Oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini Gootikale eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss Ajalugu Arenes välja romaani stiilist Prantsuse piirkond ja Inglismaa võttis stiili vastu 12. sajandi lõpus Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegsed ehitised on ehitatud gooti stiilis
esemed ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse, saades nii unenägusid meenutavaid kujutluspilte , valitseb absurdi, hallutsinatsioonide kujutamine. Olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid. Ajalooline taust Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Äsja lõppenud sõda tõi kaasa pessimismi, meeleheite ja väsimuse. Kirjanduses on sürrealismi nimetatud ka "kaotatud põlvkonna" kunstivooluks. Küsimus oli, kuidas elada edasi pärast paljude sõprade ja lähedaste inimeste hukkumist? Pärast seda kui kogu varasem hinnangusüsteem oli kokku varisenud. Sürrealismi ajalugu Sündis kirjandusliku suundumusena olulisel määral dada põhjal, seda järkjärguliselt alla neelates. Tulenevalt omaenese eitusest, dada hääbus, kuid otse sürrealismi viies, osutus see negatsioon viljakaks.
sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. 1886 1888 oli ta pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide meeleolu muutus rahulikumaks ning värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks. ( Päevalilled. Saapad. Autoportree kinniseotud kõrvaga. Kirik Auvers'is.) Paul Gaugin (1848 1903) edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, hiljem hakkas nende moodi maalima, loobus tulusast tööst. Ta pidas impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Ta oli egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. (Nägemus pärast jutlust. Kollane Kristus. Autoportree. Ta Matate (turg). Paul Cezanne (1839 1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Oma tõid õnnestus tal harva eksponeerida. Ta eemaldus impressionismistt kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks.
Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, raamatuid jne. esemed mida enne ei seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi Gustav Klimt oli austerlasest juugendstiili harrastav kunstnik, kelle töödes oli juugendlik ornamentaalsus äärmuslikult ilutsev. Postimpressionistid olid algul vaimustatud impressionismist. Pärast arenesid uueks stiiliks. Postimpressionismi ei saa pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Gaugin hakkas pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Paul Cezanne alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Ta pidas süzeed teisejärguliseks või isegi lausa ebaoluliseks. Lautrec ühendas oma töödes ilmekate üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega. Fovism tekkis 20 saj algul Prantsusmaal. Nende maalide joonistus oli väga tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad Ekspressionism algas Lääne-Euroopas
17. SAJANDI KUNST 17. sajand tõi endaga kaasa suuri muudatusi. Seda perioodi kunstiajaloos nim. barokiks. Barokk kujunes 17.sajandi alguses Euroopa üheks mõjukamaks kunstivooluks. Arenes Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osal Prantsusmaal. Selle sajandi kunst oli väga mitmekesine ja seda tänu maailma rahvaste kultuurilisuslikele eripäradele. Seetõttu ei saagi selle sajandi kunsti väga üldistada, kuna maailma eri piirkondades oli kunst tol ajal väga erinev. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi ja ümber paigutusid kunstigeograafilised jõujooned. Kuid siiski, kui üritada rääkida üldiselt, siis renessansi harmooniale ja rahulikkusele
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.
Põhimõtteliselt võib iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele nimetada modernseks, modernismiks. 1905. aasta Sügissalongis esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov') (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Fovismi võib tinglikult pidada 20. sajandi esimeseks kunstivooluks, mis mõjutas nii otseselt kui kaudselt kogu selle ajaperioodi kunsti, kuna nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Rääkides kunstist 20. sajandil ei saa üle ega ümber sõdadest. Esimene ja teine maailmasõda mõjutasid kogu maailma. Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks. Ka sellised kuulsad autofirmad nagu Renault ja Skoda olid algselt
Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitzbergi “Libahunt”. Barokk- 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.Barokk kujunes 17. sajandi alguseks üheks mõjukamaks kunstivooluks. See arenes Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Portugalis ja osati ka Prantsusmaal. Algul kasutati seda terminit Itaalias tolleaegse arhitektuuri pilknimena, sest see oli võrreldes renessanssiga eriti veider. Renessanssi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ja teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Kui renessanssi maal oli sümmeetriline, siis baroki maalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga.
