Abstraktne kunst
Koostas: Raul Hanson
Abstraktsionismi teke
· Abstraktsionism tähendab eraldatust.
· Ajajooksul hakati motiivi enam üldistama ja
moonutama
· Oluliseks sai kunstnike tõekspidamised ja ideed
· Kunstnikud jõudsid järjeldusele, et kunst ei
peagi midagi ära tuntavat kujutama
· Rajajaks peetakse Vassili Kandinsky't
· "Jalad ülespidi"
Vassili Kandinsky, Kompositsioon VII, 1913
"Sinine ratsanik"
· Rühmitus
· Koondus ümber Kandinsky
· Hoogne ja värviküllane maalikunst
· Institutsioon ja tunded
· Paul Klee, August Macke, Franz Marc
Paul Klee, Ad Parnassum, 1932
Geomeetrline abstraktsionism
· Tuntumad esindajad Piet Mondrain ja
Kazimir Malevits
· Mondrain - ranged reeglid ja
konstrueerimine
· Malevits kunst jõudnud looglise lõpuni ja
Tallinna Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIASTE Raul Hanson XII klass ABSTRAKTNE KUNST Referaat Juhendaja Tiina Treibold Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Abstraktsionismi teke.......................................................................................................................3 ,,Sinine ratsanik"..................................................................................
Tallinn Nõmme Gümnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma
mustal pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks". Suprematismi järel pidi senine asenduma uut tüüpi kunstiga, mis ei tegele tavaliste esemete ja tavalise ruumiga. 5. Samlaadselt mõtlesid ka Edouard Jeanneret(rohkem tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant, kes avaldasid purismi manifesti. Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. 6. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. 7
Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck. 17. saj Barokk Ei kasutatud eriti usulisi ega mütoloogilisi teemasid. Kõrgel tasemel zanrimaal, Frans Hals, Rembrandt Harmensz van Rijn, Holland maastik, natüürmort, meremaal, portree. Realistlik kunst. Vermeer van Delft. Kunstnikud õukonna teenistuses enamasti. Temaatikast esindatud enamik zanreid - Vennad Le Nain'id, Georges La Tour, Nicolas Prantsusmaa allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. Kaks suuna - realistlik ja idealiseeriv. Poussin, Claude Lorrain.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890
Piltide korduvmotiiviks oli ratsanik, kellest sai rühmituse sümbol. Rühmitus koondas mitte stiili vaid ühiste ideede järgi. Esines rühmituse graafikanäitustel alates 1909. 3. KUBISM TAUST: Tekkis 1907 Pariisis, mil Pablo Picasso maalis Avignon'i neiud. ,,pilt ei pea olema ilus" 3D Fassettkubism geomeetrilised vormid ja ühendatakse erinevad vaatepildid hermeetiline kubism igal objektil oma vaatepunkt (kuubikuteks jagatud) sünteetiline kubism abstraktne peaaegu +ajalehe väljalõiked jne TUNNUSJOONED: 1. uute väljendusvahendite otsingul kleepisid Picasso ja Braque teostele ajaleheväljalõikeid, tapeeti, kangatükke, värvilist paberit, teisi materjale (kollaaz) 2. ei jäljendata olemasolevat tegelikkust, loodi uus, mis allus kunsti seadustele 3. esemed ja olendid jaotati osadeks, mis pandi uut moodi kokku, samaeset näidati mitmest küljes korraga 4
Kõik kommentaarid