Tallinna Kunstihoone Külastasin 12. aprillil Tallinna Kunstihoonet, milles esinevad kahe kunstipõlvkonna staarid Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu ühisnäitusel ,,Kaunitar ja koletis". Näitus koosneb kahe erineva põlvkonna tippkunstnike värvilisest ja mängulisest dialoogist. Töödes tuleb esile värvide intensiivsus ja kooslus. Näituse võime jagada kaheks Pääsukese ja Lemsalu tööd. Näitusele jõudes saime valida kahe pildi vahel abstraktne või kujutav kunst. Nii jagunesid ka kunstnike tööd. Alustasime Tiit Pääsukese töödest, kes kujutas oma maalides palju müüte, nt härja kujutamine. Samuti kasutas palju erksaid värve, mis tegi sünge ja hirmuäratava maali rõõmsaks. Üheks tema kõige silmapaistvamaks tööks oli langevarjuga mees, kelle kuju oli tehtud üleni savist. Nii suurt objekti on tavaliselt keeruline teha, kuna nii suure savi põletamine tahab palju ruumi ning on suur oht purunemisele. Tööl puudub nägu (...
Tallinna 21. Kool Tuule Kivihall 11c õp. Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937)
Muuseumimapp Tallinn 2011 Tallinna Kunstihoone Tallinna Kunstihoone tähtsus seisneb näituste korraldamises Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone Galeriis ja Linnagaleriis. Oma fassaadi selge geomeetriaga oli Kunstihoone omaaegse Tallinna linnapildis vaieldamatult avangardistlik ehitis uue ajastu kuulutaja, uue moodsa kunsti sümbol. Kuigi ta oli Tallinna tähtsama kunstikeskusena kommunistliku ideoloogia juurutamise kantsiks, oli ta samal ajal hoonena üks tähtsamaid Eesti Vabariigi materialiseerunud sümboleid pealinnas. Tallinna Kunstihoonest valisin ma 2 tööd Tadas Sar(leedu kriipsuga u)nas fotoseeriast, mis kujutavad Leedu arhetüüpseid maastikumotiive leedu traditsioonilisest maali- ja fotokunstist
Tallinna Saksa Gümnaasium Eva & Adele Kunstiretsensioon Tallinn 2009 Mina käisin 21.05.2009 Tallinna Kunstihoones näitusel, mille loomingu autoriks olid Eva ja Adele. Eva ja Adele on kunstnikepaar Berliinist, üks neist on austria juurtega skulptor ja teine saksa soost maalikunstnik. Nad on kuulsaimad Saksamaa niinimetatud elavad skulptuurid. Üks mees, teine naine, riietatud ja meigitud alati identselt ning ultranaiselikult teineteise peegelpildiks, ilmusid Eva ja Adele Berliini kunstiellu ootamatult 1989. aastal, tekitades kerge võõristusega segatud furoori. Kahe identse meigi, aksessuaaride, jalanõude ja ekstravagantsete roosade kostüümidega kiilaspea esimene etendus leidis aset 1991. aastal just siis ilmuti esimest korda kunstinäituse avamisel publiku sekka, tõmmates elavate skulptuuridena enesele kohe tähelepanu, ja nii on see jäänud siiani. Eva & Adele eesmärk on just meheliku ja naiseliku alge sünteesimine täiusli...
