Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kümnevõistlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võistlus, olümpia, kümnevõistlus, rein, rekord, nool, auna, jooks, sport, võistluses, leks, valter, punktiga, erki, kümnevõistleja, treener, kõrgu, tahe, noole, saks, maailmarekord, parima, vigastus, koondise, viske, hõbe, kogude, mikk, decathlon, teivas, sportlase, tõkkejooks, tokio, tasid, lane, imet, treeneri, kettaheite, kiievis.........................................................................................................7 Elu pärast olümpiat...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Rein Aun oli eesti kergejõustiklane. 1964. aasta Tokio olümpiamängudel kogus mees 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti) ja sai selle tulemusega hõbemedali vääriliseks. Lapsepõlv Rein Aun sündis 5. oktoobril 1940 Tallinnas. Tema isa suri, kui poiss oli alles 10-aastane ning Rein abistas emal viieliikmelise pere ülalpidamises. Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis,
PM-20 Türi 2020 SISUKORD AJALUGU..................................................................................................................................3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks..............................................................................................................................6 Kaugushüpe.............................................................................................................................6 Kuulitõuge...............................................................................................................................6 Kõrgushüpe.......................................................................
...........................................................................................2 AJALUGU.................................................................................................................................. 3 KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS...............................................................................4 ALAD..........................................................................................................................................6 100m jooks .............................................................................................................................6 Kaugushüpe ............................................................................................................................6 Kuulitõuge ..............................................................................................................................6 Kõrgushüpe ......................................................................
Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti, ei lange võitlusest välja ja võib jätkata lõpuni. Lisaks niinimetatud klassikalistele mitmevõistlustele korraldatakse veel mitmesuguseid mitmevõistlusi noortele vastavalt vanuseklassidele. Eesti kuulsamad kümnevõistlejad on Mikk Joorits, Madis Kallas, Indrek Kaseorg, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel
2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noortele mõeldud võistlussari "TV-10 olümpiastarti". Antud võistlussari lähtub mitmevõistluse iseloomust ja laste mitmekülgsest arendamisest spordis. Läbi selle
Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpiaaasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit. Elu vormi tõusis aga eestlane, keda kodu Eesti spordijuhid ikka leningradlaseks pidasid, juulis 1972. NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel ületas Tarmak teisel katsel kõrguse 2.25. See oli uus suurepärane isiklik rekord ja maailma hooaja tippmark, mis jäigi Müncheni aasta parimaks. Seejärel üritas eestlane maailmarekordilist 2.30et, mis teisel katsel väga napilt maha tuli. Ja kuigi järgmisel päeval toimunud põhivõistlustel oli Tarmak 2.18ga viies, anti talle olümpiapilet. Seejärel alistas Tarmak Oslos Bisleti staadionil USA olümpiakolmiku, ületades 2.21. Kergejõustikuajakirja Track and Field News peatoimetaja Bert Nelson ennustas 26 aastasele Tarmakule juba siis olümpiakulda
KÜMNEVÕISTLUS KÜMNEVÕISTLUSEST ÜLDISELT Kümnevõistlusel võisteldakse kümnel kergejõustikualal. Võistlusi peetakse kahel järjestikusel päeval ning võitjad selgitatakse välja kõikide alade kombineeritud tulemuste järgi. Tulemusi hinnatakse igal alal punktisüsteemi järgi, mitte koha järgi, mis saavutati. Kümnevõistlus on ala, mil võistlevad meessportlased naissportlased võtavad osa seitsmevõistlusest. Hetkel kuulub maailma rekord kümnevõistlusel Tsehhi sportlasele Roman Sebrlele, kes saavutas selle 2001. aastal 26.-27. Mail Götzises. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU Kümnevõistlus pärineb Vana-Kreeka olümpiamängudel olnud viievõistlusest (pentathlon). Sel ajal olid võistlusaladeks kaugushüpe, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus. Arvatavasti pärineb see 708 BC aasta mängudest ning sai populaarseks läbi sajandite. 18. sajandil hakkas välja kujunema mitmeid erinevaid versioone viievõistlusest.
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004 Sai 8. koha. Teised tiitlivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7. augustil 2001 Edmontonis (Kanadas) saavutas Erki Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on ka tänaseni Eesti rekord. Üksiktulemused olid: 10.60/1.5; 7.63/2.0; 14.90; 2
tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele... Saatuse heldusest Melbourne'i mängudelt kangelase aupaistes naasunud Uno Palu polnud oma saavutustega tundmatu vist ühelegi koolipoisile. Poiste huvi spordi vastu on teadagi suur. Ühel heal päeval võib niisugune huvi ja kellegi innustav eeskuju saatuslikku osa etendada. Kui on ka kehalist jaksu, nagu oli Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele. 14-
Pirita Majandusgümnaasium Lp. õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval.
kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala
(Teemägi_1963) 1945. aasta suvel tõukas Lipp kuuli esmakordselt üle 14 meetri ja tuli NSV Liidu meistrivõistlustel kolmandaks. Nüüd oli peamiseks eesmärgiks arendada kuulitõuget. Treeningmetoodika oli küll algeline, kuid paremate kaasmaalaste jälgimine tõi palju kasu. 1946. aasta kevadel tõusis kuulitõuke troonile Dmitri Gorjainov. Mõned nädalad hiljem aga, alustas oma pikka võidukäiku Heino Lipp. NSV Liidu rekord kuulus nüüd tema nimele, Tartus sai tõugatud 15.62.(Teemägi_1963) 5 Edasimenekut oli märgatud ja Lipp kutsuti Moskvasse. Tema treeninguid jälgisid mitmeid asjatundijad. Nähes, et mitmel korral ületas Lipp 15.70 piiri, ei olnud tema Tartus tõugatud tulemuse õigsuses enam kahtlust. Esimesel võistlusel Moskvas lõi Lipp Gorjainovit lõplikult tulemuseks 15.78. Veel samal aastal viis ta rekordi 16.12-le. Heino Lipu kui kuulitõukaja
Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama, Münchenis et eestlaste toimunud EMil jõudsidsenine lagiteatavasti medalini ongi ühelt EMilt olnud kaks medalit. kümnevõistleja Erki Nool ja maratoonar Pavel Loskutov. Kui meie ainsa sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest loobuma
Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.
sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus
.....................................................................12 2 Sissejuhatus Valisin just selle teema, sest kergejõustik huvitab mind ennaski väga ja Erki Noole kohta natuke rohkem uurida oleks mulle endale väga kasulik. Kuna tahan ise ka kergejõustikuga tegeleda siis saan teda uurides ehk targemaks ka , et kuidas on hea treenida enne tulevaid võistlusi või lihtsalt igapäeva treeningu lihtsaid nippe. Erki Nool on kindlasti olnud minu uks suur iidoleid kergejõustikus, mäletan. Et kui veel väike olin, unistasin koguaeg, et oleks ükskord ka mina nii edukas kui Erki Nool. 3 Erki Noole elust Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised:
2 Maailmameistrivõistlused Berliinis Aasta 2009 suurim spordisündmus oli kahtlemata 15.-23. augustil toimunud XII kergejõustiku MM võistlus Berliinis, kus osales 2101 sportlast 202-st riigist, neist 17 Eesti sportlast (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv %C3%B5istlused 03.12.09). Medalivõiduni jõudsid neist vähesed. Eesti on püsinud medaliriikide hulgas viimasel neljal MM-l järjest - selle eest on hoolt kandnud meie meistersportlased Erki Nool, Andrus Värnik ja Gerd Kanter. Kettaheites maailmameistri tiitlit kaitsev Kanter oli ka seekord Eesti kergejõustiku suurim medalilootus. Lootus pürgida kõrgetele kohtadele oli ka mitmetel teistel Eesti koondislastel - näiteks Euroopa sisemeistriks kroonitud Ksenija Baltal ja Mikk Pahapillil. Medalilootuse ja ootuse täitis Eesti tippkergejõustiklane kettaheitja Gerd Kanter tulemusega 66.88, saavutades MM-l pronksikoha. Teiste eesti sportlaste
Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Põgus pilk möödunule kinnitab, et kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912
Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda.
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner Varasem suuredu: seitsmevõistluses sise-EMi kuld ja sise-MMi hõbe, kümnevõistluses Euroopa meister (1998), 1996 Atlanta OMil kuues koht Viis Götzises Eesti rekordi 8742 punktini. On vabaabielus ning ühe tütre ja kahe poja isa. Oma sportlaskarjääri jooksul on võitnud lisaks üheksa medalit kümnevõistluse tiitlivõistlustelt.
keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija
1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980), Erki Nool kümnevõistluses (2000) ja Gerd Kanter kettaheites(2008) Kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi
1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kergejõustik (kümnevõistlus) 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4
jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe
tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. Aastal.
saj. alguses. Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused (nn. maailmamängud) Pariisis 1922. Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Sport Eesti vabariigi ajal Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil
" 3 Niisiis kirjutan mõndadest eestlastest, kes olid märkimisväärsemad Osaka maailmameistrivõistlustel: nende arvamustest enne võistlusi, nende ajal ja pärast neid ning muidugi ka nende saavutustest. 1. ANDRES RAJA Esimest korda suurvõistlusel osalenud kümnevõistleja Andres Raja kogus 7794 punkti ning sai 16. koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi. «Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000
Erki Nool Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kirikuõpetajast vanaisa juures Rõuges. Kuuelapselise pere neljas võsu oli
jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. 2.SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlusi hakati korraldama paarkümmend aastat tagasi. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslaneChristian Plaziat. MM-võistluste kavva võeti seitsmevõistlus aastal 1995 Barcelonas, kus esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6568 punkti on Ashton Eatoni nimel. Eesti rekordi omanikuks on Erki Nool 6374 punktiga. Seitsmevõistluses võisteldakse nii sisehallis kui ka väljas ning võistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras. Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Seistmevõistluse punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Punkte ei pea saama, aga startida tuleb. Üksikalade tulemusi
rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut kõlab stardipüstoli lask. Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki
Olümpiasümboli idee esitas P. de Coubertin 1913.a. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Olümpialipp- on valge, ilma ääristuseta põhjaga plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol. Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad. Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914
annaabi.ee 
