Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Küüditamine - sarnased materjalid

ukogude, vagunid, rongid, rongide, rand, brigaad, ditamine, miilitsa, saatuse, rubla, vaevu, taluma, htul, rvid, masendav, saatmine, ahastus, etid, nurgas, etten, ldiselt, sides, pops, nnitab, sulg, julged, paitab, seinal, tangu, julma, aastak, koguteos, kirovi, dalal, mustus, idetud, koosseisus, hommikul, nisujahu, oludest, vaevalt, tete, instrueerimine
thumbnail
11
wps

Küüditamine

Ka Siberis surid paljud inimesed nälga ja haigustesse. Teine suur küüditamine toimus 1949. aasta 25. märtsil. 2 1941. AASTA KÜÜDITAMINE Esimene suur massiküüditamine leidis aset ööl vastu 14. juunit aastal 1941. Saadi kätte umbes 10 000 inimest, kes saadeti Siberisse või vangilaagrisse, ilma igasuguse seadusliku aluseta. Ukse ette ilmus veoauto, perekonnale anti umbes tund aega asjade pakkimiseks. Ohvrid viidi raudteejaama, inimesed aeti tihedasti kauba- või loomavagunitesse. Vagunid seisid mitu päeva jaamades, ilma et inimestele süüa või juuagi oleks antud. Isad saadeti sageli vangilaagritesse. Naised ja lapsed läksid asumisele kaugele Siberisse. Ebainimlike tingimuste tõttu suri osa küüditatuist juba teel sihtkohta. Osa ellujäänud naistest ja lastest pääses 15 aastat hiljem kodumaale tagasi Korraldused ja instruktsioonid küüditamise läbiviimiseks andis Nõukogude Liidu Riikliku JulgeolekuRahvakomissariaat. Nende täitmine oli pandud kohalikele võimumeestele

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Küüditamine

Tulemuseks oli rahva elatustaseme allakäik. Uued võimukandjad püüdsid igati halvustada iseseisva Eesti päevil saavutatut. Läbi suveööhämaeuse lisandus üha ja üha uusi inimkoormaid rongidele. Saa- bus perekondi pakkidega, mis sisaldasid hädavajalikku, oli aga ka õnnetuid, keda veeti vagunitesse tühjade kätega. Need viimased olid haaratud tänavalt või tassitud oma igapäevaselt töölt, lubamata neil kodunt läbi minna. Vagunid laaditi tihetasti täis. Õhupuudus, kuumus ja janu valmistasid inimestele kirjeldamatuid piinu, millele lisandus ahastus edasise saatuse pärast. 14.-17. Juunini veeresid suured eselonid eestlasi üle piiri vastu kannatusele Põhja-Venemaa ja Siberi ääretus viletsuses. Vaatamata varasematele lubadustele, lahutati isad peredest. Sellel hetkel nägid paljud lapsed oma isa viimast korda. Järgnes pikk tee Siberisse. Ööd ja päevad venis rong ahastavate ja nutvate inimestega

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
docx

KÜÜDITAMINE

KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus täisealistest

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Küüditamine Eestis

Sisukord 1. Küüditamine Mis on küüditamine? Esimeses peatükis räägin ma üleüldse küüditamisest, mis see oli ja miks see toimus, kuhu inimesed viidi ja millal saadi tagasi koju. Küüditamine oli inimeste oma riigist välja viimine võimu kindlustamiseks. Nagu ka kirjutas A. Lepp oma raamatus: ,,"Inimene on kõige kallim vara", pasundas kommunistide propagandamasin. Selle varaga käisid diktatuurivalitsus ja talle kuulekad alamad aga ümber kui odavaima looduvaraga. Üle 20 tuhande inimese kisti lahti oma kodudest ja veeti Siberisse, kus paljud neist hukkusid. Väljasaadetatavele pandi süüks, et nad olid hoolega harinud oma isade maad, hoidnud ja kaitsnud seda". Eesti inimesed viidi vastutahtmist siberisse, kust tagasi tuli vaid väike osa nendest inimestest kes sinna viidi. Okupatsioonide käigus kaotas Eesti ligi 17,5% oma sõjaeelsest rahvastikust. Sõda nõudis oma ohvrid, ent inimeste füüsiline hävitamine ideoloogilistel kaalutlustel enne ja pärast sõda on jä

