Puuetega Inimeste Koda Üldsätted Lääne - Virumaa Puuetega Inimeste Koda on mittetulundusühing, mis tegutseb sotsiaal-, haridus- ning kultuurivaldkondades ja on koostööorganiks eraõiguslike juriidiliste isikute ja teiste avalik - õiguslike juriidiliste isikute vahel, kelle tegevusvaldkonnas on töö puuetega inimestega. Koda on asutatud Rakveres, 16. veebruar 1995. a ning asub aadressil Lille 8, Rakvere. Koda juhindub oma tegevuses seadustest, õigusaktidest, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhenditest ja otsustest ning käesolevast põhikirjast. Koda on asutatud tähtajatult.
Minimalism Minimalism on USA-s tekkinud vool kunstis, muusikas, kirjanduses ja arhitektuuris. Seda suunda iseloomustab vähene detailide, ilustuste, kaunistuste kasutamine. Põhine ühisjoon minimalismi erinevates kultuurivaldkondades on lihtsus, siiski selles stiilis on paljugi enamat, kui silmaga peale vaadates või mõnda teost nähes/kuulates tundub. Muusikas on see stiil tekkinud 1960-ndate alguses. Tuntuim stiili esindaja on Steve Reich ja teda nimetatakse minimalistliku muusika pioneeriks. Minimalism on saanud eeskuju rütmi ja meloodia poolest enamasti rahvamuusikast. Nagu rahvalauludes on ka minimalismis terve loo vältel korduv rütm ja just sellena väljendubki tema lihtsus
Selles on selgelt tajutav spirituaalsus ning kohati jääb seda muusikat kuulates tunne, et helilooja vahendab informatsiooni teadvuse teistelt tasanditelt. Heliteosed on kõlaliselt lihtsad, kuid suudavad ometi viia inimese meeled vaimsele rännakule. Tänu oma erilisele kiirgusele ja kontsentratsioonile on stiil jõudnud ka teistesse kultuurivaldkondadesse. Teistes kultuurivaldkondades avaldub Tintinnabul väikeste osadena, aidates nende sisu paremini väljendada või esile tuua. Näiteks on Tintinnabuli stiilis loodud muusika jõudnud paljudesse eestimaistesse kui ka välismaistesse filmidesse, teatri ja tantsuetendustesse. Üks enim kasutatud teos on 1978. aastal loodud teos “Spiegel im spiegel”. See on kirjutatud klaverile ja viiulile, mis on minimalistliku muusikastiili näide
4) Tulin, nägin, võitsin 5) Ka sina, Brutus 6) Jaga ja valitse 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ) 1) Panteon 2) Colosseum 3) akvedukt 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla 2) ületasid kreeklasi 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus, parlament, tsentraliseeritud monarhia, senjöör, feood, vasall, pärisori, kirik, klooster, vaimulik ordu, ketser, inkvisitsioon, skolastika, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, islam, koraan, kalifaat 2
pole see kaugeltki nii. Kui jätkusuutlikuna näed sina rahvamuusika tulevikku? Mina arvan, et rahvamuusika ja samuti ka rahvakultuur on suhteliselt jätkusuutlikud. Seda sellepärast, et üha enam tulevad moodi vanemad tavad ja kombed. Aina rohkem üritatakse laulda rahvamuusikat originaalilähedasemalt. Samuti on väga populaarne valmistada rahvuslikke toite(nt: kamakäkk, kiluvõileivad jms). Kui juba muudes kultuurivaldkondades kasutatakse üha rohkem rahvalikke tavasid siis ei pääse sellest ka muusika valdkond. Pärimuse mõiste minu jaoks? Pärimus minu arvates on see, kui vanemad inimesed, kellel on kogemusi, oskusi ja teadmisi erinevates valdkondades, jagavad seda ka järgnevatele põlvedele ja oma tutvusringkonnale. Pärimused levivad inimeselt inimesele suhtlemise kaudu.
IV gooti kunst võrreldav melismaatilise stiiliga muusikas orjaks, keda ta peab kartma ja kelle ees viimse kohtupäeva (kaunistatud) ning luules keerulise sonetivormiga. See kunstistiil hirmus värisema?). kehastab keskaja lõppu sündis Põhja-Prantsusmaal 12.saj ning 6. Koolisüsteemi väljakujunemine see jagunes seitsmeks valitses erinevates kultuurivaldkondades u 16.sajandini (Itaalias vabakunstiks, mis liigitusid triviumi ja quadriviumi ning sündis uus, renessansikunst hoopis varem, 14.saj). Gooti ehituskunst filosoofiaks ja teoloogiaks. Euroopa vanimate ülikoolide on palju õhulisem kui varasemad. Pürgimine kõrgustesse, teke. teravkaarsed värvilisest klaasist aknad, sammaskäigud, ohtralt 7. Kunstide areng käsikäes ajastu ja mõttemaailma arenguga skulptuure
.............................................12-15 9. Kokkuvõte..............................................................................................16 10. Kasutatud kirjandus...................................................................................17 2 Sissejuhatus Esimese ja Teise maailmasõja vahelisel ajal toimus päris palju muudatusi kultuurivaldkondades. Kõige suuremad muudatused toimusid naiste valdkonnas, kui nad said endale valimisõiguse ja mis seal parata, isegi naiste mood muutus päris palju. Meeste mood nõnda palju ei muutunud, kuna meeste rõivastus pole selleks nii paindlik, kui naiste riided. Neil aastatel tehti ka palju arenguid ning avastusi teaduses ja ka tehnikas. Televiisori ekraanidele ilmusid esimesed filmid ja rahva hulgas tekkisid juba igaühel omad eelistused filmikunsti suhtes.
sakraalarhitektuuril: 1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik · Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik · Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega 9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus, raharent Eestlaste vaimuelu: · saksa mõjud kõikides kultuurivaldkondades, laenud eesti keelde · usuliste väärtuste ümberhindamised · pühakute ja reliikviate kultus paralleelselt vanade usukommetega (salaja) · endistele eestlaste pühadele ohvripaikadele ehitatakse pühakojad, kuid eestlased jätkavad Uku ja Taara austamist. rahvas võttis üle ka katolikud pühakud, segades neisse paganlikke jooni. Pühitseti Jaanipäeva, Jüripäeva, Mihklipäeva. Iseloomulik austus esivanemate hingede vastu.
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati
B.G. Forselius õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika J. Skytte tema eestvõttel loodi 1630.a Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis kujunes omamoodi eelastmeks ülikooli rajamisele Andreas Virginius tõlkis ja toimetas Uue Testamendi 2. Nimetage 2 tähtsamat sündmust Rootsi ajal järgmistes kultuurivaldkondades: a) haridus Forseliuse seminar (1684); Tartu ülikooli asutamine (1632) b) eestikeelne kirjasõna Esimene eestikeele grammatika ilmumine (1637); Uue Testamendi tõlkimine ja toimetamine (1686;1715) 3. Ebausk ja nõidumine. Luteri pastorid pidasid eestlaste uskumusi ebausuks ning hävitasid ohverdamispaiku. 1642.a Pühajõe mäss - mõisnik ehitas pühale Võhandu jõele veski,
seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohtind ns süüdi mõista, võis edasi kaevata keisrile 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ) 1) Panteon kõigile jumalatele pühendatud tempel, kuppelehitis, suurim kuppel 2) Colosseum amfiteater, peeti gladiaatorite võitlust, populaarne, tuntuim amfit. 3) akvedukt - mägedest vesi linnadesse e. veevärk 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla halvemad meresõitjad (kreeklastel meri), halvemad filosoofias (kreeklastel sokrates jne) 2) ületasid kreeklasi ehituskunstis (lubimört, kaared), õigusteadus (populaarne tänini) 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? Constantinus suur legaliseeris kristluse 313a, apostlite aktiivne tegevus, ei tehtud
kultuurikeel wenyan, selle tuumaks olev klassikaline hiina filosoofia ning kesksed eetilis- religioossed vaated. Ajaloo vältel on see kultuur endasse sulatanud sadu rahvaid ja nende keeli. Hiina kultuuri ja mõtteviisi eripäraks on ajupoolkerade asümmeetriaga seletatav neis domineeriv vasakpoolsus (seotud aju parema poolkeraga). See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades. MAJANDUS: Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas ja on tõenäoline, et lähiajal ligikaudu samas tempos ka jätkatakse. 2010. aastal möödus Hiina RV nominaalse sisemajanduse koguprodukti, SKP alusel Jaapanist, tõustes maailma teiseks majanduseks USA järel. SKP-d ostujõu pariteedi alusel on Hiina samuti maailma teine majandus. Selline kasv
24) MILLEGA JÄID EESTI AJALUKKU: - Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner, temast saab ülikooli asutaja. - Andreas Virginius – 17.sajandi lõpu poole tõlgib uue testamendi Lõuna-Eesti keelde. - B.G.Forselius – Õpetab välja terve lennu koolmeistreid. Kirjutas esimese aabitsa. Vanakirjanduse looja. - H.Stahl – Esimene eesti keele grammatika. Esimest korda eesti keeles usuõpetus. On andnud välja käsi ja kodu raamatu. 25) NIMETA 2 TÄHTSAMAT SÜNDMUST ROOTSI AJAL JÄRGMISTES KULTUURIVALDKONDADES: A) haridus: Tartu Ülikooli asutamine 1632, õpetajate seminar, gümnaasiumid B) eestikeelne kirjasõna: Uus Testament, aabits, kodu ja käsi raamat 26) NIMETA 3 MUUDATUST EESTIS ROOTSI AJA TALUPOJAKULTUURIS. MILLISE HINNANGU ANNAKSID ROOTSI AJA MÕJUDELE EESTI KULTUURI ARENGUS? PÕHJENDA OMA ARVAMUST 3 muudatust: -Rahvarõivad tulevad Rootsi ajal -Rootsi ajal tuleb talurahva sekka suitsetamine, piip ja tubakas. -Kõrtsis käimine
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus
kreeklastelt. Nad mõtlesid välja hulgaliselt praktilistest vajadustest lähtuvaid arhitektuurivorme, mis vastasid ajastu nõudeile ja vajadustele. Kuid nende kujud, muistendid, mosaiigid, poeeemid olid pelgalt Kreeka algupäraga ladinakeelsed imitatsioonid. Ilma isikupärata pole kunsti, aga roomlaste maailm umbusaldas kõnealust isikupära. Impeerium vajas osavaid sõdureid ja kaupmehi. Luuletuste kirjutamine ja piltide maalimine jäeti võõramaalaste hooleks." Millistes kultuurivaldkondades: a) jäid roomlased kreeklastele alla?Kirjanduses b) olid samal tasemel kreeklastega?ehituskunstis c) ületasid kreeklasi?Sõjanduses Kas nõustute teksti autori seisukohtadega? Jah Miks? Põhjendage oma arvamust! a) Nende kujud, muistendid, mosaiigid, poeeemid olid pelgalt Kreeka algupäraga ladinakeelsed imitatsioonid. b) Olid liiga hõivatud teiste rahvaste valitsemisega ja rikastumisega, et tunda suuremat armastust kasutu ja mittetulutoova vaimse ettevõtmise vastu.
