Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. ...
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt8.html Tarbekunst http://web.zon...
SISSEJUHATUS: · Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaksLäänemaailma kunstipealinnaks Pariis · Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond "Bauhaus") · Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) · 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) · Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) · Hinnati maalilist ilu · Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism) · Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi · Sealsed kriitikud ...
KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK EUROOPAS 18. SAJANDIL Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline,...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajandil. Prantsuse õukond 18. Sajandil Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. Aadel sai sissetuleku riigilt ning veetis aega pidutsedes. ,,Pärast meid tulgu või veeuputus." Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati, selle asemel hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenut...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised ...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast. ● Põlati sügavamõttelisust ja tõsimeelsust ning hinnati vaimukust ja pikantset nalja. ● Selle aja tunnuseks oli enneolematu huvi armusuhete vastu. Muutused 18. sajandi kunstis ● Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama muresid unustada. ● Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehita...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil (Rokokoo) Iseseisev töö 11. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 23 põhjal I Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal! Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt tavaliselt palgana, aga tihti ka "pensionina" või lihtsalt kingitusena ja oli seetõttu muutunud parasiitlikuks setskonnaks. Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti l...
„Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945" 36 riigi kunstnikud eesotsas Damien Hirsti, Ghristian Boltanski, Ansel Kieferi ja Alberto Giacometti on rikastanud oma teostega näitust, mis võtab aluseks valgusajastu ideoloogia. Näitus on väga rikas, sest ühendab sõjajärgse moodsa kunsti skulptuure, kollaaže ja maale 60ndate ja 70ndate kunsti ruumiseadete, aktsioonide ja videotega ning ka mõnede üksikute nüüdiskunsti lahendustega. Läbivaim idee on see, et valgustusajastul algas lõppematu kriitika ja kriisi ring - vabadus kritiseerida aitab ületada sotsiaalseid ja poliitilisi kriise. Külastasin 24.oktoobril KUMU-s näitust „Kriitika ja kriisid. Kunst Euroopas alates 1945“. Ruum oli jaotatud 12-ks osaks, mille südamikuks oli valgustuse vaimu pilavad tööd. Teemadeks on veel see, mida kustnikud on probleemidena käsitlenud ehk siis keskkond, loodus, lootus, kuidas me elame, kuidas tahame elada, mida tahame (teha), kuidas tunneme ennast, ku...
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - ...
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenu...
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaa...
Esiaja kunst Kunsti tekkimine Inimese areng Inimese areng väga pikk Umbes 4 milj. a. tagasi hakkas inimene käima kahel jalal. 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised ke...
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... 2. Mis on üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna? 3. Mis kunst on Barokk ? 4. Kelle teos on "Käsioraakel ja arukuse kunst"? 5. Mitusada aastat kestis umbes barokiajastu? 6. Mis keelest tuleb"barokk"? 7. Mis pill muutus barokiajastul kõige olulisemaks? 8. Kuulus barikoajastu helilooja? ( On kirjutanud "Aastaajad") 9. Mis hoone Tartus esindab klassistsimi? 10. Millise Eesti luuletaja luuletustes on näha klassistsmi mõju? 11. Mis riik on barokikunsti sünnimaa? 12. Mitut klassitsmi perioodi eristatakse Euroopas ? 13.Kelle näidend on "Naeruväärsed eputised"? 14.Kelle öeldud lause on: "Mõtlen, järelikult olen olemas"? 15.Kes on pildil? BAROKI JA KLASSITSISMI RISTSÕNA 13. Aja, koha ja tegevuse ühtsus on ... ...
Kunstiajaloo Arvestustöö 1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrm...
Barokk kunstis ja kirjanduses Referaat Barokk kasvas välja renessansist ja taotleb rahutust ja liikumist. Levinud on vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Baroki kunst on riikide alusel jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja- Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Suuresti pöörati tähelepanu tunnetele. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut...
Kunst 17-19 sajand Referaat Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunsti...
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
Paleoliitikumi kunst Inimeste eellasel arenenud sääreluud, kolju(liigendatud) - 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega. paleoliitikum 2 milj. a tagasi u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama. Kaljumaalingud Lääne-Austraalias primitiivsed looma- ja inimfiguurid. Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia ...
Romaani kunst Romaani stiili alguseks loetakse 10.sajandit. Ajastu nimetus tuleneb sellest, et ehituskunstis kasutati palju Vana-Rooma pärandit. Siiski, Karolingide ajastu püüe pöörduda tagasi antiikkunsti juurde osutus ajutiseks. 9-10 sajandil arenes Euroopas välja feodaalkord- aadlikud olid muutunud nii jõukaks, et suutsid ise oma suuri valdusi valitseda, vajadus kuninga ehk keskvõimu järele vähenes. Riik muutus nõrgalt koosolevaks vasalliriikide kogumiks, kus omavahel oli palju tülisid. Kaubavahetus oli minimaalne, sest igal pool toodeti kõik vajaminev ise. Kuna levis ristiusk, siis saigi ainukeseks tõsiseltvõetavaks keskvõimuks ja rahvast ühendavaks teguriks Roomakatoliku kirik. Sisuliselt valitses kogu euroopat paavst, kellele alluvad piiskopid olid võimu käepikendusteks. Usk haaras peaaegu kõik elualad, kaasa arvatud sõjapidamise- nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. ...
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavalise...
Tallinna Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIASTE Raul Hanson XII klass ABSTRAKTNE KUNST Referaat Juhendaja Tiina Treibold Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Abstraktsionismi teke.......................................................................................................................3 ,,Sinine ratsanik".............................................................................................................................. 3 Geomeetrline abstraktsionism..........................................................................................................3 Purism.............................................................................................................................................. 4 ,...
AJAJOON Karoline Otsaru PALEOLIITILINE / KIVIAJA KUNST · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr. · Tööriisti tehti kivist ning siit ka selle ajastu nimetus, kiviaeg. · Vanimad säilinud teadaolevad kunstiteosed loodi 60 000-70 000 a. tagasi. · Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ning kivist tööriistadele. · Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat. Nad uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid (kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud). · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud. · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid, põhjapõdrad, piisonid. · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu. Põhilised toonid olid kollane, punan...
KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Igal riigil on oma keel, kultuur ning sümbolid. Teise riigi kasvandik ei pruugi mõista teisi keeli peale oma emakeele. Seetõttu pole võimalik anda kirja teel edasi infot, teavet kogu maailma rahvale. Kas miski suudab ühendada maailmajagusid? Kunst on võimas relv, mis mõjutab ühiskonda. Samas kunst on mõjutatud ka ühiskonnas. Aga mis ühiskond? See on rahvad, inimesed, maailm. Ühiskonnas ei valitse alati üksmeelsus. 20 sajandi kunsti esimene vool on fovism. Kui nad 1905. aastal esitles Sügissalongis rühm noori kunstnike oma teoseid, mis erinesid senisele tunnustatud kunstist suuresti. Kui harjutud oli teostel nägema nähtavaid esemeid/inimesi, siis foovid väljendasid enda tundeid, mõtteid läbi värviküllaste maalide. Kunstikriitikud, kes esindasid tunnustatud kunsti, kutsusid uue suuna loojaid les fauves (prantsuse keeles metsloomad). Sellest tuleneb kunstivoolu nimet...
ÜRGAJA KUNST (ka: Esiaja kunst) Kunsti tekkel on erinevad teooriad. Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koo...
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja...
Kunsti kestvuse saladus. On inimesi, kes näevad kunsti üksnes da Vinci loomingus, mõni näeb seda mööda taevalaotust hõljuvates pilvedes või juhuslikus värviplekis töömehe teksadel. Kunst on läbinisti tunnetuslik. Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige hämaramatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla kaunistuselementideks. Ürgne kunst kandis endas suuresti maagilist tähendust...
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kuj...
Kunsti tekkimine Imanuel Kant: "Kunst on "mäng", mis aitab tõsielust eemalduda." Seoses usundiga, maagia, animism (maskid, kehamaalingud) rituaalidega seoses, arenesid hiljem kunsti ja teaduse alged. Esteetiline vajadus inimesse sissekodeeritud Kunsti ülesanded: eneseväljendus, vajadus muuta maailma jne, olla isikupärane, pärand järeltulevatele põlvedele. Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa Esimesed kunsiteostena võetavad objektid või teosed, esemed loodi umbes 40 000a eKr Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure...