4 kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Kuigi algaastatel uue kunsti loomine kergelt ei läinud, hakkas asi paranema alles siis, kui futuristide tuumik 1912. aastal Pariisi kolis ja seale uuendusliku kunstiga lähemalt tutvus ning sealt tuge leidis, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Sellesse tuumikusse kuulusid veel maalikunstnikud Carlo Carra, Luigi Russolo, Giacomo Balla ja Gino Severini. Futurism Venemaal Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Hiiglasliku, kuid mahajäänud maa haritlaste hulgas levis uudsusejanu. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja
· Hispaaniasse XII sajandi II poolel ja XIII sajandi alguses; · Saksamaale XIII sajandi teisel poolel; · Eestisse ja Lätisse XIII sajandi lõpupoole. Areng Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200); · kõrggootikat (u 12001350); · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur Kõige kaunimad ehitised hakkasid koonduma linnadesse. Gootikat võib nimetada ka linnade kunstivooluks. Samas võib gootikat pidada eelkõige kiriklikuks (sakraalseks) kunstiks st tähtsamad ehitised olid kirikud. Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi. Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale, mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal
rajajaks. Siiski uskus van Gogh kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi PAUL GAUGUIN (18481903). Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Oma muutunud hinnangut väljendas ta väga teravalt: ,,Impressionism--see on silmad ilma ajuta." Selline põlastav (ja muidugi ülekohtune) ütlemine näitab Gauguini püüdluste suunda. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli sõbrunenud sümbolistlike kirjanike ja kriitikutega ning oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt midagi
hinge kunst" või "süütu kunst" kannab poeetilis-sentimentaalset varjundit. See aga ei sobi eriti meie tänapäeva, sest väga raske on leida neid tõeliselt süütuid maailmanägijaid, keda ümbritsev eriti mõjutada pole suutnud. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Seega oli naivism nähtusena olemas juba enne omaette kunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur, sealjuures esineb märk ainuvõimaliku reaalsusena. Sellest tuleneb ka näiteks lokaaltoonide kasutamine. 1933. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. Naivistlikku kunsti hakati väärtustama ja seda avalikkusele esitama ka teistes maades. Rahvusvaheliselt said kõige kuulsamateks naivistideks horvaat Ivan Generalic ja grusiinlane Niko Pirosmanasvili. Ivan Generalic
metsloomad). Sellest tuleneb kunstivoolu nimetus. Nagu näha, nimetasid selle kaaskodanikud. Nagu teada on tekkinud paljud kunstivoolud vastupanuks eksisteerivale seisukohale ühiskonnas. Probleemide kerkimisel koguneb grupp inimesi, kes üheskoos probleemist räägivad, teemat tõstatavad ühiskonnas. Paralleeli kontrolli ilmestamiseks saab tõmmata eelmisel sajandil toimunuga. 19nda sajandi Prantsusmaa tunnustatud kunstivooluks kinnitati klassitsism. Tuntud kui akadeemilise kunst. Noorele kunstnikele juurutati kindlaid maneere mida järgides saavutasid edu ja kuulsuse. Väga palju kasutati kunstiteostel kipskujusid, mille proportsioonid järgisin kindlaid kompositsioonireegleid. Soositud oli joonistuslik maalikunst. Rangelt soovituslik töö sisuks mütoloogia, ajaloolised portreed, alltähenduslikud teosed. Kunstnikud, kes järgisid reegleid, tagas riik neile edu
Sajandi populaarseimad stiilid ja tahtsin ka selle stiili kunstnikke uurida. Arvan, et ma saan 19.sajandi kunstist rohkem teada tänu sellele referaadile ja kuna ma ei tea 19.sajandi kunstist suurt midagi, siis ma arvan, et mul on huvitav ka tööd teha. Impressionistlik maal . Claude Monet. · Realism. Realism on kunstivool, kus kujutatakse peamiselt loodust ja inimest. 19. Sajandi keskel kujunes realism Prantsusmaal iseseisvaks kunstivooluks. Realismi kunstnikud maalisid kaasaega ja ümbritsevat nende ümber. Olenemata sellest, kas see ümbruskond on ilus või kole. Kuna 19. Sajandi teisel poolel oli rahva olukord suhteliselet kriitiline, siis kujutati seda ka maalidel ja piltidel. Peale kunsti puudutas sotsiaalseid pahesid veel ka kirjandus, mis muutis rahvaolukorra veel hullemaks. Realism on kunstiline liikumine, mis sai alguse 1980 Prantsusmaal. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni
vastupanu reaalsusele ning normidele. See on võimalus osutada märkamatult, hääletut vastupanu võimule, millele vastu võitlemiseks on kõik teised võimalused ära võetud. Kirjanduses üldisemalt muutus see omamoodi mänguks. Kirjanikud üritasid tihtipeale enda teostesse kirjutada ridade vahele eestimeelsed sõnumeid, mida tsensor ei suudaks mõista. Seda nähtust võiks pidada isegi omamoodi stiiliks või suunaks, millega ühiskonnas vaimu üleval hoida. Võib-olla ehk isegi üheks kunstivooluks. Kuigi teatri puhul olid nõuded väga karmid, oli siiski teatavaid hetki, mil publik lõi kas ise tahtmatult isamaalisi seoseid või imbus tsensuurist läbi katkeid, mis tekitasid äratundmist. Nõukogude okupatsiooni lõpp Kuigi kuue-ja seitsmekümnendad aastad tõid teatrisse uuendusi ning olukord läks vabamaks, toimus endiselt pidev järelvalve. Poliitiliste olukordade muutumistega kaasnes ka võimalus kunstil areneda rohkem oma rada pidi
stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi on Matisse, seda on nimetatud ka ühe mehe kunstivooluks. Tuntud nimed on ka Rouault, Flandrin, Manguin, Dufy ja terve rida teisi. Foove ei huvitanud impressionistide muljete jäädvustamine ega ka sümbolistide tagamõtted, pidasid oluliseks väljendada meeleolu. Nende värvid ei pidanud olema täpsed, vastama tegelikkusele, aga olid reeglina puhtad. Neid ei huvitanud valgus ega varjud, sageli ei kasutanud nad ka perspektiivi. Ise pidasid oma kunsti äärmiselt rahustavaks
Ühiskonda, kultuuri ja eriti läänemaailma kapitalistlikku kultuuri pidasid nad inimese vabaduse ja tegelike vajaduste mahasuruvaks jõuks. Spontaansus, alatedadlike tungide väljendamine see vabastab inimese. Inimene vabaneb nö ühiskonna survest. See, et nad soovisid lääneõhiskonda lühkuda, see viis sürrealiste mingil hetkel kommunistide juurde. Sealt võitsid nad ainult Trotski? Öpetuse üle. Sürrealismi eesmärgiks oli elumuutmine, praktikas jääb ikkagi kunstivooluks. Nad kasutasid kunsti elu peaproovina. Püüdsid ka automaatselt jooonistada ühel lõuendil. Eeskujusid, ideid, motiive võtavad nad Freudi öpetusest (unenägude ja hallutsinatsioonide seletus). Sür.listid võtavad sealt sümbolid, samuti on eeskujuks ka laste ja vaimuhaigete joonistused. Miks? Lapsed ja vaimuhaiged pole ühiskonna poolt rikutud. Max Ernst on kunstnik, kes tegi hõõrutuid pilte ehk frotaaze.(Krobedalt pinnalt saadud jäljendid). ,,Ekvivokaalne naine","Kuningas Ubu"
rajajaks. Siiski uskus van Gogh kuni surmani, et ta kuulub impressionistide hulka, sest ta ei tahtnud ennast oma sõpradele vastandada. Hoopis teisiti suhtus impressionismi PAUL GAUGUIN (1848-1903). Kui ta oli veel edukas pangaametnik, hakkas ta koguma impressionistide pilte, aga hiljem hakkas ise nende moodi maalima ja loobus tulusast tööst väga ebakindla kunstnikuelu kasuks. Pärast 1888.aastat hakkas ka Gauguin pidama impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Oma muutunud hinnangut väljendas ta väga teravalt: ,,Impressionism--see on silmad ilma ajuta." Selline põlastav (ja muidugi ülekohtune) ütlemine näitab Gauguini püüdluste suunda. Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli sõbrunenud sümbolistlike kirjanike ja kriitikutega ning oli veendunud, et kunst peab kandma olulist hingelist ja vaimset sõnumit, soovitavalt
leidsid, et stabiilsus on õige. Romantikud olid valgustusaja ideedes pettunud. Romantikud rõhutasid tunnete ja instinktide tähtsusele. Leiti, et mõistuspärasus on ummikusse jõudnud. Romantik hindas kunstniku originaalset eneseväljendust. Kunstnik pidi olema ühiskonnas erilises seisundis, reeglid ja kohustused olid ahistavad. Tekkis soov kuhugi ära minna. Romantismiga algas boheemlus. Isikupära rõhutav ja normaalset elu trotsiv käitumine. Romantismi peetakse üheks esimeseks kunstivooluks. Romentikutel oli üks ellusuhtumine ja mõtteviis. Romantism sai alguse inglismaalt. Tärkas huvi gooti stiili ja keskaja ning seega rahvaluule vastu. Uus pargistiil-inglise park. Arhitektuuri nimetatakse historitsistlikuks arhitektuuriks. Sellepärast, et arhitektuur jäljendas mineviku arhitektuure. Neo stiilid levisid alates 1820ndatest aastatest, neogootika algas samal ajal klassitsismi uue tõusuga(1850). Neogootika levis peamiselt inglismaal ja saksamaal.
