Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega
Kuuba kriis Kuuba kriis oli pingeline aeg maailma jaoks, sest olemas oli tuumasõja oht. NSVL tegi väga julgeid liigutusi, et USA vastu saaks alustada sõjategevust mis oleks tõenäoliselt pühkinud inimkonna maapealt ära. Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA
H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel. H anti selgelt mõista, et kui ei täida nõudmisi, siis ründavad. NSVL andis järele, tunnustas kontrolljoont ja Hruštšov teates, et likviteeritakse RB. USA lubas, et ei proovi Kuubat vallutada ehk C režiim jäi püsima. Kuuba kriis näitas kogu maailmale, et planeedi saatus ripub juuksekarva otsas. 1956 tõi laev Granma salaja Kuubasse rühma revolutsionääre, juht Fidel Castroga. Alustas diktaator Batista vastu partisanisõda. Edukas, 1959 tuli C võimule. Algul peeti C-d liberaaliks, kes taastab demokraatia, kuid ta muutis meelt ja kehtestas oma diktatuuri. Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre
Kuuba kriis Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud üks Külma sõja aegseid suuremaid vastaseise, ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. See kriis pani inimesi hinge kinni hoidma, sest see on lähiajaloo üks tõsisemaid kriise, kuna see oleks äärepealt kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis
maailmameresid ja sõidutatakse ilmselt edasi. Kuuldes täna õnnetustest allveelaevadel, hoiab maailm hinge kinni ja ohkab kergendatult, kui järjekordne õnnetus ei too endaga kaasa korvamatuid tagajärgi. Täna näeme me Kuuba kriisis eelkõige vastasseisu USA ja NSV Liidu vahel,kuigi USA püüdis näidata,et ta esindab mitte enda kitsalt riiklikke huve,vaid püüab kaitsta midagi enamat. Nii pöördus president Kennedy 22.oktoobril palvega osutada sõjalist abi Brasiilia poole (3). Kuuba kriis, mis leidis aset Külma sõja alguses, oli ikkagi rahumeelselt lahendatud kriis võidurelvastumise perioodil. Samas oli see ka üks kõige ohtlikumaid kriise, kuna oli olemas reaalne oht tuumasõja alustamiseks USA ja NSV Liidu vahel, kelle suhted olid juba niigi tervad. Mõlemad riigid olid valmis iga hetk sõda alustama ning USAs oli koguni väljakuulutatud üldmobilisatsioon. Kriisil oli ka positiivsed küljed pannes aluse pidevalt töötavale telefoniliinile kahe suurriigi vahel
mandriosast 15. oktoobril 1962 pildistas USA lennuväe luurelennuk U-2 Kuubal ehitatavaid Nõukogude Liidu raketibaase President Kennedy Teavitamas avalikkust kuuba kriisist 22. oktoobril 1962. http://www.history.com/news/wp-content/uploads/2012/10/kennedy-blockade-order.jpg USA lennuväe luurelennuki U-2 tehtud pilt kuubal http://www.history.com/images/media/slideshow/cuban-missile-crisis/missile-launch-site-in-cuba.jpg Kuuba kriis oli üks Külma sõja aegseid suuremaid vastasseise Kriisi käigus jõudis Külm sõda kõige lähemale otsese tuumasõja ohule See oli esimene dokumenteeritud juhtum, mil vastastikuse hävitamise võimalust arvestati määrava faktorina rahvusvahelistel relvastusläbirääkimistel Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale USA nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus • Eelnevaltolid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks • Järgnev kriis oli üks külma sõja aegseid suuremaid vastasseise • USAteatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehita...
sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess. Rahvusvahelised suhted 1980. aastatel. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. 2. Nõukogude Venemaa/NSV Liit ja sotsialistlik maailmasüsteem 1917. aasta Venemaal. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine. Nõukogude riigi poliitilise, majandusliku ja ühiskonnaelu iseloomulikud jooned. Eesti NSV (ühiskonnaelu ja majandus).
nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülesseadmine ja kohalepaigutatud raketid tagasi Nõukogude Liitu tuua. Kriisi lõpp... Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente'i tekkeni. Laiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis -vapustas-maailma / http://www.horisont.ee/node/220 www.google.com/images/cube TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
läheb Suezi kanal Egiptuse omandisse. Suezi kriis oli pöördepunktiks Lähis-Ida ajaloos. Pärast seda vähenes seal Ingl. ja Prants. mõju ja tugevnes NSVL mõju ja hiljem USA mõju. Lähtuvalt olukorrast 1957 võetakse USA-s Eisenhoweri doktriin, st seda et USA president palub kongressilt luba anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele Lähis-Ida riikidele, mida ähvardab kommunistlik riik. Alates sellest tihenesid suhted USA ja Iisraeli vahel. Need on tänaseni tugevad. Kuuba kriis - 1. jaan 1959 tulid Kuubas võimule kommunistid. Ja riiki hakkas juhtima Fidel Castro. Võimust loobus eelmine aasta. Kommunist. Kommunistlik revolutsioon oli igas maailma jaos. Sellisest olukorrast sattus ärevusse USA. Aprill 1961 Kuuba pagulased püüavad pääseda kuuba saarele, et kukutada Castro. 1962 suhted kuuba ja USA vahel teravnevad. USA on valmis sõjaliselt sekkuma. Juulis 1962 teeb USA luure kindlaks, et NSVL on viinud Kuubasse keskmaa rakette. 14. okt 1962 avastatakse,
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva
Kuuba ehk Kariibi Kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim. NSV Liit oli ka meelitatud sellest, et Kuuba aina rohkem ja rohkem kommunistlikuks muutus. NSV Liit nägi asjas palju omakasu, Kuuba asub ju kõ...
pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks
1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär. Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda. Kuuba kriis 1962 Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Oktoobris seati need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962, USA president J. Kennedy avaldus. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kulminatsioon ja lahendus USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht
See oli ka vajalik ühtse Euroopa tekkeks. Ta visiit de Gaulle’i juurde oli selle tunnistuseks. 3) Berliini müür ehitati 1961.aasta augustis lääneliitlastele kuuluva Berliini ja Saksa DV-le kuuluva Berliini vahele. Enne müüri ehitamist Saksa DV inimesed põgenesid L-Bst. NSVL ei tahtnud sellist asja lubada ning sellepärast ehitasid nad müüri. 4) 1.Hrutšov ja Kennedy 2. 1962.aastal toimunud kriis Kuubas e Kuuba kriis. 3.Kuuba kriis, sest: Paremal oleval mehel Kennedy nägu( pealejäämine Kuuba kriisis, välisp saaavutus), mõlemad mehed istuvad tuumapommide otsas(kriis sai alguse sellest, et NSVL tõi raketid Kuubale ja tõenäoline oli tuumasõja puhkemine), Karikatuurilt näha, et Kennedy on võitmas ja on valmis esimesena oma raketi õhku laskma, kui vastane ei tagane(USA jäi peale oma tahtmisega) 4.Ajendiks oli NSVL rakettide paigutamine Kuubale, mis asus otse USA külje all. 5
Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sot...
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3
Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov,...
Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Berliini müür Ehitati, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis oli põhjustatud Lääne-Berliin vs. Soodustas kommunistliku propaganda läbikukku-mist nii Ida-Saksamaal kui kogu kommunismi-leeris. kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Saksa DV Kuuba kriis Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid jaapanlased Põhja-Vietnamist Vietnami DV, Hiina RV ja Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks ja Vietnami Vabariigiks. Prantsusmaa välja ja kuulutasid seal välja Vietnami Demokraat-liku Vabariigi, alusta-des sotsialistliku NSVL vs. Prantsusmaa ja pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja and-ma iseseisvuse ka teiste-le sealsetele aladele
Kriisi Aeg Osapooled Põhjused Tulemused nimi Berliini 1948 NSVL, kes alustas Pärast II 1) Tänu lääneliitlaste rajatud blokaad 1949 blokaadi vs maasilmasõda oli õhusillale ei õnnestunud NSV Saksamaad Saksamaa ja Liidul LääneBerliini oma mõju okupeerinud riigid: Berliin jagatud alla saada; USA, neljaks 2) rajati NATO (4. aprill 1949); Suurbritannia, okupatsioonitsooni 3) Saksamaa lõhenes kaheks Prantsusmaa. ks. NSVL soovis riigiks: Saksamaa Liitvabariik oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne ...
