Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kursuse projekt - Mullatööd". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
betoon, plokk, taldmiku, täite, süvend, mineraal, ekskavaator, vöö, killustik, teleskooptõstuk, haljastus, monoliit, scania, veoki, kaevik, ekskavaatori, actros, kergkruus, kaevetööd, kasutage, masinad, geodeetilised, plokid, ehitusplats, kogumaht, augu, ratu, mullatööd, mullatööde, mercedes, benz, kopa, mehhanismide, mäkelä, ohutusjuhendid3 2. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 2.1. Tööde loetelu Teostatavate tööde loetelu on järmine [3]: 1) krundi märketööd; 2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine; 3) mineraalpinnase eemaldus; 4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla; 5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele; 6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus; 7) vundamendi seina plokkide paigaldus; 8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist); 9) süvendi tagasitäide; 10) haljastuskihi rajamine 2.2. Tööprotsesside kirjeldus 2.2.1. Krundi märketööd Ennem mullatööde alustamist tuleb geodeetiliste tööriistate abil maha märkida ehitis ning seejärel määratakse vundamendisüvendi mõõtmed
arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Eemaldatava pinnasekihi paksus jääb geoloogia andmete põhjal vahemikku 0,2 1,0 m, keskmiselt 0,4 m. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Ülejääv pinnas veetakse kalluritega 2 km kaugusel asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse. 2.1.6 Veetõrje Eesmärk: - Tuleb tagada, et kaevikud ja kraavid ei täituks vihma- ega lumesulamisveega. - Vee ärajuhtimiseks rajatakse kraavide ja drenaazide süsteem või kasutatakse olemasolevaid . - Vesi juhitakse madalamatesse kohtadesse, mis on piisavalt eemal rajatavast ja olemasolevatest ehitistest.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
ja ajaline planeerimine. Algdok tutvumise järjekord: 1)Pakkumiskutse ja dokumentatsioon- määrab ära pakkumise tähtaja 2)Töövõtuprogramm- kirjut. välja olulised punktid, mis määravad ära ajutised või maksumuslikud tingimused 3)Joonised- võrreldakse jooniste loetelu joonistega . Esmalt arhitekti joonised. Seletuskiri (üldine kvaliteeditase erandlikud, rasked kallid tööd) Lk. 6 esimene pool Eelarvestamise etapid Otsus arvutuste läbiviimiseks Tegutsemisviiside määratlemise plokk Algdokumentide tutvumine arvutusmeetodi valik arvutustöö organiseerimine Eelarve koostamise plokk mahuarvutus hinnapäringud projekt. vastuolude selgitamine hindamine Eelarve kontroll Eesmärgiks määrata hanke kulud ALGPÕHIMÕTTED -peab olema kattev kõik töövõttu puudutavad kulud -ei saa olla kordumisi -hinnatakse päevahindades (hetkel kehtivad hinnad) -haavab arvutatava terviku piiritlemist alusdok süvenemiste teel EHITUSKULUDE LIIGISTUS
+20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust: 14 · Tihendamine; · Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine); · Kahjulikud lisandid materjalides ja vees; · Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega).
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