Abstraktne kunst Koostas: Raul Hanson Abstraktsionismi teke · Abstraktsionism tähendab eraldatust. · Ajajooksul hakati motiivi enam üldistama ja moonutama · Oluliseks sai kunstnike tõekspidamised ja ideed · Kunstnikud jõudsid järjeldusele, et kunst ei peagi midagi ära tuntavat kujutama · Rajajaks peetakse Vassili Kandinsky't · "Jalad ülespidi" Vassili Kandinsky, Kompositsioon VII, 1913 "Sinine ratsanik" · Rühmitus · Koondus ümber Kandinsky · Hoogne ja värviküllane maalikunst · Institutsioon ja tunded · Paul Klee, August Macke, Franz Marc Paul Klee, Ad Parnassum, 1932 Geomeetrline abstraktsionism · Tuntumad esindajad Piet Mondrain ja Kazimir Malevits · Mondrain - ranged reeglid ja konstrueerimine · Malevits kunst jõudnud looglise lõpuni ja absoluutse tipuni Kazimir Malevits, Must ruut, 1915 Purism ja funktsionalism · Range matemaatline kord · Puhtad kujundid ja vormid · ...
1. Renessanss 14. - 15. saj. väldanud periood Euroopa kultuuriloos (vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14. 15. saj.) 2. Humanism Inimese ja inimlikkuse vaartustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. 3. Renessanssi keskused a. Itaalia Firenze, 16. saj. Rooma ja suurt osa mängis ka Veneetsia. 4. Renessanss võttis eeskuju antiigist. 5. Mille poole püüdlesid renessanssi aja maalikunstnikud? a. Kunstist sai arulemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 6. Mida ja kuidas nad püüdsid edasi anda? Itaalia kõrgrenessanss? a. Püütakse edasi anda õhkava luule(poeesia) tunnetust. 7. Mida võtsid antiikajast üle skulptorid? a. Kujud anti edasi tõetruult, hakati jälle kujutama rõivastamata keha. 8. Mis on palatso? Kirjelda seda. a. Paleed, kolmekordsed, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sise...
Tallinn Arte Gümnaasium Referaat Klassitsism TALLINN 2015 Sissejuhatus Referaadist saate teada milliseid klassitsisme on olemas, mis on nende põhimõtted ja palju muud.Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ...
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksi...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
ESIMENE SLAID 1.1 Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel peamiselt Lääne-Euroopas ning USA's 1.2 Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is, kus kirjeldati Julian Stanck'i shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub ole...
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga, katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteeri...
Tallinn Nõmme Gümnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratu...
HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene. Konfutsionism ühiskonna harmoonia, mõõdukus, traditsioonide austamine 7.Kuidas hinnati Hiinas kalligraafiat? See polnud käsitöö, vaid vaimne looming. Osa ülemkihi haridusest, esitati ainult kõrgema seltskonna siseringis. 8.Mida uut tõi kunsti Hiinasse jõudnud budism? Hakati valmistama hulgaliselt Buddha figuure. 9.Millal hakkas Hiinas iseseisva teemana esinema maastik? Al 4.sajandist 10. Kuidas väljendati Songi dünastia ajal kasutusele võetud õh...
OP-kunst Markus-Christopher Kitt 11.B Tuleneb sõnadest optiline kunst. Arenes välja abstraktsionismist. 1960. aastad. Levis peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. Võib ärritada silmi. On tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti Üldiselt reklaamikunsti. Rohked optilised efektid. Liikumine. Ruumiline mulje. Tunnusjooned Ärrituse tekitamine. Suhteliselt lihtsad kujundid. OP-kunsti looja. Tähtsaim esindaja. Ungarlane. Uuris 1930. aastatel nägemistaju olemust. Arendas välja oma stiili, kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve, saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Victor Vasarely Teine kuulus op-kunstnik. Inglane. Tuntuse tõid talle tema must- valged tööd, kus kasutas vaid Bridget Riley lihtsaid geomeetrilisi kujundeid. Soovis tekitada inimestes peapööritust. J. R. Soto Lisa...
Trükikunsti leiutamine Anne-Ly Kaitsa Inkunaabel Inkunaablid ehk hällitrükised on 15. sajandi trükised, mis moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule. Hällitrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised ja tüpograafilised. Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste kohta. Inkunaabel on metallist üksiktüüpidega trükitud leht või raamat. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist Eestis 127. Valerius Maximus, trükitud Mainzis Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471 Ksülograafia Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika eelkäijana. Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi tootmise algusega. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat varem kui Euroopas. Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.12. sajan...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokok...
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
KLASSITSISTLIK KUNST Millised ajaloolised sündmused soodustasid klassitsistliku kunsti tekkimist? · Klassitsistlik kunst sai alguse 18. sajandi teisel poole Prantsusmaal; · osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähend...
KLASSITSISM Tekke koht Prantsusmaa Aeg 18 sajandi viimastel ja 19 sajandi esimestel aastakümnetel Ainestik Kunst oli seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimeste allumist riigil, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Sündmused ja nähtused, mis mõjutasid teket. Klassitsism tekkis seal maades, kus oli absolutistlik monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Avaldumisvaldkonnad arhitektuur, kujutav kunst, kirjandus, teatrikunst, muusika, tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus j...
Muudatused Euroopa ühiskonnas 17-18. Saj. Euroopa (Kultuur) Mihkel Järviste 2018 Filosoofia Renesanssi (15. sajandi lõpp ja 16. sajandi algus) Vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- ja Kesk-Euroopas Ilmalikkus, humanism, antiikkultuur Kirik polnud enam maailmapildi kesktelg Huvi inimelu ühiskondlike küsimuste vastu Francesco Petrarca Michel de Montaigne Filosoofia Valgustusajastu 18. sajand Teaduse ja tehnika areng, maadeavastused, hariduse levik Vähenes usk kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist Valgustajate erinevad väljavaated, kuid oli ka ühiseid jooni Immanuel Kant Voltaire Muusika Renesanssmuusika (14. sajand kuni 17. sajand) Teostes lauldi ilmalikest tegevustest Seltskonnalaulud, kus kõik said osaleda Lihtne ja laule...
Mis mulle meeldib XX s II poole kunstis 20. sajandi kunst on väga kirju ja seda on raske üheselt kokku võtta. Kõige enam meeldejäävam on abstraktsionism, mis tähendab millegi mitte äratuntava kujutamist kunstis. (Powerpoint: Kunstiajalugu, 20. sajand). Eelmise sajandi teine pool ei erine suuresti 21. sajandi kunstist ja veel on raske erinevaid kunstivoogusid sildistada. Peale Teist maailmasõda muutus maailm ning sellega koos ka kunst. Peale sõda tärkas popkunst, mis on ameerikalik, kuid sai alguse ja nime Inglismaalt. (Õppematerjal: 20. Sajandi kunst). Popkunsti on inimestel kergem mõista, sest see on lihtne ja kujutab ühiskonda. Fantaasiale jääb vaatamata lihtsusele siiski palju ruumi- iga üks saab pildil kujutatust isemoodi aru. Kujutatud esemed ning situatsioonid olid tolle aja kiirelt muutuva ühiskonna jaoks tavalised ja tekitasid inimestes emotsioone neid ära tundes. Popkunstist rääkides ...
Bütsansti kunst 1. Millal jagunes Rooma kaheks? Aastal 395. 2. Millist riiki kutsuti bütsantsiks? Ida-Rooma keisririiki kutsuti bütsantsiks. 3. Millal oli selle riigi õitseaeg ja milline kuulus kirik sel ajal ehitati? Selle riigi õitseaeg oli 6.saj ja sel ajl ehitati Hagia Sophia katedraal. 4. Milline oli selle kiriku ehituslik uuendus? Kastutati tsentraalehitust. 5. Milline oli kuulus kirik sel ajal Ravennas? Ravenna kuulus kirik oli San Vitale. 6. Mis on tsentraalehitis? Põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. 7. Millega kaunistati bütsantsi kirikuid seest? Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumi...
annaabi.ee 