Eesti ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Küüditamine Baltimaades

Küüditamine Baltimaades Mõiste Küüditamine ehk deporteerimine inimeste sunniviisiline ümberasustamine, inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamise algus 14. juuni 1941 Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Eestist plaaniti välja saata ligi 15 000 inimest "Troikad" Eesmärk: eemaldada "vaenulikud" inimkategooriad Juuniküüditamine Peredele loeti ette määrus Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Küüditamine

osakonna ülem Rudolf James. Vastavalt kavale oli plaanis saata Eestist väljasaadetud järgmistesse piirkondadesse ja töölaagritesse: Starobelski laagrisse, vastavalt siis 4665 inimest, Usollaagrisse 691 inimest ja väljasaadetavaid pereliikmeid Altai kraisse oli 9115 inimest. Küüditamise ehk "sundevakueerimise" läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni ööl, reedel vastu laupäeva. Keskpäeval oli kõikidele asutustele antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed. Kohalviibijatest moodustati neljaliikmelised ,,brigaadid", mida üldjuhul juhtis julgeolekutöötaja. Brigaadidele jagati välja instruktsioonid ja vajalikud paberid: arreteeritavate ja küüditatavate nimekirjad, vara ülevõtmise blanketid jms. Küüditamise algus 14. juuni öösel kella 1-2 paiku alustasid küüditamist läbiviivad rühmad tegevust samaaegselt üle Eesti

Riigikaitse
42 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

21.juuni 1940 meeleavaldus Tallinnas (Ždanov, Ruus, Lauristin) J.Varese valitsus „Valimised“ 1940 juulis Eesti Töötava Rahva Liit 21. juuli 1940 Eestist sai ENSV 6.august 1940 Eesti delegatsioon läks Moskvasse, Eesti võeti NSVL koosseisu Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei, juht Karl Säre Rahvuskomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares Rahareform kroon> rubla Natsionnaliseeriti: errevõtted, elamispinnad, kauplused Maareform- talu ei tohtinud olla suurem kui 30ha 14 juuni 1941- juuniküüditamine Toimus mitte ainult Eestis, vaid ka mitmes teises piirkonnas F Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 6% hukkus Suvesõda 1941 Sõjategevus Eestis 1941 aasa suvel ja sügisel 22.juuni sõja algus Saksamaa ja NSVL vahel 3.juulul asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eesti 7.juulil jõuavad Eestisse Saksa väed

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944

nimekirjas ja kelle kohta olid olemas kompromiteerivad materjalid. põgenikud endisest Poolast, kes keeldusid võtmast Nõukogude kodakondsust. kuritegelik element. prostituudid, kes olid varem registreeritud politseis ja jätkasid tegelemist prostitutsiooniga. Küüditamise läbiviija oli NKVD. Küüditamise ­ või nagu seda ametlikult nimetati sundevakueerimise läbiviimisele asuti 13. ja 14. juuni öösel. Kõikidele asutustele oli antud korraldus saata oma transpordivahendid miilitsa käsutusse. 13. juuni õhtul hakkasid varem ette valmistatud kogunemiskohtadesse koonduma asjasse pühendatud seltsimehed, usaldusväärsed kommunistliku partei liikmed, komnoored ja töölised, kellest moodustati vahetult küüditamist teostavad rühmad. Salastatuse tagamiseks lülitati välja kõik telefonid. Ometi imbus teade lähenevast küüditamisest siinseal ikkagi läbi. Ühtesid muutis valvsaks autode koondamine, teisi pikad rongie?elonid jaamades

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki. 1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg. 1710/1711 Eesti ajaloo suurim katk. Katku ja sõja tulemusena vähened Eesti rahvaarv 120'000-140'000 inimeseni. Rahu: Uusikauoungi rahu 1721 - Eesti-, Liiwi- ja Ingerimaa Soome Viiburiga Venemaale. Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja. VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest. Samapalju oli viimati 13 sajandil. Maa väga rüüstatud. Paljud talud tühjad. Venemaa tsaar kehtestas Eesti- ja Liiwimaal Balti erikorra. BALTI ERIKORD. Balti-Saksa mõisnike privileegid. Restitutsioon. Et aadlikud hoiaksid Venemaa poole, anti neile tagasi sõja ajal riigistatud maad. Endised õigused talupoegade üle.

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
32
doc

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES

Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahetused Eestis toimunud läbi

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

lammutamine. Otsustati ka kõigi pankade, kindlustuskompaniide, vabrikute ja tehaste, ekspordifirmade ja laevaseltside natsionaliseerimine. · Üheks "uuenduseks" paljude teiste hulgas oli seniste viisakustiitlite härra, proua ja preili kasutamise keelamine. Siseministri korraldusega lubati nende asemel kasutada nüüd väljendeid "kodanik" ja "seltsimees". · Eesti krooni, mida heameelega vahetati isegi Kesk-Aasia ja Aafrika riikides, hakati vahetama rubla vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla. Rubla aga ei tunnistanud rahana ükski riik. juuniküüditamine-oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandudküüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. SUULINE ARVESTUS Teema 1 Maailm Esimese maailmasõja eel. Õpik pt 1,2,4 Imperialismiajastu iseloomulikud jooned- suurriikide mõjuvõim kogu maailmas, majandusliku

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

mis nägi vene keele laia ulatustliku juurutamist igasse valdkonda. Vene keele osatähtsus pidi lähiaja jooksul kasvama. Vene keelt pidi õpetama laste aias. Kõrgkoolis pidi üle minema vene keelsele õppimisele. Hakati lugema vene perioodilisi väljaandeid. Teadustööd said olla ainult vene keelsed. Noorterahutused ja 40 kiri: Rahutuste põhjuseks peetakse 1980. aastal ära keelatud punkbändi Propelleri esinemist, selle tulemusel hakkasid noored massiliselt meelt avaldama. Seepeale miilitsa sekkus, peksis neid ning viis ära nad kongi. Haritlaskond, kirjutas kirja, mis sai 40 allkirja. Kirjas nõuti selgitust ning taheti, et olukord muutuks (Jätaksid karmid meetodid ära). Valitsust ei huvitatud, kuid oli näha, et rahvas ikka veel suutis protestida. OMARIIKLUSE TAASTAMINE 1991. AASTA: (EA VI, 388­393; Pihhoja 2007) [L+I] Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus: 1990-1991. aasta vahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks

Eesti Lähiajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Leedu ajalugu

Mittekommunistlikud organisatsioonid keelustati, 7) Rahvaseimi valimised (võltsitud), 8) Natsionaliseeriti maa ja peamised majandusobjektid, 9) Võeti vastu Nõukogude konstitutsioon, 10) Toimus sakslaste ümberasutamine Leedust Saksamaale (vastupidi). Talupoegadele olid pandud kõrged toiduainete andmise normid ja töökohustus. Toimus Leedu rahaühiku devalveerimine (sundkursi kehtestamine rubla suhtes). Hinnad tõusid neli korda, palgad tõusid vaevalt 2 korda. Meelepaha kutsus nõukogude kirikuvaenulik poliitika. Repressioonid ja vastupanuliikumine Leedus nõukogude ja saksa okupatsiooni ajal- Nõukogude okupatsioon: Esimesel nõukogude aastal lootis kommunistlik valitsus täielikult eemaldada kõik Leedu institutsioonid. Laialdane oli passiivne vastupanu sabotaaz töökohtadel ja nõukogude ürituste boikoteerimine. Toimus repressioonide tugevdamine

Leedu ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8 2.2. GULAG............................................................