tõepäraselt, pöörates tähelepanu argiseikadele. Tegelased on keerulise hingeeluga ja vastuoluliste mõtete/tegudega. Struktuur on selge, maailm on arusaadav ja on sisemise loogikaga. Naturalistlik romaan arenes realistliku romaani kõrvalharuna. Naturalism lähtub elu reaalsest kujutamisest, kuid kindlate eeldustega: usk, et inimkäitumise alus on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond. Inimene on tungide küüsis ja impulsiivne. Modernistlik romaan sai valdavaks kunstivooluks 20. saj esmapoolel, tingituna sotsiaalsetest muutustest. Tehnika suurendas inimese vaba aega, aga ka üksindust/võõrandumist. Modernismi maailmatunnetus on individuaalne, oluline on üksikisik. Valdavalt ollakse eitajad (möödunu suhtes iroonilised). Tegelane on maailmaga valulises suhtes, ta on üksi, ängistuses ja ebakindel. Modernistlik romaan peegeldab ajastu üldist tõe kriisi (teadasaamise võimatus), kasutab
mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine
Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. Kõlavatele plaanidele vastava kunsti loomine ei läinud kergesti. Alles siis kui futuristlik tuumik 1912.a. Pariisi kolis ja sealse uuendusliku kunstiga lähemalt tutvus ning sealt tuge leidsi, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis leiti kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures object ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud gemeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat
ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine
Lugeja tunneb sarnasust oma eluga. Tähelepanu on sageli argielul, tavalistel eluseikadel. Fookuses on tegelane, tegelased keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes. Esindajad: Honore de Balzac, Lev Tolstoi, Jane Austen, Eduard Vilde. Modernistlik romaan - on kõige raskemini piiritletav kunstivool, modernismi ning sellele eelneva realismi ning järgneva postmodernismi piirid on äärmiselt hägusad. Hakkas kujunema 19.sajandi lõpus ja sai valdavaks kunstivooluks 20.sajandi esimesel poolel. Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik. Modernisti suhe maailmaga on valuline, ta tunneb ängistust, üksindust, ahistust, maailmavalu, ta tunneb ennast maailmas ebakindlalt. Modernistlik kunstiteos ei püüa maailma jäljendada, nt modernistlik maal ei mõju mitte nagu tükike järeletehtud tegelikkust, vaid kui kunstniku enda poolt kokku pandud tervik
ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART
mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine
ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute, illustreeritud tekstide, fotode, filmide, galeriiseintele kirjutatud sõnade ning matemaatiliste valemitega täidetud lõuendite või ka kunstniku keha või looduse eksponeerimisega jne. Kontseptualismi ei saa visuaalsete tunnuste alusel kunstivooluks pidadagi, teoste sarnasus ilmneb nende kontseptuaalse tasandi puhul. Mõnes mõttes võiks kontseptualismi kunstiteaduse või filosoofia alla liigitada. Kontseptualism oli eelnenud voolude loogiline järeldus, ning efektne, kohati vaimukas ja kunstielu elektriseeriv nähtus, kuid ka absurdne ummik, millega kaua tegeleda oli võimatu. 70-ndate aastate keskel jäi tõsiusklik kontseptualism ajalukku, tema otseseks edasiarenduseks on BODY-ART. Olulisim on kunsti piiride avardamine ja hävitamine
annaabi.ee 