aasta veebruaris teenis lipniku auastmes 1. Ratsapolgus · Oli korporatsioon Vironia liige Stiil · Stiil oli segu barokist, traditsioonilisest kunstsist ja ekspressionismist · Tema kuulsaimad tööd on aga funktsionalistlikud : Ehitise kuju peab kajastama tema funktsiooni Tähtsal kohal tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid Välditi arhitektuurilisi kaunistusi Tööd · Kuulsaim töö Tallinna Kunstihoone (1934, koos Anton Soans'iga). See aga rikuti ära 60ndatel, kui sellele lisati üks korrus. · 20ndatel joonistas ta idüllilise Tamme pargi plaanid · Ta on disaininud interjööre ja mööblit mitmetele ajaloolistele ja teistele tähtsatele hoonetele Sakala 1 disainitud 1938, kuid ehitus katkestati maailmasõja käigus. 1947. aastal lõpetati ehitus. Upseerikasino, 1938-47 Sakala 2 ja Sakala 4, ehitatud 1936. aastal Vabadussõja mälestusehitis
Ta on ka Firenze Kunstiakadeemia auliige. ISIKNÄITUSED 1963 personaalnäitus Tartus, Kiievis, Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Kurskis, Lvovis, Harkovis, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Simferoopolis Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, 1964 ENSV Riiklikus Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Kunstimuuseumis, Tallinn Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, 1965 Tallinna Kunstihoone Soomes, Rootsis, USAs 1965 personaalnäitus Stockholmis 1966 personaalnäitus Viljandi 1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel Reis Hollandisse, Belgiasse ja 1967 personaalnäitus Bakuus Luxemburgi. 1968 maalid, Rakvere, Rapla 1960 personaalnäitus Moskvas, Kiievis, 1968 joonistuste näitus kunstisalongis
aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis. Näitus toimub kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teemat. Minu lemmikmaaliks oli Maria Sidljarevits´i ,,Hobuse unenägu". Sidljarevits maalis selle maali 2018. aastal. Selle teose puhul on nimi vägagi tähtis, sest lihtsustab pildist arusaamist
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn
Kunst Eestis1920-1940 9.klass MariliisKallion Rahvusliku kunstielu kujunemine Edendajateks ja tutvustajateks Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone. Paljusid kunstnikke haaras kaasa tormiline ajalugu, mis tõttu meeleolud ja ellusuhtumine muutusid suurte sündmuste tõttu. Jätkasid vanad tuntud tegijad: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Mõjutused 1920. aastail avangardism (piiride rikkumine, riskimine): ekspressionism, kubismist lähtunud konstruktivism, kubofuturism. 1930. aastail realismilähedus. Eesti kunstist üldiselt 19. ja 20. saj
EEST MEIE KUNAGI VÕITLESIME õli papil, 240 x 220 cm, 1997 ISIKNÄITUSED: 1991,1995,1997 Tartu Ülikooli raamatukogus 1992,1997 Raatuse galeriis, Tallinn 1993 MINA Vaal galerii, Tallinn 1993 Sebra galerii, Tartu 1997 XX SAJANDI SALADUSED Tallinn Kunstihoone galeriis 1997 ÜRO Obu galerii, Tartu 1997 MAALID AASTAST 1988 Tartu Lastekunstikooli galerii 1998 M.Mäetamm ja P.Allik USA Eesti Saatkonnas Washingtonis, USA 1998 A.Seppet & P.Allik Kotka Galeria Uusikuva, Soome 2000 Graafika ja maalinäitus Eesti Panga galeriis 2000 KONKREETSED LAHENDUSED Sammas galerii, Tallinn 2001 RADIKAALSELT KORREKTNE ja LOODUSE PILDID Tallinna Kunstihoones
