........................................................... 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtvalim ........................................................................................................................................ 5 Klastervalim ................................................................................................................................... 5 Mitmetasandiline valim .................................................................................................................. 6 Kõikne valim.............................................
objektide loendist toimub fikseeritud sammu tagant kõigi üldkogumi objektide loendist, kusjuures esimene objekt valitakse juhuslikult. valimiintervall=populatsiooni suurus/valimi suurus valimisuhe=valimi suurus/populatsiooni suurus · lihtsam realiseerida; · objektide paigutus nimekirjas peab olema juhuslik, selles ei tohi olla perioodilisust Kasutatav nt üldkogumi mitteelektrooniliste nimekirjade korral. Tõenäosuslike valimite alaliigid 3. Stratifitseeritud valim (ka kihtvalim) - juhuvalik teostatakse eraldi üldkogumi alamkogumites (straatides, kihtides (näit. mehed, naised; eri erialade üliõpilased): peaksid uuritava tunnuse seisukohalt olema võimalikult homogeensed). Üldkogumi parameetrid saadakse reeglina eri kihtide parameetrite kombineerimisel. · reeglina ökonoomsem (nimekirjad sageli homogeensete rühmade kaupa); · suuremat täpsust võimaldav (homogeensed kihid). Tõenäosuslike valimite alaliigid 4
nimekirja , millest valimisse arvatakse liikmed juhusliku loosimise käigus. Valimi moodustamisel kasutati iga 10. nimekirjas olevat Uurija arvab valimisse oma sõbrad ja tuttavad, kes omavad mugavusvalim uuritavas valdkonnas mingisugust kogemust ning tõenäoliselt oskavad küsimustele vastata. Kõige pealtt küsitakse ja siis küsitakse uuesti ja uuesti, kuni saadakse teatud tarbijad???midagi siukest Valimivõtumeetodite nimetused: lihtvalim, süsteemvalim, kihtvalim, klastervalim, omaotsustuslik valim, mugavusvalim, lumepallivalim, kvootvalim. 6. Millistest osadest koosneb müügitoetuse kompleks? Kirjeldage lühidalt iga kompleksi osa olemust ja tooge iga osa kohta üks näide (võte). Mis on iga müügitoetuse kompleksi osa eesmärk (miks seda on vaja müügitoetuses kasutada)? (2). Mis on müügi stimuleerimine. Nimetage 3 vahendit müügi stimuleerimiseks ja tooge iga ühe kohta üks positiivne ja negatiivne külg.
Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
objektide gruppi. Selleks, et valimi põhjal üldkogumi kohta statistiliste meetodite abil üldistatud järeldusi teha, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkus statistikas tähendab, et igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus valimisse valitud saada. Too näide enda kooli ja enda klassi põhjal! Valimite liigid ... valimi ,,tugevuse" kahanemise järjekorras kõikne valim juhuvalim süstemaatiline valim kihtvalim mugavusvalim Näide 2 kaasamõtlemiseks Juss sai ülesandeks uurida kõiki oma kooli õpilasi. Uuringu teema oli rahulolu kooli toiduga. Kuna Juss ja tema sõbrad olid koolitoiduga väga rahul, ei pidanud ta vajalikuks küsitleda kedagi peale oma sõprade. Kõikide kooli õpilaste küsitlemine oleks niikuinii liiga kaua aega võtnud. · Kes moodustasid selles näites üldkogumi? · Kas Jussi arvamus, et ta kõiki kooli õpilasi küsitleda ei jõua, oli põhjendatud?
katse). 17. Turunduse andmete kogumise meetodid: vaatlus, küsitlus ja katse. 18. Turu-uuringu läbiviimiseks valimite moodustamine ja meetodid. Üldiselt jaotatakse valimid juhu ja mittejuhuvalimiteks. Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes vastavad kriteeriumiel), lumepallivalim (kujuneb järk-järgult), kvootvalim (aluseks on tarbijate erinevad karakteristikud). 19. Turu-uuringu protsess
kindlaks teha. (Uuritavate isikute) valim (sample of subjects) – kindlal viisil eraldatud osa üldkogumis, mida analüüsis kasutatakse üldkogumi asemel. Populatsioonist valitud kõnelejad, kes osalevad katses. Valimi moodustamisel peab silma pidama, mis on uuritav nähtus ja kas valitud isikud esindavad kõnelejaskonda, mida uuritakse. Juhuvalim – populatsiooni iga inimene võib valimisse sattuda. Kihtvalim – valitakse piirarv inimesi, kes sobivad määratud kategooriatesse. Mugavusvalim – valitakse hõlpsa kättesaadavuse, leitavuse, koostöövalmiduse jne alusel Lumepallivalim – leitakse tingimustele vastavad inimesed ja nemad omakorda valivad järgmised kes omakorda toovad kaasa mõned. 5. Osata selgitada mis on CHILDES, mida sealt leida võib üldiselt ja eesti keele kohta.
• Juhuslike arvude tabel, loteriimeetod jt. + meetodit kerge rakendada - eeldab üldkogumi kõikide ühikute täielikku loetelu - hinnangufunktsioonide standarvead võivad olla suured 2. Süstemaatiline valim • Valimisse võetakse näiteks iga 7-s. Eeldab järjestamise võimalust. Lähteühik võetakse tavaliselt juhuslikult. • Saab kasutada hästi tänavaküsitlustes. + lihtne, valikuraam pole piiritletud - varjatud perioodilisuse oht 3. Kihtvalim • Kiht – üldkogumi alajaotus • Üldkogum jagatakse üksteist välistavateks alamhulkadeks, millest võetakse lihtjuhuvalim, näit. vanuse, soo, tegevusvaldkonna järgi + eraldi tulemused iga kihi kohta + andmete kogumine lihtsam + suurem täpsusaste - eeldab rohkem ettevalmistust, infot iga kihi kohta 4. Klastervalim • Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse alamhulkade juhuvalim.
5-9). Tõenäosuslikud valimid igal üldkogumi esindajal on mingi tõenäosus sattuda valimisse. Enamik kirjeldavate ja seletavate uuringute valimitest on sellised. Mittetõenäosuslikud valimid - indiviguaalseid valiktõenäosusi ei teata, mõnel juhul võib see ka olla 0.Kasutatakse teooriate empiirilisel kontrollimisel, pilootuuringutes, väikeste üldkogumite puhul. Tõenäosuslike valimite olulisemad liigid: 1 Lihtne juhuvalim 2.Süstemaatiline valim 3.Kihtvalim 2 Pesavalim ehk klastervalim Mittetõenäosuslike valimite liigid: 1. Kvootvalim 2. Ekspertvalim 3. ,,Lumepalli" meetod 3. Programmküsimused (tõestusküsimused) ja testküsimused, küsimuste lihtsama sõnastuse vajalikkus (lk. 24-25). Tõestusküsimusega püstitatakse ülesanne, testküsimus sisaldab küsimuse sellise sõnastuse nagu see küsitletavale esitetakse.
omadustest. Valimi moodustamise meetodid: · Juhuslik valik teatud kogumist valitakse valim juhuslikult. Igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. (Näide: võetakse kogu elanike nimekiri ja siis juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja) · Süstemaatiline valim objektide valimine toimub fikseeritud sammuga. (Näide: elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene) · Kihtvalim selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Valim jaotatakse alagruppidesse, keda uurida tahetakse. (Näide: on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist 7% on asiaadid, siis peab ka valimist 7% olema asiaadid) VAHEMIKHINNANG (USALDUSVAHEMIK) Suurus kannab nime olulisuse nivoo (vea tõenäosus). Kirjeldatud tõenäosust, mille uurija ise saab valida, nimetatakse usaldusnivooks (tähistatakse 1-), tavaliselt on piisavaks tõenäosuseks
(Kiviste, 1998) võivad olla suured Tõenäosuslikud valimid (3) Tõenäosuslikud valimid (2) (Tambur) (Tambur) 2. Süstemaatiline valim 3. Kihtvalim · Kiht üldkogumi alajaotus · Valimisse võetakse näiteks iga 7-s. Eeldab järjestamise võimalust. Lähteühik · Üldkogum jagatakse üksteist välistavateks alamhulkadeks, millest võetakse lihtjuhuvalim, võetakse tavaliselt juhuslikult. näit. vanuse, soo, tegevusvaldkonna järgi
annaabi.ee 
