Uurimus kunstiajaloost 12. klassile Inimese Kujutamine maalikunsti erinevatel perioodidel. 1.) Realism Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) (Pilt pärit : http://imagecache5.art.com/p/LRG/8/846/O7MY000Z/jean-fran %C3%A7ois-millet-angelus.jpg) 2.) Kubism Pablo Picasso "Avignoni neiud" (1907) (Pilt pärit: http://kailahsearlescott.files.wordpress.com/2009/01/1907_picasso_demoiselles.jpg) Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) · Jean-Francois Millet ,,Õhtupalve" (1859) originaalpealkirjaga L'Angelus (The Angeleus) on õlimaal lõuendil, ning asub Orsay muuseumis Pariisis. Tegemist on olustikumaalii ehk zanrimaaliga · Maal esindab realistliku kunstivoolu. Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni ta huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Loodust ja inimest tõepäraselt kujutav kunstisuund. Kõike kuj...
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed.
seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist "Heinasaad". Sellega oli otsustatud kogu ta saatus. 1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide ümberkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. See taies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912- 1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsusmaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surma, valge sündi ja loomist,
Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Seda ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks. 4. Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju oli Kazimir Malevits. Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Valge ruut valgel pinnal" ja "Must ruut mustal pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"
Kubistid lõhuvad reaalsed objektid stereomeetrilisteks primitiivideks, annavad reaalsetele objektidele geomeetrilised vormid. Kubismis saab eristada 3 etappi, mis näitavad erinevaid esteetilisi kontseptsioone: Cezanne'lik 1907-1911 analüütiline kubism 1909-1912 sünteetiline kubism 1912-1914 Esindajad: Pablo Picasso, Juan Gris Teosed: Avigoni neiud, 1907a., Pablo Picasso Viiul ja kitarr, 1913a., Pabo Picasso Futurism ühine avagangardistlike kunstisuunda nimetus 1910-20 aastatel, eriti Itaalias ja Venemaal. Futuriste huvitas vorm, mitte sisu. Futuristid värvide kasutamine võtsid fovismist ja vorme kubismist, aga nad eirasid kubistilikku objektide jaotust ja ümbritseva maailma dünaamikat näitasid emotsionaalsuses. 7. ABSTRAKTSIONISM
ja abstraktsionismi teoreetikuid. Ta õppis 1886-1892 Moskva ülikoolis õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis seal kunstipe- dagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide üm- berkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. Seetaies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on
tähtsat rolli etendama. Esialgu lasti mauridel Ibeeria poolsaarele jääda, kuid hiljem muutus Ibeeria poolsaar marukatoliiklikuks, kus teiste usundite uskujatel pole kohta ning riigist põgenesid moslemid ja juudid. Kui poleks toimunud rekonkistat, poleks sellisel kujul nagu nad praegu on, saanud välja areneda portugali ja hispaania kultuur, mis on väga omapärased ja erilised. Keskajal levis mitu uut kunstisuunda ja minu arvates on eriti mainimisväärne just arhitektuur. Levis romaani ja gooti stiil. Head näited arhitektuurimälestistest on Hagia Sophia katedraal Istanbulis, Chartres' ja Reims'i katedraalid Prantsusmaal. See suur hulk arhitektuuri ja ka kujutavat kunsti on tänapäeva inimesi harinud palju keskaja inimeste maailmapildi ja kunstitunnetuse osas. Mida kujutati maalidel jne näitab väga hästi, mis toimus inimese sisemaailmas. Keskaegsed inimesed olid sügavalt usklikud
D. Velazquez, El Greco 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirikupilti? D. Velazquez 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Müstiline meeleolu, kummaline valgus. Teda tunti lihtsalt kui kreeklast, greco-kreeklane 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet" Donatello, Michelangelo, Veroccio, Bernini 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Katusekorrus, nimi tuleb looja järgi Francois Mansart 28. Kes oli Andre Le Notre? Aiakunstnik, kes kavandas Versailles lossi juurde kuuluva pargi. 29. Nimeta kaks J
kirjandust ja kunsti. Saanud alguse Itaaliast 14. saj. lõpul, vallandus see teistes Euroopa maades 15. saj. II poolel. Renessanss jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks: vara, kõrg- ja hilisrenessansiks, olles eri maades erineva ulatusega. 18.sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis kestis u. 1830. aastateni. Klassitsismi all mõistame me antiigi eeskujudele tuginevat kunstisuunda, mis taotleb tasakaalustatust, harmooniat ja selgust. Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja Pompeijs. Ajaloost hakati aga otsima ideaalse riigikorralduse eeskujusid, kus kõikide kihtide ja üksikisikute huvid oleksid allutatud ühiskonna huvidele, sedagi leiti antiikajast. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsism
Mehed – julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised – naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. Ka loodus on eriline. Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. Klassitsism- Renessansikirjandusest arenes välja XVII sajandil kaks vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Esimene valdav Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal. Teine suund saavutas suurema õitsengu Prantsusmaal, kus teda toetas tugev absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. Peab kunsti looduse jäljendamiseks ja ilu kriteeriumiks tõde, mille saavutamiseks tuleb rangelt toetuda mõistusele. Kunstivormina tunneb ta vaid riimitud värsse, lubavaiks vaid antiikkirjandusest tuntuid zanre, teised keskaja ja renessansi luules kasutatud vorme peab ebasobivaiks
