1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega.
"fantastilised portreed" sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kohati sarnanevad Wiiralti Dresdeni-lehed väga Otto Dixi omadega, kelle teoseid imetlesid tollal teisedki noored pallaslased. 1931. aastast 1933. aasta kevadeni suhtles Wiiralt tihedalt Starsbourgi tuntud kunstniku ja kunstikollektsionääri, muusiku ja luuletaja Nelly Stulziga, kellest tehtud portreed ja mõned aktijoonistused annavad alust arvata, et Wiiraltil oli temaga ka lähedased suhted. Nelly Stulz (18921969) korraldas Wiiralti teoste müüki Strasbourgis ning 1932. aasta mais ka tema isikunäituse sealses galeriis "La Librairie de la Mésange". 1931.
P. Gauguin maalis oma parimad tööd Tahiti saarel. Neil töödel on kujutatud kohalikke inimesi. Eriti salapäraselt mõjuvad Tahiti naised. Toulouse-Lautreci töödes on palju irooniat, selle prast et ta oli pärit kuulsast aadli perest kuid juba lapsena jäi ta lonkavaks ja küürakaks. Toulouse-Lautreci kujutas kõige sagedamini oma töödes kabareedes ja igasugustes kahtlastes kohtades nähtud inimesi. Eesti kunstis pallaslased on need kes kuulusid pallase kunstiühingusse. ART NOUVEAU e. juugend Art nouveaun pärineb prantsuse keelest ja tähendab uut kunsti. Juugend aga saksakeelest ja tähendab noorust. Elektika on erinevate stiilide mehaaniline või kunstitaotuslik ühendamine. Prerafaeliidid olid W. Morris, D.G. Rossetti, E. Burnei-Jones.Sest nad eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. Juugendistiili alusepanijaks võib nimetada W. Morrist. A
6. Paul Gauguin-parimad tööd maalis Tahitil Vaikse ookeani avarustes. Maalid kujutavad kohalikke inimesi, eriti Tahiti naisi. 7. Henri de Toulouse-Lautrec-iroonia tema teostes: pärit küll kuulsast aadliperest, Kuid jäi lapsena lonkuriks ja küürakaks. 8. Kujutas lõbustuskohtade nähtud inimesi, kabaree artiste, reklaamikunstile alusepanija (teatriafisid). 9. Konrad Mägi, Nikolai Triik. 10. Pallaslased- kunstiühingu liikmed, Pallases õppinud (Vardi, Laigo, Mugasto, Tassa9. Art Nouveau e. Juugend 1. Art Nouveau- pr.k." uus kunst", juugend - saksa k. ,,noorus". 2. Eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine ja gootika elutu jäljendamine. 3. Juugendstiil alusepanija inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, taimornamendid ja looklevad ja painduvad jooned. 4. Prefafaeliidid- Rossetti ja Burne-Jones, eelistasid enne Raffaeli valitsenud lihtsat stiili. 5
lähenetud rohkem dekoratiivse maneeri kaudu. Anton Starkopf (1889-1966) oli sõja ajal interneerituna Saksamaal, kus sai impullse Wilhelm Lehmbrücki ja Ernst Barlachi loomingust, aga kaudselt ka ekspresstionistlike maalijate figuurikäsitlusest. 1930. aastail muutusid tema teosed pehmevormilisemateks ja dekoratiivsemateks, kuid säilitasid oma ekspressionistliku pateetilisuse. Nooremad pallaslased olid huvitatud aga ka saksa sõjajärgsest ekspressionismist, ja veelgi enam nn uusajalikkusest, mis ühest küljest on ekspressionismi jätk (värvid ja vormid on rohkem meeleolu väljendajad kui nähtava looduse väljendus), aga ka selle eitus. Sõjajärgselt loobuti minakesksest eneseväljendusest ja ebmäärasest romantilisest tundlemisest ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt ja tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju
1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega
kunstiülevaate näitus. Pallase juhatajateks olid Mägi 1919-1926, siis Vabbe (1926-1929) ja Starkoph, Voldemar Vaga on kirjutanud Eesti ja Tartu kunstiajaloo. Kunsti tehti põhiliselt Tartus, Tallinnas tehti keskastme kunstikool. 1920'ad iseloomustas, et enne IMS levinud moodsa kunsti voolud leidsid eesti kunstnikes rakendust. 30'daid iseloomustas moodsa kusnti taandumine ja rohkem loodust jäljendav kunst. 20'te aastate lõpus tulid Eesti kunsti pallaslased, need, kes olid kunstihariduse Tartus omandanud. Tuntuimad kunstnikud olid: · Jätkas oma loomingut Mägi, · graafik Eduard Wiiralt - Põrgu, Absindijoojad, Kabaree, Jutlustaja, Kaameli pea (võrreldi Lennart Meriga) oli üsna kõva alkoholitarbija. · Adamson Eric oli uuema põlvkonna kunstnik, realistliku alatooniga kunstnik. Nt Kohver koos vana saapaga, Autoportree, Meesakt Narva taustal
1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega
annaabi.ee 