1981 grupinäitus Lüübekis koos N.Kormasovi ja O.Subbiga 1982 grupinäitus Riias koos A.Keerendi ja I.Torniga 1983 eksliibriste näitus Jürmalas 1984 eksliibriste näitus Hyvinkääl ja Riias 1985 eksliibriste näitus Helsingis 1987 "Eesti kunst" Näituste keskmaja, Moskva 1988 Eesti kunsti näitus Esto päevadel, Melbourne 1990 Eesti kunst Lohjas, Soome 9 1990 Eesti kunst, Prantsusmaa 1995 Kevadnäitus, Tallinna Kunstihoone 1996 "Evald Okas ja tütred" Chaplini kultuurikeskuses, Pärnu 1997 "Konfrontatsioonid ja kokkulepped" Tallinna Kunstihoone 1998 Kevadnäitus 98, Viljandi kunstisaal 1999 "Maal 99" Tallinna Kunstihoone 1999 "Kunstisuvi 99" Pärnu Linnagaleriis 2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis 2001 "Liblikapüüdja", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2001 "Mees ja naine", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2002 Maal 2002, Tallinna Kunstihoone
Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi. Tema modellideks on olnud Veljo Tormis (1970), Anna Ekston (1967), Mari Adamson (1963) ja mitmed teised kunstnikud ja muusikud. Viimastel aastatel tehtust võib nimetada Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu portreesid. Tema arvates on heliloojad alati Eesti loodusega seotud. Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja Venemaa mitme kunstimuuseumi kogudes. Tunnustused: 1959 Balti liiduvabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom 1965 Eesti NSV teeneline kunstnik 1967 "Teater ja muusika kujutavas kunstis", Moskva, kuldmedal ja esimene preemia 1996 Tallinna kevadnäituse aastapreemia 1996 Eesti Kultuurkapitali loominguline stipendium Eesti Kunstnike Liidu auliige
Pärnu mnt 6 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level EDGAR JOHAN KUUSIK (1888-1974) Õppis Riias, täiendas end ka Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Austrias Paralleelselt sisekujundaja, arhitekt, pedagoog Andis välja raamatus "Ehituskäsiraamat", "Ehituskunst" TUNTUMAD TÖÖD: Tallinna Kunstihoone, nn kindralite maja, Ohvitseride kekskogu Tallinna Kunstihoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kindralite maja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Erinevus rikastab Külastasin reedel 01. juunil lõunasel ajal Vabaduse väljakul asuvat Tallinna Kunstihoone Galeriid. Seal toimus näitus nimega ,,Juubelikevad". Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Esindatud oli palju erinevaid kunstnikke, kellel igaühel oli selgelt eristuv ning tema nime kandev väljapanek. Näituse eesmärk oli elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Täiendavat lisainfot saab leheküljelt https://www
EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAAR...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003.aastal New York'i Akadeemia Kipsi saalis lõpunäitusega, 2002.aastal maaliga "Punktide A+B vahel", Tribeca Saalis, New York'is, 2001.aastal maaliga "Ühendamata", Jackie Hinchey-Sipes, D.A.S.H Galeriis, Miamis, 1998.aastal Pelgulinna ...