Murillo. 21. Kes Hispaania barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirkupilti (usulistel teemadel pilti)? 22. Iseloomusta El Greco töid ja miks on kunstnikul selline nimi? Tema töödes peegeldub inkvisitsiooni pärand, pikaks venitatud inimesed, näod kõhnad ja piinatud, kummaline valgus. 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet"? Donatello, Verroccio, Michelangelo, 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? klassitsism 24. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV ehk päikesekuningas 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vanaklassitsism jäljendas antiikkunsti ja välditi itaalialikke liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?katusekorrus,see nimi tuleb seda edendanud arhitekti F.Mansarti järgi. 28. Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J
Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust. Siingi peab olema see raskesti seletatav jumalik säde, ilma milleta kunsti ei sünni. Ja nii saab selgeks, miks mitte igaüht, kes omamoodi mõtleb ja natuke abitult joonistab, ei saa kuulutada kunstnikuks. See, kuidas üht või teist kunstisuunda nimetatakse, on alati tinglik, sest sõna maht on väike ja kunst oma pidevas muutumises ja tegijate paljususes on ikka rikkam, mitmekihilisem ja tabatum kui termin, millega teda püütakse iseloomustada. Nii on see ka naivismiga. Paljudele selle märgi alla sattunuile pole naivistideks nimetamine meeldinud, sest nad on pidanud seda kategooriat millekski alaväärseks. Ent siingi on asi vastupidine, sest see visuaalselt lihtne, ent siiras ja sügav, oma tekke ajal ilmselt paljusid
kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. 3.1 Realism Kunstiõpingute ajal ja vanemas eas huvitas teda realistlik kunst. Sõna realism tuleb ladinakeelsest sõnast realis ja tähendab sellist kunstisuunda, kus peetakse oluliseks tegelikkuse täielikku ja tõepärast kujutamist. Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja
õigusteadust ning 1896. aastal läks ta Münchenisse, kus õppis seal kunstipedagoogide A. Azbe ja F. Von Stucki juures. 1901. aastal osales ta rühmitiste Phalanx ja Blauer Reiter asutamises ning pärast Oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide ümberkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. Seetaies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega
Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl". Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits. Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast
El Greco pidas värve kõige olulisemaks ning taltsutamatumaks elemendiks maalikunstis ning kuulutas, et värvid on vormist ülimad. Tema hüüdnimi „El Greco“ (kreeklane), mille järgi teda tuntakse, viitab tema Kreeka päritolule. 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on teinud „Taaveti“ skulptuuri. Michelangelo, Donatello, Andrea del Verrocchio ning Lorenzo Bernini. 24. Kuidas nimetatakse 17. sajandil Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre?
Kirjandus Barokk ja Klassitsism. Renesanssikirjandusest arenes 17. sajandil välja kaks mitmeti vastandlikku kunstisuunda. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levides üle kogu Euroopa, kustudes 18. sajandi keskel. Barokk ei ole uus kunstivool, vaid renessanssi täiustus. 17. sajandil valdav Hispaanias, Itaalias, Saksavürstiriikides. Baroki kirjandus on nii sisult kui vormilt rajatud teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata
kaootiline pinnavirvendus. Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886-1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles purus - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier Le Corbusier Ozenfant
Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab kompositsiooni looma vaid värvidest ning skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Kandinskyle oli oluline eneseväljendus ja seda aitas kõige paremini edasi anda värvide omavaheline koosmõju ja tasakaalustatud kompositsioon. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. See taies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonist ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1918-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal kolis Kandinsky Saksamaalt Pariisi. Tema hilisema aja tööd tekitasid kriitikutes palju vaidlusi, kuid noored kunstnikud austasid teda endiselt ja imetlesid tema töid. Teda peetakse tänapäeval abstraktse kunsti
nähtusi mille keskel tavainimene argipäevas viibib. Tihi kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Näiteks teostatud tööd võivad olla ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Assamblaaz on mahuline kollaaz. Kasutatakse väga erinevaid materjale, kuid võrreldes tasapinnalise kollaaziga on tulemus ruumiline. Informalism (prantsuse art informel) on 1945.-1946. aastal Pariisis tekkinud kunstisuund. Sarnast kunstisuunda USA-s nimetatakse abstraktseks ekspressionismiks. Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund.Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi.
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil.
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli
van der Rohe. Uued pilvelõhkujad olid klaasist, hoone sisemised ,,skeletid" ja teraskarkassid. Stiil rahuldas esteetilised ja sotsiaalsed vajadused. Stiil muutus massiliseks ja tema triumf vaibus. Orgaaniline arhitektuur. Frank LLoyd Wright oli 1 funktsionalismi loojaid, kavandas hooneid nö seest väljapoole. Lääne-Euroopa kunst: pärast II MS. Kunstielus valitses pluralism: nt. Picasso joonistas suuri maalidesarju, tegi skulptuure ja keraamikateoseid, graafikateoseid jne. Polnud ühtset kunstisuunda: noored proovisid end ekspressionismis, mõned kommunismimeelsed katsetasid isegi sots realismi jne. Rühmitus ,,Cobra", mille moodustasid mõned Brüsseli, Amsterdami kunstnikud. Informalism: Itaalias, peale II MS. Kollaazid koos väärtusetute materjalidega; metallitükid, vanad katkised kotid jne. Alberto Burrri ,,Punane plastiline põleng". Spatsialism (ruumikunst): Itaalia, peale II MS. Pidi kaotama piirid maalikunsti ja skulptuuri vahel. Lucio Fontana ,,Roheline ovaal".
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism)
*Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Kuulsaim impressionismi esindaja maalikunstis on Claude Monet. 3) Van Goghi, Cezanne`i, Gauguini ja Toulouse-Lautreci kunsti kohta kasutatakse ühist nimetust - Postipressionism. 1 4) Impressionismist lähtuvat kunstisuunda, kus maalitakse väikseid puhtaid värvilaike kõrvuti asetades (värvid pidid "segunema" alles vaataja silmas), nimetatakse Postimpressionismiks. 5) Sümbolistid käsitlesid järgmisi teemasid: * Inimese üksinuds * Armastuse kaduvus * Hirmud, haigused ja surm 6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse Futurismiks. 7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksamaal, seal kasutati teravaid ja tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid.
Pealtvaatajad seisid enamikus ikka õues lageda taeva all. Kuna dekoratsioone ei vahetatud, kulgesid etendused ilma vaheajata. Linnateatreid oli kahte liiki avalikud ning erateatrid. Kõige kuulsam teater oli ,,The Globe". Kahjuks ükski selleaegne teater pole säilinud. Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte,
ühenduv kanal liivastus ja suured laevad ei saanud enam linnale läheneda. Seetõttu sai oluliseks kaubasadamaks Antwerpen, kuhu nüüd koondus ka kunstirahvas. Sellega ühes muutub ka maalikunst – naiivse, robustse ja terve vaimu asemel hakkab võimust võtma tundlikkus ja peenus. Hakatakse rohkem rõhutama monumentaalsust, toretsemist ja suurejoonelisust, suuresti mõjutatuna Itaaliast. (Vaga 2004: 460) Uut kunstisuunda esindasid suurejooneline Quentin Massys (1478-1533), Lucas van Leyden (1494-1533),naturalistlikke ja fantastilisi elemente omavahel põiminud Hieronymus Bosch (1453-1516) ja Pieter Brueghel vanem (1525-1569). Viimast peetakse üheks maastikumaali kunsti rajajatest. (Vaga 2004: 464) Lisaks vanadele Madalmaade realistlikele traditsioonidele kindlaks jäävatele kunstnikele, oli Madalmaades küllaltki levinud ka Raffaeli ja Michelangelo imiteerimine, neid kunstnikke
1855. aastal keelduti tema teoseid ,,Matus Ornans´is" ja ,,Kunstnike ateljee" eksponeerimast maailmanäituse kunstiosakonnas. Courbet eksponeeris oma tööd iseseisvalt näituse sissepääsu lähedal paviljonis ja pani sellele pealkirja ,,Realism". Näituse kataloogi eessõnas rõhutas ta demokraatlikkuse nõuet ning iseloomustas oma loomingu printsiipe: anda edasi tõde. Luua elavat kunsti. Näitus ja selle kataloog kindlustasid realistlikku kunstisuunda prantsuse kunstis ja vallandasid laialdase poleemika. Viimane kandus kaugele väljapoole Prantsusmaad. Realism mujal Euroopas (§ 33) 1) Kes olid peredviznikud ja mida nad taotlesid? Peredviznikud olid rändnäituste ühingu liikmed ning kes taotlesid, seda et väljaspool Moskvat ja Peterburi saaksid ka külastada kunstinäitusi, ning selle rändnäitustega nad seda tegid. 2) Kes olid ja millega läksid kunstiajalukku * Vassili Surikov Nimekaim vene realist
1943. aastal asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, korraldati saksavastane propagandaüritus, kunstinäitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust". Saksamaa ei pidanud okupeeritud riigi kunstnike ümberkasvatamist oluliseks, seega töötati edasi 30. aastate stiilis. Kui Punaarmee 1944. aastal Eestisse tungis, pagesid mitmed kunstnikud läände, kuid nende asemel saabusid kunstielu korraldajad Jaroslavlist. Alguses lubati kõigil oma kunstisuunda arendada, kuid 1950. aastaks allutati kultuurielu täielikult stalinismi reeglitele. Kunsti ideoloogiale mittevastamise korral ähvardas kunstnikke terror. Mitmeid kunstnikke ja suur rühm üliõpilasi vangistati või küüditati. Kunstnike Liidus toimus ,,suurpuhastus" ning professionaalide asemele tulid truualamlikud ja enamasti andetud karjeristid. Arhitektuuris keelati funktsionalism ja vihjed sellele, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. See toetus 19
Moodne kunst. Kordamine 1) Impressionistlikule maalikunstile on omane: * armastati heledaid,erksaid ja rõõmsad värve * maaliti terveid seeriaid ühest ja samast motiivist * musta värvi peaaegu ei kasutatud 2) Kuulsaim impressionismi esindaja maalikunstis on Claude Monet 3) Van Goghi, Cezanne`i, Gauguini ja Toulouse-Lautreci kunsti kohta kasutatakse ühist nimetust - postimpressionistid. 4) Impressionismist lähtuvat kunstisuunda, kus maalitakse väikseid puhtaid värvilaike kõrvuti asetades (värvid pidid "segunema" alles vaataja silmas), nimetatakse puäntillismiks. 5) Sümbolistid käsitlesid järgmisi teemasid: * sünd ja surm * erootika, armastus ja üksindus * eluringkäik ja inimese osalus looduses. 6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse futurismiks. 7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksa maal, seal kasutati tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid.
Seda, ideede maailma ta oma töödes kujutada püüdiski. Mondrianil oli mitmeid mõttekaaslasi, kes koondusid rühmituseks "De Stijl" (Stiil). Sellesse kuulus nii kunstnikke, arhitekte kui disainereid keda ühendas veendumus, et lihtsuses peitub ilu saladus. Nende ideed on tugevasti mõjutanud modernistlikku arhitektuuri ja disaini. Kuna kunstiteose loomine Mondriani stiilis meenutab hoone või seadme konstrueerimist, nimetatakse sedalaadi kunstisuunda konstruktivismiks . Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret (1887-1968, rohkem tuntud kui Le Corbusier ) ja Amedee Ozenfant (1886- 1966), kes avaldasid purismi (ladina keeles 'purus' - puhas) manifesti (1921). Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier sai üheks 20
Oranienbaumi Hiina lossi sisekujunduses ( 1762-68 , arh. A. Rinaldi, 1710-94 ). 83 KLASSITSISM 18.sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas ( ja jõudis ka Ameerikasse ) valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis kestis u. 1830. aastateni. Klassitsismi all mõistame me antiigi eeskujudele tuginevat kunstisuunda, mis taotleb tasakaalustatust, harmooniat ja selgust. Kunstiajaloos on klassitsismile omased jooned ilmnenud korduvalt juba varemgi: nt. 17. sajandil tuntakse baroki tasakaalukama suunana nn. vanaklassitsismi ( nim. ka palladio- klassitsismiks ), mille levialaks oli põhiliselt Inglismaa, Holland ja Skandinaavia. Ka prantsuse barokiajastu arhitektuur on pigem klassitsistlik kui barokne, milles eriti hästi väljendub prantsuse ehituskunstile omane geomeetriline vaim ( esprit geometrique ).
annaabi.ee 