Nagy valitsus teatas, et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist ning pöördus ÜRO poole palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NLi väed ja vallutasid Budapesti. Relvakokkupõrked kestsid kaks kuud, hukkus kümneid tuhandeid inimesi, Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi Moskvale kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NLi tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. KUUBA KRIIS 1962.a Poliitiline karikatuur: Hrustsovi ja Kennedy mõõduvõtmine 1959.a jaanuaris kukutati Fidel Castro juhtimisel Kuuba senine USA-meelne diktaator. Uus valitsus kuulutas end kommunistlikuks ja hakkas abi saama NLlt. USA vastas majandusblokaadiga ja üritas Sigade lahe operatsiooniga Castro valitsust kukutada. Dessant ebaõnnestus ja Kuuba nihkus veelgi enam Moskva embusse. Oktoobris 1962 märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud NLi tuumalõhkepeaga keskmaarakette
inimesele programm suurendaks eneseaitamise usaldust ja head tahet vähearenenud riikides. Esimeses kõnes USA presidendina tegi Kennedy selgeks, et ta kavatseb jätkata Eisenhoweri poliitikaga, mis toetas Lõuna-Vietnami valitsust. Ta väitis, et kui Lõuna- Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus. Kui Lõuna-Vietnam kukus, Laos, Kambodzia, Burma, Filipiinid, Uus-Meremaa ja Austraalia järgneksid. See teooria sai tunduks kui Doomino teooria. Kuuba kriis Kui Kennedy oli Dwight Eisenhoweri välja vahetanud, räägiti talle CIA plaanist sisse tungida Kuubasse. 1950. aastate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktatuuri. Usa toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Kennedyl olid küll kahtlused oleva riski suhtes, kuid kartis, et keeldudes peetaks teda kommunismi suhtes pehmeks.
nlaste(araablaste) vahel,sest palestiinlased ei soovinud oma kodudest lahku- da.Usukonflikt-islam-judaism. Osalesid Iisrael(USA) ja Araabiamaad (NSVL). Suessi kriis-toimus 1956 Suessi kanali pärast,kui Eg president Nasser natsionaliseeris kanali.Puhkes sõjategevus,kuhu sekkusid Iisrael,Ingl,Pr,et võtta tagasi kanal.NSVL pakkus abi Eg-le,kui ta võtab suuna kommunismile. Nii juhtuski.Lääneriigid taganesid,Eg arenes mõnda aega NSVL toel.Pärast Nasseri surma eemaldus Eg NSVL-st.Kuuba kriis-1959 tuli võimule F.Castro, uus valitsus alustas reformidega,viidi läbi maareform,millega likvideeriti suur- maavaldused.Suhted USA-ga teravnesid,USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted.22.okt 1962 tegi USA presi- dent avalduse,milles teatas olukorrast avalikkusele,USA relvajõud viidi lahingu- valmidusse.Oli võimalus tuumasõja puhkemisele.Hrustsov andis järele,tuumarelv toodi Kuubalt ära,Castro leppis reziimi edasise eksisteerimisega.Tulemusena
· Kuuba e Kariibi kriis 1961-1962. Kuubal tuli 59' a võimule Castro, tegi sotsialistlikku revolutsiooni, kehtestas diktatuuri, vaenlaseks USA, toetajaks NSVL, kes paigutas saarele tuumaraketid. USA seadis Kuuba ümber karantiini, president Kennedy teatas maailmale, nõudis raketibaaside likvideerimist maailm oli tuumasõja lävel! Moskva andis järele, viis relvad ära, vastutasuks lubas USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna
2) SDV soov peatada põgenike vool idast läände. o Aprillis 1961.a. kohtus NSVLiidu juht N.Heustsov USA presidendi J.F.Kennedyga ja nõudis Lääne-Berliini staatuse muutmist. o 13.augustil 1961.a. alustati Berliini müüri rajamist. Tulemused: · Põgenikevool lakkas, üksikud üritajad lasti maha · Berliini müürist sai külma sõja sümbol sotsialismileer kui hiiglasuur vangla. · SDV-d ei tunnustatud lääneriikide poolt. KUUBA KRIIS Eellugu o 1959.a. kukutati diktaator Batista võim partisantide poolt Fidel Castro Ruzi juhtimisel. o Viidi läbi agraarreform (riigistati kõik tubaka- ja suhkruroogu tootvad ettevõtted). o Natsionaliseeriti Kuubal asuvad USA kapitalile kuuluvad ettevõtted. o 1961.a. katkestas USA diplomaatilised suhted Kuubaga. o Castro teatas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, likvideeriti mitmeparteisüsteem. o 1961.a. aprillis üritasid Kuuba pagulased kukutada Castro diktatuuri Playa
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
