Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika Töövihik VIII klassile I osa lk 62-64 (0)

1 Hindamata
Punktid
Füüsika Töövihik VIII klassile I osa
27.Kordamiseks ja Ülevaatamiseks lk62-64
1.kuidas saadi pikkusühik 1m
V:võeti 1 kümnemiljondik osa Pariisi läbivast meridiaanist.
2.kuidas saadi massiühik 1kg
V:võeti 1 dm3 puhast vett temp 4*C
3. avalda valemis P=m:V mass
V:m=PxV
3.1 avalda P=m:V ruumala
V:V=m:P
4.antud on kuubid...
V: Kuld -19.3kg, Hõbe-10.5kg,Raud-7.8 kg, ALU.-2.7kg, Parafiin -0.9kg
5... (ülevalt alla)
V:kuld,hõbe,raud, alumiinium ,parafiin
6.õpetaja andis Mikule 10 keha...
Keha nr 1. ... ... 2.7 3,4 ja 5 8.9 7 ja 10 on 2.7
2. ... ... 25 6. 2.5 8. 7.8 9. 0.9
Samast ainest võivad olla kehad numbriga 1,7,10 ja 3,4,5,
7. õhu tihedus kg/m3
1.3
1.2
1.1
1
0.9
0.8
0.7
0.6
0.5
0.4
0.3
0.2
0.1
0 2 4 6 8 10 12
8. Andmed:
m=5.2 kg P=m:V
V=2 dm3 Vastus:kivi tihedus on 2.6 kg/dm3
P=?
9.Andmed:
m=540g P=m:V
V=200 cm3 Vastus: keha tihedus on 2.7g/cm3. Keha on alumiiniumist.
P=?
10.
a) kaardi vahemaa 4.3±0.1 cm 1cm kaardil vastab 35 km
seega 4.3
b) ruudu külje pikkus on 1cm
ruudu küljele vastab looduses 35 km
ruudu pindala looduses on 1225 Km2
c)täisruute on 19 osaliselt kaetud ruute on 25:2=12.5. Eestimaa pindala S=39200
LOODAN ET KÕIK ON ÕIGE:D
Füüsika Töövihik VIII klassile I osa lk 62-64 #1 Füüsika Töövihik VIII klassile I osa lk 62-64 #2 Füüsika Töövihik VIII klassile I osa lk 62-64 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Esteesti Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Statistika ülesanned 2-Andmetöötlus
37
xlsx

Statistika ülesanned 2. Andmetöötlus.

3 54.4 83.52% IV 0.4 56.98 variatsioonirea esimene kü 82.95% V (med) 0.5 59.8 vahemik I detsiil kuni IX det 82.38% VI 0.6 62.96 variatsioonirea viimane küm 81.81% VII 0.7 65.7 81.25% VIII 0.8 69.68 Märgista andmed. Vali Hom Sisesta I detsiil lahtrisse. Va 80.68% IX 0.9 74.68 80.11% 79.54% 78.40% Kujukarakteristikud (koos eranditega) 78.40% 77.84% Asümmeetriakordaja =SKEW -0.76 <0 77.27% 76.70% Ekstsess =KURT 2.85 >0 76.13%

Andme-ja tekstitöötlus
Bioloogilise füüsika arvutusülesanded
6
docx

Bioloogilise füüsika arvutusülesanded

1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja katuselt alla. Kui kaua oli t

Bioloogiline füüsika
Füüsika
27
doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.............................................................................

Füüsika
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
Elektrivarustus
29
rtf

Elektrivarustus

1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste...............................................................................................................7 2.2.

Elektriahelad ja elektroonika alused
Üldmeteoroloogia konspekt
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Viimati hakati kasutama sateliite. AERONET Eestis (Aerosol Robotic NETwork, NASA suurprojekt), mis kujutab endast Päikese spektraalse otsekiirguse ja taevasfääri heleduse seiret fotomeetrite globaalses võrgustikus ning selle alusel järelduste tegemist kiirguslevi ja aerosooliosakeste omaduste kohta .AERONET võrgustiku fotomeetrid on töötanud kokku enam kui 400 asukohas;Eestis asub see Tõravere observatooriumis. Geofüüsika ­ laiemas tähenduses kogu planeediga Maa seotud füüsika, planeedi ja selle Tegijapoiss 2010 osade füüsikaline kirjeldamine, kitsam tähendus ­ Maa tahke osa füüsika . Jaguneb meteoroloogiaks , hüdrosfäärifüüsikaks , litosfäärifüüsikaks ja krüosfääri füüsikaks. Meteoroloogilised elemendid ­ atmosfaari seisundit ja atmosfaaris toimuvaid protsesse ning nahtusi kirjeldavad suurused ehk parameetrid ja karakteristikud, mida voib valjendada kas numbriliselt (kui tegemist on kvantitatiivselt moodetava voi hinnatava

Üldmeteoroloogia
Konspekt eksamiks
25
docx

Konspekt eksamiks

1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesu

Keemia ja materjaliõpetus
Kõrgem matemaatika
156
pdf

Kõrgem matemaatika

MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõrgem matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun