50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mandariin8
Õppematerjali autor
227 000 naist). Võrreldes 2004. aastaga oli filmiga tegelejate arv 2010. aastaks kasvanud 11 protsendipunkti (2010. aastal tegeles filmiga 155 000 inimest) ja kujutava kunstiga tegelejate arv 6 protsendipunkti (132 000). Samas oli 4,8 protsendipunkti langenud tantsu ja laulmist harrastajate arv (vastavalt 107 000 ja 112 000) ning 4,9 protsendipunkti näitlemist harrastajate arv (16 000). Kultuuriliste tegevustega tegelejate poolest on Eesti rahvas Euroopas esi- rinnas. Viimastel andmetel on kultuuriharrastajaid Eestist rohkem üksnes Rootsis. Kultuuriasutused ja nende külastused, 2011 Kultuuri- Külastused, asutused tuhat Muuseumid 248 2 666 koduloomuuseumid 94 358
sajandil. Varasemate kontaktide taustal ei olnud teadmist, et Soome lahe teisel kaldal elab lähedane sugulasrahvas. Eelmise sajandi keskel olid suhete eestvedajaiks keeleteadlased ja rahvapärimuse kogujad. Tolle aja kultuurikontaktide pärandina on Eesti ja Soome hümnil senini ühine viis. Poliitiline lähenemine algas 20. sajandi alguses, kui Venemaa sündmused mõjutasid oluliselt tsaaririigi osade Eesti ja Soome ühiskondlikke protsesse. Pärast Eesti ja Soome iseseisvumist 1917-18 aastatel jõudsid suhted punkti, kus Eesti valitsus tegi Soomele ettepaneku liitriigi moodustamiseks. Soomes peeti tookord ja hiljemgi eelistatumaks, et Eesti säilitaks iseseisvuse. Kahe maailmasõja vahelisel ajal suundus Soome rohkem koostööle Põhjamaadega ja liikus Balti riikide hulgast üheks Põhjamaaks. Eesti arendas samal ajal suhteid rohkem teiste Balti riikidega. Mitteametlikul tasandil suheldi viljakalt, rohkeimad olid kontaktid kultuuriinimeste vahel
1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK 55. Millist erastamisstrateegiat kasutati Eestis suurettevõtete erastamiseks ja kas see tõi tulu? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6
Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fasistlike diktatuuride tõttu võimatuks. Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist. Pärast II maailmasõda jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk- Euroopas. Kahe maailmasõja vahel valitsesid Euroopas parempoolsed diktatuurid. II maailmasõda tähistas
põhjendati seda Eesti väiksuse ning siinse keskkonna hea seisundiga). 30% elanikest ei pea Eesti elanike negatiivset keskkonnamõju tühiseks (enamasti toodi siin põhjenduseks, et iga mõju on oluline, et globaalses mõttes ka väikesed mõjud lõpuks kumuleeruvad ning et Eesti keskkonnaseisund on halb). Asjaolu, et 39% elanikest peab Eesti keskkonnamõju tühiseks, näitab, et teadmised sellel teemal on jätkuvalt puudulikud. Valdav osa (76%) elanikest toetab haruldaste liikide kaitsmist Eesti looduses (2018. aastal 68%), tuues kõige sagedamini põhjenduse, et loodusliku tasakaalu säilimiseks on oluline nii iga liik üksikuna kui ka liigirikkus üldiselt. Elanikest 2% arvab, et haruldasi liike pole mõtet Eesti looduses kaitsta, ning seda esmajoones põhjusel, et toimima peaks looduslik valik.
supelasutuseks. Suvel sooje mereveevanne pakkuv ja talviti saunana töötanud asutus avati 1838 ja oli mõeldud eelkõige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse Pärnu kuurordi alguseks. Vaikselt hakkas tekkima ka hoonestus Supeluse tänava kanti. Vanim terviklikult säilinud hoonetekogum on nn Kartoffelplatzi ümbrus (täna Roosi tänava pikendus Supeluse ja Aia tänava vahel), kus on mitmed 18. sajandi keskele dateeritavad hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud kaubandusoludest tingituna võttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike aedade direktorina töötanud Georg Kuphaltilt telliti kuurordipiirkonna arendamise projekt. 1888–1889 valmis ulatuslik planeering, millega määrati kindlaks parkide, alleede, spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus
time study), mis tähendas, et kõigepealt mõõdeti kiirust, millega töölised oma ülesande täitsid ja siis kujundati iga konkreetne tööülesanne ümber niimoodi, et seda oleks võimalik veel kiiremini täita (Morgen Witzel ajakirjas Director, 2014). USA naftatoodang on jäänud pidama kümmekond aasta tagasi ja selle EROI kahaneb pidevalt. 1930. aastal oli see 100-1, see tähendab, et tuli kulutada barrel naftat, et saada maa alt kätte 100 barrelit. 1990. aastatel oli see suhe vähem kui 36-1, 2006. aastal aga 19-1. Kui suhe väheneb kuni 3-1, variseb majandus kokku. Energia vajadus kahekordistub iga 36 aastaga , toodang aga kahekordistub 56 aastaga. Ning mitte mingi uus tehnoloogia olukorda ei paranda. Tehnoloogia edeneb, kuid jookseb võidu naftaallikate tühjenemisega. Pareto-efektiivne jaotus või Pareto-optimaalne jaotus on majandusteaduse mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid