tihendatakse vibrolaual. Segu vibreeritakse kuni täieliku tihenemiseni (õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht). Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga. Katsekuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistamist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kapis vee kohal tempetartuuril 20+-2 C(normaaltingimus) ja -18+-5 C (külm keskkond). Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 +- 0,2N/(mm2 s) kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm.
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab...
· Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. · Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus · Esitas 1619. aastal. · Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Ta2 / Tb2 = Ra3 / Rb3 T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg
Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike O Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad O Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Pildid Kasutatud kirjandus O http://et.wikipedia.org/wiki/M iko%C5%82aj_Kopernik O http://et.wikipedia.org/wiki/Joh annes_Kepler
Kubism Kubism on Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mille kõrgaeg oli umbes 1907-1914.Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20.saj teise pooleni.Kubismi olemus: kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai Cézanne´i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt eri vaates. Kubismi peamised eeskujud: · Paul Cézanne kunst · Neegriskulptuur · Naivistide ja laste kunst Kubismile on iseloomulik: · Taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust)
Segu vibreeritakse kuni õhumullide eraldumine lõpeb ja segu pinnale tekib õhuke tsementtaigna kiht. Katsekehade lahtine pind tasandatakse kelluga (saagivate liigutustega). Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistamine toimub vastavalt katseplaanile. Normaalkivistamistingimused on suletud keskkonnas vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus
- astroloog, astronoom, matemaatik, optik, natuurfilosoof - Kepleri vaadireegel - tema tööd Isaac Newton'i gravitatsiooniteooria üks aluseid - teatud Galileo Galilei avastuste tõestamine - Kepleri seadused e planeetide liikumise seadused 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik (1473 - 1543) oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Galileo Galilei Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik
Füüsika Töövihik VIII klassile I osa 27.Kordamiseks ja Ülevaatamiseks lk62- 64 1.kuidas saadi pikkusühik 1m V:võeti 1 kümnemiljondik osa Pariisi läbivast meridiaanist. 2.kuidas saadi massiühik 1kg V:võeti 1 dm3 puhast vett temp 4*C 3. avalda valemis P=m:V mass V:m=PxV 3.1 avalda P=m:V ruumala V:V=m:P 4.antud on kuubid... V: Kuld-19.3kg, Hõbe-10.5kg,Raud-7.8 kg, ALU.-2.7kg,Parafiin- 0.9kg 5... (ülevalt alla) V:kuld,hõbe,raud,alumiinium,parafiin 6.õpetaja andis Mikule 10 keha... Keha nr 1. ... ... 2.7 3,4 ja 5 8.9 7 ja 10 on 2.7 2. ... ... 25 6. 2.5 8. 7.8 9. 0.9 Samast ainest võivad olla kehad numbriga 1,7,10 ja 3,4,5, 7. õhu tihedus kg/m3 1.3 1.2 1.1 1
7 ööpäeva. Seejärel tõstetakse vorm normaaltingimustesse 1’ks ööpäevaks, proovikehad vabastatakse ning kivistatakse normaaltingimustel kuni katsetamiseni. Normaaltingimustel kivistamine: Proovikuubikud vabastatakse vormidest 1 päev pärast tardumist ja kivistumist laboris kaane all. Vormidest vabastatud kuupide edasine kivistumine toimub kivistamiskambris vee kohal temperatuuril 20 ± 2°C. Kuubid katsetatakse 14 ja 28 päeva vanuselt (3 kuupi kummaski vanuses). Eelnevalt vaadata- kse kuubid üle, märgitakse survepinnad, mõõdetakse ja kaalutakse, seejärel katsetatakse kuubid survele. Koormamise kiirus hoitakse stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/mm2·s kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2 (vastavalt 14 ja 28 päeva vanuses) täpsusega 0,1 N/mm²
Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai veel mitmeid asju teha. Valgus oli enamjaolt kollakas, mõni kord oli natuke sinakat ja roosakat. Esinejatel oli alguses seljas musta-valge triibulised vangi kostüümid. Hiljem olid neil seljas kirjud ja võimsad riietused. Näiteks Aldonzal(mängis:Hanna-Liina Võsa) olid punased juuksed ja
100*100*100 mm. Segu tõstetakse vormidesse ning tihendatakse. Katsekehade lahtine pind tasandatakse. Katsekehade kivistumine toimub kolmes erinevas keskkonnas: 1) normaaltingimusel 20+/-2oC >95% Rh 2) kuivas keskkonnas 60+/-5oC 3) külmas keskkonnas -20+/-2oC 4) külmas keskkonnas -10+/-2oC 5) vees 6) õues 4 7) 20+/-2oC pöörleva õhuga Katsekehi katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle, vajadusel lihvitakse survepinnad tasaseks. Lähtuvalt purustavast jõust ja survepinnast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm2. Betooni survetugevuse katsetamisel kasutatakse üldiselt standardkuupe servapikkusega 150 mm (antud katses kuubid servapikkusega 100 mm, arvutusel kasutame paranduskoefitsienti 0,95). Survetugevuse arvutamiseks kasutatakse valemit 1. F RS = ∗k Valem 1: S Rs – Survetugevus [N/mm2] F – Purustatav jõud [N]
Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim kiirus, afeelis väikseim.) 3 . seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid T2Maa/T2Marss=a3Maa/a3Marss (Maa orbiidi suure pooltelje pikkust nim. astronoomiliseks ühikuks.) Astronoomia ...on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, tekkimist, ehitust ja arenemist. Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid. Maad mõjutavad teised maailma kehad, eriti kuu tõusude ja mõõnade tekkega ja Päike annab soojust ja valgust. Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike
OS=c= ellipsi fookuskaugus Kepleri II seadus · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · Järelikult, mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema kiirus. Kepleri III seadus · Planeetide tiirlemisperioodide 2 3 T1 a 1 ruudud suhtuvad nagu 2 a 3 nende orbiitide T2 2 pikemate pooltelgede kuubid. Kepleri seaduste tähtsus ·Kepleri seadustega tehti kindlaks Neptuuni ! olemasolu ·Newton avastas 3 Kepleri seaduste põhjal 2 T 1 (M + m1) a 1 3 gravitatsiooniseaduse T 22 (M + m2) a (see hoiab planeete 2 nende orbiitidel). M Päikese mass
Aitas kaasa logaritm arvutusviisi levikule Pärast Tycho Brache (1546-1601) vaatluste analüüsi tuli Johannes Kepler järgmistele järeldustele planeetide liikumise kohta... I Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. II Planeedi raadiusvektor(orbiidi fookust ja planeeti ühendav sirglõik) katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. III Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Orbiidi parameetrid Ellips- ovaaliga sarnane kinnine kõverjoon, mille suurim läbimõõt on väiketelg, väikseim läbimõõt aga suurtelg. Ektsentrilisus- iseloomustab ellipsi lapikust Periheel- orbiidi lähim punkt Päikesele Afeel- orbiidi kaugem punkt Päikesest Kepleri seadused kirjeldavad ligikaudselt kahe keha liikumist orbiidil üksteise ümber. http://www.youtube.com/watch?v=QsopVzjd2sU http://www.youtube.com/watch?v=IBvMhpx8Q0Q http://www
kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus - kiirguvad osakesed on heeliumi aatomituumad (2 prootoni, 2 neutroni), millel on suhteliselt kõrge mass ja positiivne laeng - toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82 - kahjulik kui satub organismi
kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus - kiirguvad osakesed on heeliumi aatomituumad (2 prootoni, 2 neutroni), millel on suhteliselt kõrge mass ja positiivne laeng - toimub, kui prootonite arv tuumas on suurem kui 82 - kahjulik kui satub organismi
1.Planeetide liikumine ümber Päikese Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.[1] Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 2. Päikese ehitus( Päikese pind, Päikese aktiivsus, Päikeseläbilõige) Koosneb peamiselt vesinikust(73%) ja heeliumist(25%).Päikese aktiivsus on Päikese kesta füüsikalise seisundi perioodiline aktiviseerumine, mis väljendub Päikese laikude ja nendega kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning Päikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses tugevnemises.Päikese pinna temperatuur on 5500 kraadi
selgitas öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist 17. Galilei avastused? Teleskoop, Kuu mäed ja mõõtis nende kõrgused, Jupiteri 4 kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja asukoha muutusest 20. Mis on horisondiline paradoks? Hulk, mille all paistab Maa raadius taevakehast vaadatuna 21. Mis on aasta paradoks? Nurk, mille all paistab maa orbiidi pikem külg 22. Miks me näeme Kuu ühte külge? Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu
Loetakse vastu päeva ja ühele tunnile vastab 15°. Kepleri seadused I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri
* kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Maa on päikesele lähemal (joonis) jaanuaris, kaugemal juulis. 2) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu nende orbiitide suurte pooltelgede kuubid. (siia tuleb üks valem) Maa orbiidi suure pooltelje pikkust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Need kolm seadust kehtiksid kõige täpsemalt siis, kui arvesse tuleks vastastikmõju planeetide ja Päikese vahel, kuid planeetide liikumisele avaldavad mõju ka teised planeedid, mis põhjustavad kõrvalekaldeid Kepleri seadustest. Neid nim. häireteks. Nende põhjal on avastatud uusi planeete (nt. Uraan). Neptuuni asukoht arvutati välja.
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe....
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...."- Nii ütles R. Morris. Selle loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või ristahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Minimalismi kujutavas kunstis on Barbara Rose'i eeskujul nimetatud ka ABC- kunstiks. Arhitektuuris on kuulsaim minimalistliku idee kandja Mies van der Rohe, kes on tuntud kui minimalismi põhiidee "Less is more" ("Vähem on rohkem") populariseerijana. 3
mm). Vormid täideti betoonseguga kahes kihis ning pärast mõlemat kihti tihendati vibrolaual. Vormid kaeti kaanega. Katsekuubikud vabastati 1 päeva möödudes laoris kaane all. 3 katsekeha kivistati edasi kapis vee kohal temperatuuril 20 +/- 2ºC (normaaltingimus) ja külmas keskkonnas temperatuuril -20 +/- 2ºC. Katsetusi teostati 28 päeva vanuselt. Eelnevalt lihviti survepind tasaseks, märgiti survepinnad, mõõdeti ning kaaluti ja seejärel katsetati kuubid survele. Kuubi purunemisel määrati purustatav jõud. Lähtuvalt purustatavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutati kivistunud betooni survetugevus. Survetugevus arvutatakse valemi 1 järgi. Rs = k FS (Valem 1) k - paranduskoefitsent 0,95 F - purustav jõud [kN] S - survepindala [ cm2 ] 5. Tulemused 5.1 Korrapärase kujuga katsekehade tihedus Tabel 1. Rühma määratud betoonist katsekehade tihedused
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see nimetus on veidi eksitav asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses.
Sel juhul Kuu täisvari maani ei ulatu. 11. Sõnastada Kepleri seadused. Joonis. I. Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. II. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide sideeriliste tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 12. Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. Planeedid jagatakse siseplaneetideks ja välisplaneetideks. Siseplaneetide orbiidid asuvad Maa orbiidi sees. Välisplaneedid asuvad väljaspool Maa orbiiti. Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav
vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga. Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C, kuivas keskkonnas ehk temperatuuril 60 ± 5°C ja külma keskkonda ehk temperatuuril -18 ± 5°C. Katsekehad katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle ning vajadusel lihvitakse pindu tasaseks. Enne katsetamist tuleb veel katsekehad mõõta, kaaluda ning märkida survepinnad. Survele katsetamisel tuleb koormamise kiirus hoida stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/(mm2 ·s) kuni katsekeha purunemiseni ja märgitakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja keha pindalast leitakse survetugevus Valem 4.3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse
valguse murdumise seadus. Teoses kirjeldas ta muuhulgas peegeldumist lame- ja kõverpeeglitelt, läätseta kaamerate põhimõtteid ning optika astronoomilisi järelmeid. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust ehk Kepleri seadus: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Giordano Bruno Giordano Bruno viis edasi Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel, ta lõi ka ühtlasi palju uut humanistlikku filosoofiasse. Bruno vaadetes oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Bruno lõi suure metafüüsilise süsteemi, mis oli vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest, ta näitas, et loodus ja jumal on üks ning järelikult ei asu jumal loodusest väljaspool.
Teine seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis(planeetide liikumistee). Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Kepleri seaduste tähtsus: · Kepleri seadustega tehti kindlaks Neptuuni olemasolu. · Newton avastas Kepleri seaduste põhjal gravitatsiooniseaduse (see hoiab planeete nende orbiitidel). · Newtoni poolt üldistatud Kepleri III seadusest saab leida planeetide massi. Planeetide tiirlemine ja pöörlemine
Kui nad püüdisid kinni esimese lõhe, peeti tänupalve. Kala luud visati tagasi jõkke, kus need uskumiste kohaselt uuesti kalaks moondusid. 2.3 Elamud Paiksed indiaanlased elasid külas. See kindlustas turvalisuse ja võrdselt jaotatud tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval. Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja vikiapid. Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid. Need koonuse kujulised telki meenutavad elamud olid eriti levinud preeriaindiaanlaste seas. Tipiisid katsid kokkuõmmeldud piisoninahad. Piisoninahad kinnitatu üksteiste külge pajupuust voolitud kinnitustikkudega. Tipiid
Astronoomia 1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga. Tema mass on Maa massi suhtes 0,107. ning tihedus 3,97. Marsi atmosfäär on väga hõre (erinevalt Veenuse omast), mistõttu saabki teda ka hästi vaadelda. Atmosfäär koosneb suurema osa süsinikdioksiidist ning vähesel määral
Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. III - kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Vajab suurt rõhku
· Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt vajadusele. Plasmiidid on pidevalt töös, nende pealt toodetakse valke. Bakteri kaitsevahend keskkonna suhtes(konkreetses KK-s abiks) · Plasmiide kasutatakse geenitehnoloogias(GMOs) · Kerabakterid e kokid: diplokokid(kahekaupa), streptokokid(ahelad), sartsiinkokid(kuubid e kaheksa), statülokokid(kobarad), tetrakokid(neljakaupa) · Pulkbakterid e batsillid: pikkus suurem kui laius, diklobatsillid(kahekaupa), streptobatsillid(ahelad) ja kokobatsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid: enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus · Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius
massiivsem kui ükskõik milline planeet, tähendab see vaba liikumist tsentraalsümmeetrilises väljas, mida "korraldavad" kolm Johann Kepleri poolt 1620.a. formuleeritud seadust: Johann Kepleri 3 kuulsat seadust Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille ühes fookuses asub Päike. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Johann Kepler Eluaastad: 27. detsember 1571 15. november 1630 Johann Kepler oli oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Teda tuntakse Kepleri seaduste järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid. Kepler tegi ka põhjapanevat tööd optika alal ning aitas legitimeerida
hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikeselaigud on tumedad,
Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km
Hiidplaneedid kiirgavad ise soojust rohkem, kui nad Päikeselt saavad ning nad pöörlevad kiiresti. 5. Kepleri seadused: I. Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. II. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 6. Merkuur Päikesesüsteemi kõige väiksem ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri pind sarnaneb kõige rohkem Kuuga: see on väga vana ja kraatreid täis. Merkuuri üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid. Omapäraseks pinnavormiks on 2km kõrgused ja sadade km pikkused astangud. Suurim kraater on Palavuse nõgu läbimõõduga umbes 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Pluuto, Neptuun, Saturn ja Uraan suured ja väikese tihedusega planeedid 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 6. Millised on planeetide orbiid...
transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. MÖRDI TÄITEMATERJALID
Linnuseid oli u 50 Eestis. Pelgupaik sõja korral. Hooned endiselt väikesed ühetoalised puust ehitised, mille nurgas oli keriseahi. Lõuna-Eestis levinud hajakülad, Põhja-Eestis ja Saaremaal sumbkülad. Tähtsaim põlluvili oli talirukis eesti oli maailma põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Eesti ülikuile oli oluliseks sissetulekuallikaks väliskaubandus. Korralikud villast riided, nahast kuubid, linased riided. Varanduslik ebavõrdsus ülikud elasid mõisates. Suure osa moodustasid vabad maaharijad. Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. Ühiskondlik korraldus: kinnistumine Relvad oda, kirves, vibu. Toit leib, kört, liha, kala, mõdu. Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad:
on 2,7 K ning minevikus oli temperatuur . a) Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. b) Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. c) Tähesuurus iseloomustab tähe heledust, kõige heledam on 1 tähesuurus, mida suurem number, seda tuhmim täht. d) Dopleri efekt - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. e) Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle
kiirenduse korrutisega. · Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised Kepleri seadused: Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks:
Kesk. temp. -220C. 8 kaaslast. PLUUTO. Kaugus Päikesest 5900 mlj km. Läbimõõt 2300 km. Tihedus 2g/cm 3. Temp. -230. 1 kaaslane. (Kõikide nende planeetide jaoks tiirlemisel ümber Päikese kehtivad 3 Kepleri seadust: 1. kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsit, mille fookuses on Päike. 2. Planeetide raadiused kujundavad tiirlemisel ümber Päikese võrdsete aegade jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudu suhtuvad nagu nende pooltelgede kuubid. ) 8. Maa atmosfääri koostis ja funktsioonid. 3 mlrd aastat tagasi koosned Maa atmosfäär peamiselt järgmistest gaasidest: ammoniaak NH 3, Kloor Cl2, metaan CH4, vesinik H2. Väiksemal arvul oli seal ka hapnikku O2 ja Lämmastikku N2. Praegu on koostis järgmine: Lämmastik 78%, hapnik 21%, süsihappegaas CO2 0,03%. Vähemalt määral muid gaase. Need muutused on toimunud pikaajalise elutegevuse tulemusena Maa peal
(sotsiaal)konstruktivism Mõistete areng · Mõiste on sõna tähendus · Mõiste on mõtlemise ühik · Mõiste abil saab uurida mõtlemise protsesse · Mõisted arenevad, mis tähendab, et sõna hakatakse kasutama kvalitatiivselt uuel viisil · Mõiste tasemele vastavalt suudetakse õppida (uut omandada ja kasutada), st mõiste areng seab piirangud õppimisele ja õpetamiseleAchi meetod. Ach andis lastele 12 mitmesuguse kuju (kuubid, silindrid), suuruse (väike, suur) ja kaaluga (kerge, raske) eset. Igal esemel oli lipik nimega(Gazun, Raz jne). · Õppisid: laps võise esemeid tõsta, nähes nimesid · Edasi: võeti lipikud ära ja lapsed pidid valima esemeid nime alusel. · Puudused: ei saa uurida mõtlemise protsessi! Võgostski-Sahharovi metoodika 20-30 eset, ühe alt näidati nimetust, teised valis laps Mõistete arengu tasemed · Sünkreet: paneb laps kahele asjale ühesuguse
avastatud tema korral tõukumist. (F= G*(m1*m2/r2) · Kepleri seadus kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. (T12/T22=a13/a12). · Tähesuurus - ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. · Doppleri efekt määratakse taevakehade vaatekiiresihilist (radiaal-) kiirust. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastatikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb.
- mida lähemal on planeet päikesele, seda suurem on tema kiirus - komeetide orbiidid on väga ekstsentrilised (on teada mõnikümmend perioodilist - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide suurte komeeti, mida on korduvalt vaadeldud näit. Halley komeet) pooltelgede kuubid: T12/T22 = a13/a23 , - Päikesele lähenedes tekib gaaside aurustumise tõttu komeedile saba, mis on - see seadus võimaldab leida planeetide kaugused päikesest ühikutes aü suunatud Päikesest eemale - Newton tuletas lähtudes grav. seadusest valemi täpse kuju (vana õp. 34) - meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb
mõõtmed. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Kepleri seadused Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. 1. seadus. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike 2. seadus. Planeetide raadiusvektorid moodustavad võrdsetes ajavahemikes võrdseid pindalasid a13 T12 3 = 2 3. a 2 T2 seadus. Erinevate planeetide suurte pooltelgede kuubid suhtuvad nagu nende sideeriliste tiirlemis-perioodide ruudud. Näiteks vaatlustest on selgunud, et Jupiter sooritab täistiiru ümber Päikese 11,86 aastaga. Järelikult saame arvutada, et Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on: a =3 T2 a = 3 11,86 2 = 5,20 See tähendab, et Jupiter on Päikesest 5,20 korda kaugemal kui Maa. 6. Kirjelda kõiki planeete eraldi, v.a Maa. 1. Merkuur · Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub
20.saj postimpressioni Prantsusmaa Maalikunst: vägivaldsus, kohmakas Maalikunst: sm ruumikujundus, süntees, kehade kujutamine Paul Cézanne (1839 -1906) ruumis, rütmilised, liigendatud kompositsioonid, Paul Gauguin (1848 1903) silindrid, kuubid, koonused, ruumiillusioon, Vincent Van Gogh (1853 1890) värvivarjundid, värviastmestik rikas ja Henri de Tolouse-Lautrec (1864-1901) valgusküllane, stiliseeriv tendents, dekoratiivsus, tugevad kontrastid, sünge, tumedad pruunid
Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. b)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. c) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses
väikese tihedusega planeeti. Neli esimest planeeti Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. Neli välimist planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiteri). Nad on tunduvalt suuremad ja väikse tihedusega. Kepleri seadused 1.Planeedi liikumistee(orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. 2.Planeedi raadiusvektor(lõik päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3.Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa tüüpi planeedid Merkuur on esimene maa tüüpi planeet. Atmosfäärita ja kõige väiksem neljast maa tüüpi planeetidest. Rauarikas tuum kuna on magnetväli. Veenus on teine. Lähim planeet maale. Pöörlemine tiirlemisele vastassuunas ja pöörlemine aeglane. Umbes maa suurune, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud. Magnetväli puudub. Merkuur ja veenus on siseplaneedid(asuvad maast päikese poole). Siseplaneedi nurkkaugust päikesest nimetatakse elongatsiooniks.
1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm 2. 1.4. Katseplaan Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis
annaabi.ee 