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia)­ Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik li

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi   valitsemisega   tegelesid   polii­ perioodil   juhtis   keskkomitee   büroo   (aastatel tilise,   seadusandliku   ning   täidesaatva   võimu 1962­66 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid.   Nõukoguliku   võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle   kutsel   käis   kord   nädalas   koos   EKP kandjaks   oli   kommunistlik   partei,   mis   kandis Keskkomitee   Büroo,   kus   arutati   Eesti   NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega   seotud   küsimusi.   Keskkomitee Kommunistlik   (bolševike)   Partei   (EK(b)P), büroo   oli   paljuski   liiduvabariigi   tegelik seejärel   Eestimaa   Kommunistlik   Partei   (EKP). võimukese, kus arutati�

Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis

See oli lootus edasisele elule. Vabastamine tuli 50ndate lõpul. Vabastatud pidid andma allkirja, et ei taotle tagasi oma vara ega asu elama endisesse kodukohta Eestis. Martin Raudsepp Pildid 9 Eesti NSV lipp. Emad lastega saabumas Siberisse. Täistopitud rongid, mis lahkusid Eestist Venemaa poole. Kõik pildid on tehtud nii, et inimesed on rõõmsad nendel, aga kas tegelt olid? Martin Raudsepp Kasutatud kirjandus 10 Leo Õispuu ,,Küüditamine Eestist Venemaale. Deportation from Estonia to Russia (6. osa). Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940-1953." Ronald Rüütel ,,Atarma. Minu elu Siberis."

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Võitsjaks sai Jaan Teemant, teine koht Henri Koppel. Jaan Tõnisson pidi leppima 101 häälega. A. Kesküla sai 1 hääle. Nõuti Venemaalt demokraatlike valimisõigusi riigiduumasse, oma konstitutsioon. ERE loosungid: Eesti asulate ühendamine, autonoomia (Rahvuslik kultuur autonoomia või midagi enamat?), maareformi vajadus (Rangel seadus alusel). Aulakooslek: 1) Nõuti Politsei ja sõjaväe laiali saatmist ja kogu rahva relvastamist ehk rahva miilitsa loomist 2) Nõuti kõiki kohalike valitsuste laiali saatmist ning asendamist revolutsiooniliste komiteedega 3) Pankadest tuleb suured hoiusummad välja võtta 4) Kui tuleb suur kohustus sõttaminek siis ei tohi eesti mehed minna sõtta. 5) Kõige viimane otsus, mida võeti vastu oli see, et eelmised nõudmised muudeti soovitusteks. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror:

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti lähiajalugu

kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja. Arhiiv oli nõukogude ühiskonnas reziimne asutus, see tähendas seda, et arhiivis oli miilitsa valve, see oli asutus, kus nö tavaline käitumismudel ei toiminud ja tõi kaasa ka selle, et suur osa arhiiviainest oli salastatud, oli üks osa materjalist, mida pm ei olnud üldse võimalik uurimise seisukohalt kasutada, siis selline dokumentatsioon, mida sa kasutada, kui taotlesid eriloa. Eelkõige tegemist 20. sajandi dokumentidega, aga mitte ainult. Sugupuu uurimine oli suur tabu, seda sai teha maskeeritult, teiseks polnud niisama arhiivi minna, selleks oli vaja asutuse luba arhiivile

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Esiajalugu

9.–15. juuli Märjamaa lahing, sakslaste liikumine Pärnu-Tallinna suunal pandi seisma. 10. juuli Põhjarannikule jõudis Soomest esimene osa Erna salgast. 12.–13. juuli Põltsamaa lahing, sakslaste pealetung Viljandist Põltsamaale peatati. 30. juuli Sakslased alustasid Kesk-Eestist põhja suunas üldpealetungi. Kautla lahing; metsavennad ja Erna mehed NKVD-laste, hävituspataljonlaste ja 31. juuli miilitsa vastu. Sakslased jõudsid Kunda ja Võsu vahel Soome laheni, lõigates Eestis võitleva 7. august punaväe kahte ossa. 8. august – 4. Punaväelaste pommitusretked Saaremaalt Berliini kohale. september 28. august Sakslased vallutasid Tallinna. 8. september – 3. Sõjategevus Lääne-Eesti saartel. detsember 15. Armeegrupi Nord tagalaülem kindral Franz von Roques andis käsu moodustada september Eesti Omavalitsus

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel.

KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balk

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

Johann Laidoner ­ Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas ja aitas Pätsi riigipöördega . Jaan Poska ­ Kirjutas alla Eesti-Vene rahulepingule . Tartu rahuleping ­ Sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel .1920 2 veebruar . Põhipunktid ­ 1. Venemaa lubas igaveseks ajaks tunnistada Eesti iseseisvust . 2. Venemaa andis Eestile oma aladest Petserimaa ja Narvatagused alad .3. Venemaa maksis 15 miljonit kuld rubla . 4. Venemaa lubas tagastada siit ära viidud vara . Vabadussõda ­ 28 nov 1918 ­ 2 veebruar 1920 Landeswehr ­ 1919 Milliseid Eesti ajaloo sündmusi tähistatakse riigi heiskamisega ? ­ 24 veebruar 1918 ­ Eesti Iseseisvus päev , 20 august 1991 ­ taasiseseisvumise päev , 23 juuni (1919 ) Võidupüha ­ Võnnu lahingu võidu auks. Viktor Kingsepp - Rahvaesindus Eestis ­Rahvarinne (maapäev kuni 1917 aasta november ) ­ 1919 a kevad Asutav Kogu alates

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Nõukogude eesti

Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 1940­1941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni lõpus määrati endised põr

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

o Inimesed olid rahulolematud viletsate elutingimuste tõttu -> avalik vastuhakk o Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused laienesid üle kogu Ida-SM, mitmel pool haarasid meeleavaldajad võimu enda kätte o Lääneriigid polnud abi osutamiseks valmis, polnud plaani, kuidas sellises olukorras toimida o Lääneriigid ülehindasid NSVLi tugevust ja jätsid ülestõusnud saatuse hooleks -> ülestõus suruti maha o Kuulutati välja sõjaseisukord, tänavatele toodi tankid, meeleavaldused aeti jõuga laiali, hukkus tuhatkond inimest, kuid rahulolematus jäi alles  Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956 o Nikita Hruštšov mõistis avalikult osaliselt hukka Stalini isikukultuse ja kuriteod – vapustas tervet maailma, tugeva surve alla sattusid NSVLi satelliitriikide komparteid

Ajalugu
127 allalaadimist
thumbnail
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel ­ Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) ­ eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis parlamentarismi ja sellest sug

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

ametist 6aug inkorporeeriti Eesti NSVLi Inkorpeerimine ­ võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega liitmine * I NÕUKOGUDE AASTA Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine ­ kogu maa riigi omaks o Taluda max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele o Natsionaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jne o Rahareform ­ 1kroon=1.25 rubla Ümberkorraldused kultuurialal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi (kommunismi), NSVL konstitutsiooni õpetus, venekeel o Kinodes&teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakati o Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatud, suleti ajalehti ja ajakirju Repressioonid ­ allasurumine, vägivald

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Ka aktiivse maksupoliitikaga taheti raskendada suuremate Taludest kollektiviseeritud talude olukorda ja tasandada % sellega teed kollektiviseerimisele. Nii pidid üle 20-hektarised 20. märtsil 8,2 talud maksma oma arvestatud (numbrilistcst) 5. aprillil tuludest 28 - 1946. aastal oli arvestuslik tulu põllumaa hektarilt 600 rubla, 9. aprillil 48 1947. aastal juba 1300 rubla - üha suuremaid makse, 1947. 20. aprillil 63,8aastal koguni 75%. Lisaks talude sissetulekute 25. mailvähendamisele 71,1 külvas reform maaühiskonnas viha ja vaenu, mida ametivõimud 1. oktoobril 78just soovisidki. Aastatel 1944-1946 pöörati maareformi läbiviimisel peamist

Eesti ajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun