvamust. Kogu võimust ning tähelepanust pimestatuna võib see tunduda justkui teisejärgulisena või, mis veelgi hullem, ebatähtsana. Tegelikult aga peitub valitsejas endas kogu riigi või ühiskonna edasine käekäik. Just tema on see, kes peab panema maksma oma sõna tehes seda riigile kõige paremal kujul. Alustada tuleb iseendast - tuleb vaadata enda sisse, teha otsuseid inimese mitte valitseja seisukohalt. Hea ning õiglane valitseja peab ära tundma piiri eetilise ning moraalitu vahel. Minu arvates on ideaalseimaks näiteks antiikfilosoofi Aristotelese poliitika käsitlus. Tema filosoofia kohaselt sisaldab poliitika nelja eri valdkonda: kunsti (techne), uurimistööd
Rääkimisega saab ta oma arvamust avaldada peres, lasteaias, koolis ja vabal ajal. Ühiskond peab suunama noort ning näitama, et ainult kaasa rääkides, kuid samas ka koostööd tehes on võimalik elus kaugele jõuda. Nende võimete omandamisele pannakse alus koolis, mis moodustab lapse jaoks ühtlasi ka ühiskonna peegli. Seal on oma kindel hierarhia, teatud määral tuntakse konkurentsi ja nähakse ka elu ebaõiglast külge. Koolist saab alguse ka inimese edasine käekäik karjääriredelil: selgub, milline amet talle sobib ning kuidas ta töösse üldiselt suhtub. Seal suunatakse ka õpilasi oma andeid ja oskusi näitama, sest igaühes on midagi, mis muudab teda teistest erilisemaks. Näiteks spordiga tegelevad andekad noored õpivad koostööd ja tiimitunnetust ning saavad neid oskusi rakendada ka tulevikus. Koolist antakse lapsele kaasa eluks vajalikud teadmised ja oskused, mida ta peab ise suutma vastavas olukorras kasutada.
ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. Linnaelanikud allusid kohtumõistmisele. Rae ülesanded
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Loomingust · Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. · Oma esimesed luuletused a...
(G. Balla "Kiirus ja heli") Giacomo Balla "Abstraktne kiirus" 2 võimalust liikumise edasiandmiseks 1.Sama objekt mitmes järgnevas asendis (objekt ise enam-vähem realistlik) 2.Nähtav maailm on lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks piirjooned on lagunenud, esemed hajuvad ümbritsevasse ruumi (mõjutused kubismist Futurismi käekäik edasi Futuristid jäid enamasti sõjakateks patriootideks (eelkõige Itaalia) Rõhutati edasi tehnika progressi ja suurlinnakultuuri laiaulatuslikust maailmas Loomingu tutvustamine eeskätt kärarikaste sündmuste abil teistes pealinnades (väikseid linnu ei arvestatud) Futuristid leidsid enim innukaid mõttekaaslasi Venemaalt Umberto Boccioni Itaalia maailkunstnik Ateist ehk usuvastane Liikumise, kiruse ja tehnoloogia teemad Giacomo Balla õpilane
(praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis ).Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. Kölerist võib rääkida ka kui eesti rahvusliku liikumise juhist - ja just demokraatliku suuna juhist. Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades "molberti tagant pinda sondeeris". Mees, kes "Eesti asja" ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise
Armastus, elu ja surm Elu ning kõik mida see sisaldab ning ühtlasi ka mis peale seda tuleb, on inimkonna jaoks müsteerium. Mitte keegi ei saa kaks korda surra, seega pole kedagi, kes võiks meid ette hoiatada, mis meid ootamas on. Elu paistab olevat üks suur olelusvõitlus, kus peale jäävad vaid tugevamad. Võitlus, mille käigus selgub, kes saab olla õnnelik, kellele ei ole seda ette nähtud. Kuid nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp, nii et kõik, mida kogeme ja tunda saame, on meie endi poolt endale kaela tõmmatud. Õnne eest peab võitlema. Pannes käest lõpetatud raamatu, jään pikaks ajaks mõttesse. Lõpetades Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kiriku kellamees" pidin tahtlikult alla suruma külmavärinaid. See oli väga hea raamat ning kuna ma olen palju lugenud ning selle hulgas ka palju pahna, tähendab see juba niimõndagi. Peale seda raamatut jäin mõtlema teemal, mida on siis õnneks vaja ja kas see on seda väärt, et surra, kui õnn ei tule su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