SLV ning kogu demokraatlik maailm keeldusid tunnustamast SDVd. Lääs ei suutnud päästa idatsiooni ning NSVL ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini. NSVL ei meeldinud see, et idasakslased põgenesid Lääne-Berliini kaudu läände. 1961. Aastal rahas Hrustsov Berliini müüri. Kui inimesed üritasid üle müüri saada, siis lasti nad hoiatamata maha. Müür oli külma sõja sümbol, mis mõjus NSVL mainele halvasti. Kariibi ehk Kuuba kriis (1962.aastal) 1959. Aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Castro tahtis kehtestada omaenda diktatuuri. Korraldati erinevaid reforme, mis teravdasid suhteid USAga ning lähendasid suhteid NSVL. Hrustsov paigutas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks hävitada enamus USAst, Hrustsov ise kinnitas, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased said sellest teada ning teavitasid sellest kogu maailma ning kuulutasid välja kontrolljoone merel
1961. a Berliini kriisi haripunktiks oli Ameerika ja Vene tankide vastamisi seismine. Üks ainus lask oleks ilmselt vallandanud III MS. Idasakslaste põgenemise takistamiseks suleti lääne ning ida osa eraldavad piirid, sellele järgnevalt ehitati 155km pikkune müür ümber Lääne- Berliini. Samuti ümbritses müüri takistused nagu okastraat ning 3m sügavused kraavid, et vältida igasugust liikumist ühest osast teise. Ajapikku kriis vaibus. 6. Kuuba kriis 1956. a läks rühm revolutsionääre laevaga Kuuba saarele, et alustada diktaator F. Batista vastu partisanisõda, selle tulemusena sai 1959. a võimule Castro (samuti oli ta Batista kukutamise revolutsiooni eestvedaja). Kuuba riik ise oli tegelikult nii mõnestki Euroopa riigist elatustasemelt ja sotsiaalselt ees, kuid riik oli sügavalt korrumpeerunud. Castrot peeti liberaaliks, seega tema kehtestatud diktatuur tuli üllatusena, põhimõtteliselt asendas ta ühe diktatuuri teisega
Külm sõda Kolmandas Maailmas Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit-riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud, kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata. Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 19...
Läbirääkimised lääne ja ida vahel peatati. Müür ehitati sellepärast, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände. Ida- Saksamaal valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et Läänes on hea elu ja põgenesid. 1961.aastaks oli Läände põgenenud juba 2,6 miljonit inimest Lääne-Berliini kaudu. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Müüri pikkuseks oli 166 km. Müür oli külma sõja sümboliks. Kuuba kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada
Püüdis normaliseeruda suhteid väisriikidega eesotsas USAga. Hruštšovi poliitika üritas 1956.a uut liidrit kukutada, katse ebaõnnestus. Visiit Ameerikasse ja kuulus kõne ÜROs. Võttis Bulganini ameti üle. Seitseaastak- 1959-1965. NSVL pidi saavutama toidu jatrabekaupade külluse ning saam maailma rikkamaks maaks. Kommunismi rajamine-1959 ja 1960.aastalo tehtisuurpuhastus Läti NSV võimuladvikus, kust eemaldati kõik rahvuslikult mõtlevad isikud. 1964.a 39. Kuuba kriis- 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast tuumasõja kartusest. Hurštšov
Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür - Lääne-Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele ehitati tugev tõkete vöönd. Müüri ehitamise tegelikuks põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht, et Ida-Saksamaa jookseb niiviisi rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kuuba kriis ehk Kariibi mere kriis 1959.a. tulid Kuubal võimule F. Castro juhitud ülestõusnud. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1961.a
Lääne-Berliinile jäi eristaatus. Lääne- Berliin oli nii pindalalt kui rahvaarvult märksa suurem kui Ida-Berliin. Berliini müür sümboliseeris ilmekalt Saksamaa lõhestatust, aga laiemalt ka kapitalistliku ja kommunistliku maailma vastasseisu tervikuna. Aastakümnete jooksul hukkus palju inimesi (tulistati kohe ja kõiki), kes püüdsid Ida-Berliinist Lääne-Berliini põgeneda. Berliini kriisi järel lõppes vaba läbikäimine Saksa DV ja Saksa LV vahel. 4) Kuuba kriis 1962 Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon
P: kukutada korrump ja sb-ga tihedalt seotud kuningas; vabastada araabia välismõjudest ja ühendada see egip juhtimise all; suessi kanali riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti
.................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda..................................................................................................................12 3.Kokkuvõte..............................................................................................................................14 4.Kasutatud kirjandus...........................................................................
ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule ● Sigade lahe dessant 17.04.1961 ● Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 El Nicho juga Saturno koobas Turquino (1974 m) Tänan kuulamast!
Põhjused: Põhja-Vietnam ja Lõuna-Vietnam tülis, USA Lõuna-Vietnami poolele 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. USA hakkas vägesid välja viima, kohale jäid ainult nõuandjad. 1973.a. sõlmis USA Vietnami DVga Pariisis rahulepingu. Tulemused: Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. KUUBA KRIIS Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Aeg: 1956-1962 Osalejad: NSVL, Kuuba, USA 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted. 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada
Korea kriis 1950 surma sai ligi 3mln inimest, olukord jäi seal ikka samaks ehk maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks(Põhja- ja Lõunakorea) Lähis-Ida kriis mitmel korral puhkesid sõjad iisraeli ja araabia riikide vahel.NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale.
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuuba kriisi sisu: Fidel Castro saarele oktoobri lõpus 1962 jõudsid venelased viia püsis umbes nädala 36 raketti ...
aug.1 Berliini müür 1947 (-1955 Külm sõda 961 kulminat. 22.okt.19 Kuuba karantiin (USA ület.) 62 poolt) 1947 - Raudne eesriie 28.okt.19 NL lõpetab Kuuba abist. 1949 62 märts Trumani dokriin 1959 - Kuuba kriis 1947 1962 märts Brüsseli pakt e. Lääneliit 1961 - Angoola partisani-ja 1948 1975 kodusõda veeb. Kommunistide 1963 Veitnamis riigipööre 1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg
1948-1952 Marshalli plaan- annab majandusabi Euroopa dem riikidele, mitte Sekkus ÜRO, 2a hiljem sai Egiptus ametlikult kanali endale, kanal jäi total. natsionaliseerituks Makartism- kommunismi- ja juudivastane poliitika (McCarthy algatatud) KUUBA KRIIS e KARIIBI KRIIS 1962 Usa & NL, Kuuba Saksamaa lõhestumine relvade paigutamine - 1949 Saksamaa Liitvabariik (Lääne-Saksamaa) Ing, Usa, Pr- demokraatlik NL paigutas raketid Kuubale USA tulistamiseks
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamise...
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3
· NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid rikutud. · Berliini blokaadi nimetatakse külma sõja alguseks Berliini kriis (1960'ndate algus 1961) · Idasakslased ei olnud rahul kommunistide valitsusega Saksa Demokraatlikus Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktaktuuri. · Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. · USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. · Nii Nõukogude Liit, kui USA kartsid tuumasõda, mispärast peale mitu päeva kestnud
BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha,
7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel) Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne. 2. Kus asusid külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda)? (pead maailmakaardil need üles leidma). Ühte kriisikollet pead oskama lahti seletada: kes ja miks osalesid, mis toimus, kuidas lõppes (tulemused ja tagajärjed). (õp. lk 14-16) Berliini blokaad (1948-1949) Osalevad riigid: NSVL, Saksamaa, USA Probleem: NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Korea sõda (1950-1953)
toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks kriisikoldeks. Kuuba kriis tekitas maailmale tuumasõja ohtu. Kriis lahendati 1963.aastal, kui kirjutati Moskvas alla tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tehti ka kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta. 2. Korea sõda. Toimus 1950-1959.aastal. Sõjas osalesid Põhja-ja Lõuna- Korea. See
annaabi.ee 