mastikumaale. Samuti on ta oma töödes kajastanud rannarahva, eelkõige Läänemaa, Muhu ja Kihnu eluolu. Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree. 1946. Talutaat Läänemaalt 1946. Taat Kullamaalt 1945. Helilooja Cyrillus Kreegi portree. 1959. Kihnu kalurid võrke parandamas 1955. Kihnu kalurid (Kakuami ankruid vedamas) 1955. Õhtul Kihnu sadamas. 1951. Maastik Läänemaalt. 1961. Kullamaa Sauetõnk. 1976. Kurv. 1959 Rütm. 1979. Elulõng. 1994.
FOVISM Eesmärk: väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika: inimesed, esemed, olustik. Vormikäsitlus: tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutlemine pole oluline. Värvikäsitlus: erksad värvid, selged värvipinnad, sageli tegelikkusele vastupidine. Henri Mattise „Madame Mattise”, „Vestlus” , „Tants” Andre Derain „Mattise’i portree”, „Westminsteri sild Londonis” KUBISM Eesmärk: kujutada nähtavaid objekte nende geomeetriliste põhivormidena, lahutades need osadeks ja pannes uutmoodi kokku; näidata üht eset korraga mitmest küljest. Temaatika: esemed, majad, inimesed. Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga” ABSTRAKTSIONISM Eesmärk: loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Vormikäsitlus: abstrak...
11 a klass RETSENSIOON II Kunstinäitus Tarmo Luisk „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ 22. oktoobril külastasin modernset kunstinäitust „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstinäituse autoriks on Tarmo Luisk. Luisk on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1996. aastal ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi ka näiteks Taanis, Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Lätis ning ka Soomes. Ta on võintud mitmeid disainikonkursse ning saanud erinevaid preemiaid. Külastasin sel päeval mitmeid galeriisid, kuid valisin selle, sest see oli minu jaoks kõige erilisem ning omapärasem. Hiljem internetist autori kohta rohkem uurides sain teada, et ta on
suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein ei ole jumalik looja, ta on protsessialgataja, -käivitaja, ka -lõpetaja. Miks ikkagi suhkur? Võib ju kriitiliselt väita, et on kuritegelik kasutada neli tonni suhkrut kunstiprojektiks, kui maailmas inimesed nälgivad. Samas on suhkrutarbimine ning ka ülekaalulisus arenenud Lääne ühiskonnas viimasel ajal tublisti kasvanud. Minu arvamus Käisin 17. detsembril 2010 Kunstihoone Galeriis vaatamas mainitud näitust. See oli midagi hoopis teistsugust. Olen kindel , et see on üks enda väljendamise kõige äärmuslikemaid viies. Väga raske oli suhkrukuubikutes näha midagi sügavamat. Olin alguses päris kindel, et see ei ole kunstinäitus vaid mingisugune füüsikaline eksperiment. Selleks, et midagi üldse aru saada tuli kindlasti ennem läbi lugeda tutvustav leheke, kus räägiti, miks, kes, milleks jne. Kui sain
2012 "Kuvista Sanoin", Napa Galerii, Rovaniemi, Soome "Liikumises", Fuga Galerii, Budapest, Ungari "Päev, mida ei ole olemas", Hobusepea Galerii, Tallinn 2011 "Footnotes 2" - (Taavi Talvega) Draakoni Galerii, Tallinn "Joonealused" - (Taavi Talvega) Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii, Tartu "3 merd" - (Neeme Külmaga) Labor, Budapest, Ungari Rühmanäitused (viimased) 2012 "Intimate Immensity", Musterzimmer, Berliin, Saksamaa, kuraator: Jon Irigoyen "Eksootika" - Tallina Kunstihoone, kuraator: Kirke Kangro "Aesthetics vs. Information vol. 2." - Klaipeda, Leedu, kuraator: Ignas Kazakevičius Kogud Eesti Kunstimuuseum, erakogud ,,Le système libéral #0001’’ 1. Andmed - 650x650mm. Materjalina on kasutatud pabereid, tundub tavaline tugevam paber, millest on volditud treppide jäljend, nö makett. 2. Kirjeldus – Treppide keerukus võib ajada olukorda veel keerulisemaks, kui sa soovid edasi pääseda või hoopis tagasi. 3
eesti kultuur vabanes saksa, vene mõjudest.domineerima hakkas põhjamaade ja inglise- prantsuse kultuuriorientatsioon. kirjandus-1920 valitses luule, 20ndate keskel proosa, romaanid, A.H.Tammsaare(Tõde ja Õigus) muusikaelu-(wikerlased), kammerlaulud, orkestrid, Raimond Valgre, teatrielu aktiivne : Estonia, Draamateater, Vene teater, Tartu-Vanemuine, Pärnu-Endla, Viljand-Ugala. · kunstielu- K.Mägi, N.Triik, Eesti kunstimuuseum, Kunstihoone, tartus ühing Pallas. tekkis uus põlvkond-graafika(Eduard Viiralt) · Hariduselu- üleminek emakeelsele õppele, 6 klassi kohustuslik, 5 klassi Gümnaasiumi 1930.a liiga palju õpetajaid.1934-37 haridusreformid kutsehariduse populaarsuse jaoks tuntud teadlased:Paul Kogerman, Oskas Öpik, 1919 Eestikeelne Tartu Ülikool taasavati · 6) EESTI II MAAILMASÕJA AJAL · (MRP, baaside leping, umsiedlung) MRP-23.august 1939.a ( vene, saksa)
kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst
Kunstihoone külastus Kadrioru kunstimuuseum Tundmatu kunstnik - Peeter I 18. Saj esimene pool. Õli lõuend Pilt jäi silma, sest Peeter I poseerib pildid nagu tõeline valitseja. Taustal on näha veel erinevat kulda ja karda, mis näitavad tema rikkust. Franz Christoph Janneck (1703-1761)/Austria - Veenus ja Marss Vulcanuse võrgus. Õli vaskplaadil. Minu arust on tegu toreda pildiga, sest Veenus ja Marss näevad pildid armunud välja ja lisaks sellele on taustal toredad Cupidod, kes võiksid sümboliseerida nende armastust. Cornelis Mahu (1613-1689) – Pulmatants aidas 1647. Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline ...
Fourth level Fifth level Kujutavad kunstid Edendajateks: Tartus ühing Pallas Tallinnas Eesti Kunstimuuseum Kunstihoone Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid
aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. Ta oli Eestis väga tähtis isik. Nimelt on ta väga tihedalt seotud Eesti Vabariigi tekkega ja ka üleüldise erinevate kultuursete sündmustega Näiteks: osavõtt 1905. aasta revolutsioonist 1934. aastal avas Päts Tallinna Kunstihoone. 1935. aasta 14. aprillil avas Päts Eesti Panga hoone ja veel palju muud. Isiklik Elu 3/16. juunil 1902.a. abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga. Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud Leo ja 1906. aastal sündinud Viktor. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis tuberkuloosi, kui Konstantin Päts kandis 9- kuulist vanglakaristust Krestõ vanglas Peterburis (aastatel 1910–1911) 1905. aasta revolutsiooni sündmustest osavõtu eest Eestis
Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad pehmejooneline. 2. Kunstihoone, Tallinn Arhitektid olid Anton Soans ja Edgar Kuusik. Avati 1934.aastal. Arvan, et tegemist on konstruktivismiga - muudab välisseinad liikuvaks ja paindlikuks, muudab aknaavade kuju ja annab fassaadile ärklite ja rõdudega plastilisust. Konstruktivism lõi uusi võimalusi ruumide maksimaalseks valgustamiseks horisontaalsete aknaridadega- suurte klaasipindadega fassaad Kunstihoonel. 3. Pärnu rannahoone A. Soans ja O. Siinmaa 1937. Aastal 1967 hävisid tormis rannapaviljonid
Selle aasta augusti lõpul, ehk üsna hiljuti külastasin Tallinnas Kunstihoone galeriis Lola Liivati näitust "Kogu". See on abstraktsionistist kunstniku 80.sünnipäeva puhul. Väljapanek oli ka Viimsis, kuhu ma kahjuks ei jõudnud. Maalikunstnik Lola Liivat-Makarova on sündinud 17.08.1928 Tallinnas koka perekonnas. Ta lõpetas 1951. aastal Tartu Töölisnoorte Keskkooli. Alustas kunstiõpinguid 1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas 1954. aastal ERKI. On töötanud õppejõuna Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis, juhatanud
· ''Pallase'' lõpetajad · Elmar Kits keskne stiil impressionism, teinud ka sotsrealismi · Endel Kõks palju erinevaid stiile, enim fovism · arhitektuuris · 1920ndate alguses valitsev juugend, lõpus oluline funktsionalism · Olev Siinmaa · suurkuju, tuntud ka sisekujundajana · Rannahotell Pärnus · lihtsate geomeetriliste vormiega elamud Oru loss · Edgar Johan Kuusik Kunstihoone · suured aknad, geomeetriline rütm · tulevad lamekatused, kaovad sammaskaunistused · valitsus tellis traditsioonilisemat, eklektilist stiili · juhtiv arhitekt Alar Kotli · Kaitseliidu maja Tartus (sambad) · presidendi kantselei Kadriorus (pilastrid) · pöördub tagasi klassitsistliku arhitektuuri juurde · hilisem töö ''Laululase lava'' Tallinnas
- Avati koole ja parandati õpitingimusi - Paranes kutsekoolide maine - Tartu Ülikool kujunes välja teadustöö keskuseks Kõrgkultuur: - Asutati kutselisi orkestreid, koore ja teatreid - Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, seal tegutses korraga kolm teatrit - Eesti muusikat rikastasid ooperid, oratooriumid ning koori- ja soololaulud - Kunstielu mõjukamad edendajad: Tartus kunstiühing Pallas, Tallinnas asutatud Kunstihoone - Ilukirjanduses valitse 1920. Algul luule, mida kujundas jõuliselt kirjanike ühendus Siuru - Haridusjanu, lugemishuvi, käidi kinos, harrastati sporti - Arhitektuur: nikerdused, nipsasjakesed - Üldlaulupeod Kultuuri tegelased: - A. h. Tammsaare – kirjanik („Tõde ja õigus“) - F. Tuglas – Kirjanike Liidu asutaja 1922. a - Kristjan Palusälu – OM võitja maadluses - Maire Under – luuletaja - Paul Keres - maletaja
Funktsionalism Olev Siinmaa ehitas Pärnu Rannahotelli ja mitu elamut 1920. aastatel oli tähtsaim elamuehitus, mille tase tõusis Pärnu Rannahotell Arhitektuur 1930. hakati valitsuse tellitud esindushoonete kavandites eelistama traditsioonilisemat, eklektilist stiili, mille juurde kuulusid sambad või pilastrid. Alar Kotli Kunstihoone Tallinnas 1934.Edger Johan Kuusik, Anton Soans Küsimused lk 126 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Eesti rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses. 2. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Kunstikool ,,Pallas" avati 1919. aastal Tartus. Eestis sai tarbekunsti õppida Tallinna Riiklikus Kunstitööstuskoolis. 3
maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Kunst : - 1918. asutati Tartus ühing Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. - Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid. - Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunsti.muuseum ja Kunstihoone. Muusika : - Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. - Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreerid. - Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. - Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. 8. Muutused olmes II MS vahel Sõja-aastail olid inimesed paljust pidanud loobuma ja
2. Videos "Tantsides koju" on näha harilikus igapäevariietuses kunstnikku tantsimas laeva ahtritekil mootoriheli hüpnootilise rütmi järgi. 3. videos "Nimeta Mees" näidatakse ülesküntud põllu peal tammuvat meest, kelle genitaalid on pika valge nööriga seotud maa sisse löödud toki külge ja kes mõjub seetõttu "kastreerituna". · Toomik on loonud väga eriskummalise installatsiooni ,,Voodi 75", mis oli Tallinna Kunstihoone ees väljas ühe kuu jooksul. See koosnes 75-st raudvoodist. Ta ostis need voodid Vene armeebaasidest. · 1998. aastal valmis Toomiku edukaim videoteos "Isa ja poeg", mida esitleti esmakordselt Tallinna Linnagaleriis. Selles lühidas videos (2 minutit 35 sekundit) on näha alasti kunstnikku uisutamas jäiselt külma Läänemere peal: ringeldes ümber vaataja ja saateks tema sel ajal kümneaastase poja lauldud
o Veljo Tormis (1970) atü li, ,,N 60 Õ 27 19 nd: 9 o Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu jt. Hi · Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja mitme Vene kunstimuuseumi kogudes L. Muuga tutvustab teost Gustav Ernesaksast: https://arhiiv.err.ee/vaata/pildi-sisse-minek-leili-muuga Natüürmort 1949; ÕLI, LÕUEND 54 X 73 CM ALGHIND: 22 000 el v a i kses, gu se g a vah
inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Programm ,,Kunstigaleriid,, Tallinna Kunstihoone ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse osaline toetamine Riik ja kirjandus Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapital Lugemisaasta (2010) Päevakajalist: Raamatumess Eesti Raamatu päev Riik ja teater Vahendid: Kultuuriministeeriumi arengukava Programm ,,Teater maale" Päevakajalist: Toetus kaalukamale loometööle Riik ja muusika Vahendid:
Riialased Kesksed arhitektid 1920-40 Herbert Johanson Eugen Haabermann Erich Jacoby Anton Soans Edgar Kuusik 1905 riias revolutsioon ja minnakse Saksamaale kooli. Töötavad baltisakslaste juure, peale sõda on valmis Eestit üles ehitama 1918 loodi Tallinna Tehnikum august Volberg Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik Miks kuusik tähtis on Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik pärit Abjalt, suurimad mõisamaad, esimene koht, kust Eestlased jõukaks saavad, ehitatakse külapank. Kanuti gildi hoone keldris restoranimööbel. Ohvitseridemaja Gonsiori tänaval. Ainuke Eesti arhitekt, kes on vabadusristi kavaler. Legendaaarne professor. Raamat kui eneseotsing, õigustus. Johani ise mõisavalitseja, surivoodil räägib saksa keeles, raamatust võib leida küsimuse, et kas eesti oleks saksastunud ilma vabadussõjata. 1. Milline oli 20
“kas katusega või ilma?” ehk et kas saab üle võtta stiili, mis meie kliimas ei ole väga otstarbekas? Herbert Johanson Toompuiestee 6 – esimene funktsionalismi näide Eestis (1929) http://ajapaik.ee/foto/17622/ Olev Siinmaa ja Anton Soans Pärnu rannahotell https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kunstihoone#/media/File:Tallinna_kunstihoone,_193 4.a.,_1961.jpg Tallinna Kunstihoone (1934) Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans • 1930ndatel funktsionalistide tegevus vaibus • Euroopas tugevnesid traditsioonilised väärtused, rahvuslus ja kuna funktsionalismi peeti kosmopoliitseks, võeti taaskasutusse hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat
o 6-klassi! o Kõrgharidusele pöörati tähelepanu o Tartu Ülikool Teadus o Asutati EST teadusteakadeemia o Rahvusteadus Kirjasõna o Avaldati maailmakirjandust o Ajalehed ja ajakirjad o Proosa ja realism o Luulet mõjutas Siuru rühmitus, hiljem Arbujad Muusika o Esimene ooper o Jätkusid üldlaulupeod Kunst o Tartus tehti ühing Pallas edendamaks EST kunsti o Tallinnas tutvustas kunsti EST Kunstimuuseum ja Kunstihoone 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade üle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone.
12. Mis on kommertsdisain? Millal see tekkis? (vt slaidiprogrammi) 1930. majanduskriisi ajal. Odavamad materjalid, kalli välimusega. 13. Kes oli Mies van der Rohe? (lk 91, 135-136)? Mida tähendab väljend „less is more“? Arhitekt, projekteerinud pilvelõhkujaid. Võimalikult lihtne vorm kõige ilusam. Väheste asjadega teha palju. 14. Kuidas on funktsionalism mõjutanud eesti arhitektuuri? (lk 125) Võeti varajaselt omaks, Olev Siinmaa rannahotell, kunstihoone, sambad, pilastrid, 15. Mida kujutas endast konstruktivism? Kus ja millal tekkis? Kes olid tähtsamad kunstnikud? (lk 91 – 93) Kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, kujundid konstrueeritakse geomeetrlistest elementidest, tekkis peale funktsionalismi. Venemaal 1919. Vladimir Tatlin, Aleksander Rodtsenko (trepid), Lazar LissitZki (kobakas maja ümarate akendega), Millist rolli on kunstiajaloos mänginud ajakiri „De Stijl“
Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maailma" (koos Kaido Olega) EKA galerii; 2001 "Amentia" Platani galerii Budapest; 2000 Me Supernatural. Tallinna Kunstihoone galerii; 1999 The Chemistry of Being. Vaala Galerii; Eesti Saatkond Riias; Valitud grupinäitused ja projektid: 2004 EU-Positive. Akademie der Kunst, Berliin; 13. Tallinn garaafikatriennaal; MAK NITE special EUROPA JETZT, MAK, Viin; Salt of Life. Contemporary art from The Baltic States, Vartai galerii Vilniuses; 2003 maalibiennaal Väsby Kunstihhones; 2002 Graafika Euroopas: Trendid ja perspektiivid. Neapoli muniptsipaalgalerii Kreekas; Cinematheque Vivante
Keerulistel sõjapäevadel sündisid tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto), mille vaimsus ja tähendus Eesti kunstis on võrreldav Kristjan Raua teostega. 1944. aasta aprillis sõitis Wiiralt Austriasse, kus toimus tema isiknäitus Viini Kunstihoone Kujutavate Kunstide Seltsi korraldusel. 1945. aasta algul siirdus kunstnik edasi Berliini ning sealt sõja lõpu eel Rootsi. Järgmisel suvel tegi ta koos Eduard Olega kuuajalise reisi PõhjaRootsi Lapimaale, kus graveeris kuivnõelalehe "Lapi maastik Vaisaluokta", mis vaimulaadilt on lähedane "Viljandi maastikule". 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Wiiralti loomingu uudseks jooneks sai süvenev intiimsus. "Marc" ja "Catherine Boullaire" (1948,
1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid. b) Tarbekunst ei ole masstoodang, enamasti üksikud esemed. Disainil on tavaliselt rohkem esemeid. 3) Kes oli William Morris? Millised olid tema ideed, mille teostamisele ta pühendas oma energia ja varanduse? (lk 17-19) a) Willliam Morris oli loominguline inglise kunstnik, filosoof, poeet, kunstiteoreetik. b)...
aastal Tartu Ülikooli audoktoriks. 1934. aastal nimetas kunstiühing ,,Pallas" Ants Laikmaa oma auliikmeks (Tiik, 1975, 15) Ants Laikmaa suri Taeblas 1942. aasta 19. novembril. Soovi kohaselt maeti ta oma talu maa- alale Tallinn-Haapsalu raudtee lähedusse, sest Laikmaa tahtis ,,ka pärast surma olla kontaktis eluga". Otseseks kontaktiks eluga on aga need tuhanded inimesed, kes ikka ja jälle külastavad Laikmaa Majamuuseumi ja sügavas lugupidamises langetavad pea eesti kunstihoone ühe tammise alustala haual (Tiik, 1975, 15). KASUTATUD ALLIKAD Tiik, V. (1975) Ants Laikmaa. Tallinn: Kirjastus Kunst Nirk, E. (1977) Kaanekukk. Tallinn: Kirjastus Kunst PILDID: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://www.e-kunstisalong.ee/images/laikmaa_varakevadine_maastik.jpg http://static1.album.ee/files/76/034/orig_15276034_oDHM.jpg http://www.haus.ee/content/teosed/3865.jpg http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_11/large/A%20Laikmaa_L%C3%A4%C3%A4ne
*Heliloomingut vahendasid mitmed orkestrid ja andekad interpreedid. Teatrielu: *Keskuseks kujunes Tallinn(kolm kutselist teatrit) *Kutselised teatrid töötasid ka Tartus,Pärnus,Viljandis ja Narvas *Poolkutselised trupid Kuressaares,Valgas ja Võrus *Silmapaistvaid Estonia,muutus rahvusteatriks tõi lavale sõnalavastusi,operette,oopereid ja ballette. Kunstielu: *Tartus ühing Pallas *Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934a Vabaduse väljaku äärde kerkinud Kunstihoone *Konrad Mägi,Nikolai Triik,Ado Vabbe ja Kristjan Raud jätkasid Eesti kunsti vanameistrite loometegevust *Tartu ja Tallinna kunstikoolis ettevalmistuse saanud noorem põlvkond:Adamson-Eric, Aino Bach,Eduard Ole,Jaan Vahtra *Graafikuist saavutas suurima tuntuse Eduard Viiralt *Skulptoritest Jaan Koort ja Anton Starkopf Hariduselu: *Mindi üle emakeelsele õppele *Lihtsustati koolisüsteemi *Töötati välja uued õppekavad *Võeti kasutusele uued õpikud *Ehitati hulk moodsaid koolimaju
1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938. aastal asutatu Eesti Teaduste Akadeemia, mitmed Eesti teadlased saavutasid ülemaailmse kuulsuse ( Ernst Öpik – astronoom, Paul Kogerman – keemik, Ludvig Puusepp – neurokirurg) Kirjasõna: Koostati Eesti Entsüklopeedia. Marie Under - luuletaja/kirjanik Hendrik Visnapuu – luuletaja/kirjanik Kunst: 1918 aastal loodi Tartus ühing nimega Pallas. 1934.aastal valmis Kunstihoone, Eesti Kunstimuuseum. Teatri – ja filmikunst: Teatrielus keskuseks kujunes Tallinn rahvusteater Estonia, Teatri alal tegelevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit. Esimene täispikk film esilinastus 1924.aastal ,,Mineviku varju'', esimene helifilm valmis kuus aastat hiljem ,,Kuldämblik'' Sport: Kõige populaarsemad spordialad olid maadlus ja tõstmine, tegeldi ka pallimängudega, kergejõustiku ja laskmisega. Eesti teise maailmasõja ajal – omariikluse kaotamine 1939. aastal 12
põhiseaduse kriis. Päts kritiseeris põhiseadust, öeldes, et sellel on liialt võimu. operettidele ka oopereid ja ballette. Väljapääs oleks uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Hakati koostama Kunstielu Peamiseks tutvustajateks olid ühing Pallas ( Tartu), Eesti uut põhiseadust. 1932 kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I Kunstimuuseum ja Kunstihoone. Eesti kunstivanameistrid nt: Kristjan Rand, rahvahääletus. 1933 kukkus läbi II rahvahääletus. Samal aastal kehtestas Ado Vabbe jt . Nende kõrvale tõusis ka kunstnike noorem põlvkond nt : Jaan Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra. 1933 okt'is III rahvahääletusel Koort, Eduard Viiralt võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu
1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunst edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Graafikuid saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulptoritest paistsid silma Jaan Koort ja Anton Starkopf. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Valgas ja Võrus
Traditsiooniline stiil ja eklektiline stiil. 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? funktsionalism 118 Ado Vabbe. Seine`i jõgi. 1924 EKM 119 Anton Starkopf. Kelp. Kolmikgrupp. Tamm. 1927. Erakogu 121 Märt Laarman. Oleviste ja Niguliste. 1926 TKM 122 Eduard Viiralt. Põrgu- Vasegravüür. 1930-32. EKM 123 Jaan Koort. Metskits. Pronks. 1929. EKM 124 Ants Laikmaa. Talvemaastik. Pastell. 1938. EKM 126 Edgar Johan Kuusik, Anton Soans. Kunstihoone Tallinnas. 1934 19. KUNST II MAAILMASÕJA AJAL. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-S 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel Prantsusmaal? Pr okupeerimata osal suhtuti avangardismi halvasti, okupeeritud põhja- ja lääneosas ning Pariisis aga ei pööranud sakslased sellele erilist tähelepanu. 2. Kuhu põgenesid paljud Euroopa kunstnikud II maailmasõja eest? Paljudel avangardistidel õnnestus põgeneda USA-sse, peamiselt New Yorki 3
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
(2011). http://www.tartmus.ee/et/naitused/jyriarrak.html (7.12.2014). Kaldmaa, K. (10. oktoober 2006). Jüri Arrak avas eile maalinäituse. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/juri-arrak-avas-eile-maalinaituse?id=51059639 (24.12.2014). Kaljuvee, A. (21. oktoober 2006). Jüri Arrak 70 aastat Jumalale lähemal. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/juri-arrak-70-aastat-jumalale-lahemal?id=51061187 (9.12.2014). Liivak, A. & Saarep, S. (1995). ANK '64. Tallinn: Tallinna Kunstihoone. Lust, K. (24. oktoober 2013). Jüri Arrak: «Ma ei tahaks enam ealeski noor olla!». http://www.ohtuleht.ee/550977/juri-arrak-ma-ei-tahaks-enam-ealeski-noor-olla (29.11.2014). Molotchkov, D. (13.05.2012). Suur Tõll. [Video]. https://www.youtube.com/watch? v=7DUhv7lTAuk (9.12.2014). Niineste, M. (23. jaanuar 2010). Suur Tõll 30 aastat hiljem. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/suur-toll-30-aastat-hiljem?id=51186549 (9.12.2014). 12 Roots, V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