6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR Kuigi rooma arhitektuur ei arenenud esialgu iseseisvalt, vaid tugines etruskide ja kreeka kultuurile, jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva pärandi. Kõigepealt tulebki hinnata seda, et roomlased aitasid levitada kultuuripärandit, mille jätsid teised antiikrahvad. Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj
Seaduste süstematiseerimine 12 tahvli seadus 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ) 1) Panteon- Kuppel tempel Roomas, kus võisid kõik inimesed käia. Seda nimetati kõigi jumalate templiks 2) Colosseum- ringikujuline vaatemängude hoone kladiaatorite võitluse pidamiseks. Suurim amfiteater Roomas 3) akvedukt joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla Kreekas oli teater mitmekülgsem kui Roomas, seal etendati lõbusaid etendusi ja ka tragöödiaid, teater oli ja jäi tähtsale kohale. Kreeklased korraldasid olümpiamänge 2) ületasid kreeklasi- Roomas oli üks ja ainuke kuppeltempel, mida nimetati kõigi jumalate templiks. Roomlased korraldasid gladiaatoritevõitlusi. Roomas olid termid(avalikud saunad, spaad) 10
erilised: (4õ) 1) Panteon- panteon oli kõigile jumalatele pühendatud tempel, kuppel ehitis, see oli eriline oma kupli tõttu, see on antiikaja suurim kuppelehitis 2) Colosseum-amfiteater, kus peeti gladiaatorite võitlust, mis oli rahva seas väga populaarne, kõige tuntum amfiteater ongi colosseum 3) akvedukt selle abil juhiti mägedest vesi linnadesse ehk see oli linna veevärk. 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla- kreeklased olid head meresõitjad, sest riiki ümbritses meri ja selletõttu ka õpiti merendus kiiresti. Samuti olid kreeklased paremad filosoofias, kreeklastel oli tuntuid õpetlasi, kelle ideid kandsid nende õpilased edasi, nt sokrates 2) ületasid kreeklasi- roomlased olid väga head ehituskunstis, nad võtsid
eneseväljendust. Naispere leidis oma ilumeelele väljenduse imekaunites ja väga mitmekesistes vöö- ja kindakirjades ning tikandites sündisid värvirikkad rahvariided. Eestlaste elulaad ei soosinud ülemeelikut tunnete väljendust. Kõik sügavamad südamerõõmud väljendati mustrites, kirjades ja pitsides, mille ilu ja mitmekesisus ka tänapäeva inimesi lummab. Eestlased ei ole jäänud ainult talurahvaks, vaid on kõigis kultuurivaldkondades paistnud silma kõrge taseme ja omanäolisusega. Maailm tunneb väga mitmeid eesti rahva hulgast võrsunud nimekaid kunstnikke, muusikuid, näitlejaid, kirjanikke ja paljusid teisi kultuuritegelasi. Maailm tunneb ka meie laulu- ja tantsupidusid, mis on väga haruldaseks nähtuseks kogu maailma kultuuris. Iga rahva kultuur ja selle lugu on loetav mingi tekstikoguna. On tarvis vaid teada, et tekstina käsitleme sel juhul mingis märgisüsteemis ehk keeles "vormistatud" tähenduslikku tervikut.
kiiresti välja ja sisse pääseda. Viimasel korrusel olid mastipuud, mille külge sai päikeselise ilma korral kinnitada päikesepurjed. Colosseum mahutas 50 000 inimest. Keskel asuva areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. 3) akvedukt veejuhe, millega transporditi linnadesse vett, need olid kõrged sillataolised pikalt kulgevad ehitised. Veejuhe koosnes võlvidest, mis võisid olla isegi kolmekordsed. 9. Millistes kultuurivaldkondades: 1) jäid roomlased kreeklastele alla Näitekirjanduses: kreeklaste kirjutatud teoseid teame me tänapäevani nt. ,,Kuningas Oidipus". Kreeklased olid ka väga head skulptuurikunstis: enamus roomlaste skulptuurikunstist on kreeklaste koopiad. Ka arhitektuuris võtsid roomlased põhijooned kreeklastelt üle. Jäid alla ka teoreetiliste teaduste ja filosoofia vallas. 2) ületasid kreeklasi
neis domineeriv vasakpoolsus (seotud aju parema poolkeraga). See avaldub esmalt keeles ja kirjas, klassikalise kultuuri tuuma moodustanud filosoofias ja kõigis kultuurivaldkondades. Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad samuti II aastatuhandest eKr. Kirjasõna kasutati peamiselt usulistel talitustel, et üles märkida oraaklite ennustusi. I aastatuhande alguses algab Hiinas Zhou dünastia valitsemisaeg, mis paneb aluse klassikalisele hiina kultuurile. Zhou kroonikud panid kokku ,,Ajalooraamatu", mis koosneb riigi tähtsamatest sündmustest ja legendidest. Üleskirjutusi kutsuti shu´ks, mis tähendab kirja või raamatut.
Samuti räägiti 80-ndate teisel poolel, et pole serblasi, horvaate, bosnialasi, kõik on Jugoslaavlased. Sulatusahi on problemaatiline · Kultuurimosaiik a + b + c = a + b+ c Kui saavad kokku kolme erineva etnilise grupi liikmed ja ei juhtu midagi, kõik jätkavad kooseksisteerimist, mingit sulandumist ei toimu, keegi kedagi alla ei neela. Doominoteooriad muutused kultuurides järkjärgult, alguses ühes valdkonnas, mis kutsub esile muutusi teistes kultuurivaldkondades. Melville Herskovits (1930-nad) (esimene afroameeriklaste uurija, algselt oli seisukoht see, et mustanahalised, olles sattunud ameerikasse, võtsid kõik ameerika kultuuriideaali üle, peale nahavärvi ei erista neid. Herskovits uuris ja leidis, et aafrika tausta on võimalik leida päris palju kui hoolikalt leida, nimetas seda afrikanismiks aafrikast säilinud kultuurijooned. Kõige kergemini loobuvad aafriklased majandusest ja sotsiaalne struktuur
Stiilid. Konspekt. 7 ANTIIKAEG.ROOMA. Vana-Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse traditsioonikohaselt järgmisteks perioodideks: kuningate ajastu, 8.–6. saj eKr vabariigi periood 6. saj eKr–1. saj eKr keisririigi periood 1. saj eKr–5. Saj Kuigi rooma kultuur jättis ta kultuuriajaloole silmapaistva jälje, arendades ja täiustades teiste antiikrahvaste pärandit . Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalarhitektuuri näiteid on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj
a. katastroof, millest Bütsantsi kultuur enam ei toibunudki. Käsikirjalise õiguskirjanduse traditsioon jäi püsima, kuid uute tööde hulk vähenes, samuti halvenes tööde kvaliteet. Peamiselt ilmusid kompilatiivse iseloomuga teosed, mille autoriteks olid eelkõige kirikutegelased. Uue tegurina ilmnes väga tugev Lääne õiguse sissetung, (näit. Küprose assiisid). Palaiologoste renessanssi mõjud õiguskultuuris olid tunduvalt tagasihoidlikumad kui teistes kultuurivaldkondades. Allikad Hexabiblos 1345.a. ilmus Bütsantsi õiguse kuulsaim õpperaamat Hexabiblos (Kuusraamat). Saloniki kohtuniku Konstantinos Harmenopoulose õpik koosnes 6 raamatust ning käsitles eelkõige ilmalikku õigust, piiritletus kirikuõigusest oli ilmne. Õpik oli kirjutatud selgelt ja lihtsalt ning muutus ise kehtiva õiguse allikaks Kreekas, seda nii Türgi ülevõimu ajal kui ka hiljem. Vene impeeriumis (Bessaraabias, Moldovas, Valahhias) kehtis see kuni 19. sajandi keskpaigani.
15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn (Antonius)- koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse. 14. saj. kanti veel muinasaegseid nimesid. 15 saj. lõpul saadi eesti keelde mugandatud kristlikke nimesid (Andres, Jaan, Mart, Mihkel). 13 saj
Tartu Ülikooliga koostööd tegid teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, AKadeemiline Põllumajanduslik Selts. Väljaspool ülikooli tegutsesid Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum (Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Arhiivraamatukogu). Alles 1938 eraldati ülikoolist ja moodustati Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus: Kirjandus: Oli loodud 1917. aastal Eesti kirjandusrühmitus Siuru, mille asutaja on Marie Under, F. Tuglas, H. Visnapuu. "Loomise rõõm - see olgu meie ainus tõukejõud". 1917-1919 ilmus kolm albumit. Hiljem loodi Tarapita - Kirjanduslik rühmitus, mis tegutses 1921-1922 aastatel, anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda
Lisaks hakkasid ilmuma ühingu egiidi all lühikesed väljaanded, 20-50 lk, eri teadusvaldkondade üksikprobleeme käsitlevad, ka NL patriotismi jne. Stalini preemiad- 1939 alustati preemiate välja andmist, täie hoo saab sõjajärgsel perioodil. Neid preemiaid anti ühelt poolt teadustegevuse eest, olulisem oli see, et põhiosa erinevaid preemiaid anti välja kirjanduse, kunsti ja laiemalt öeldes kultuurivaldkondades. Formaalselt preemiastatuuti vaadates pidi preemiaga pärjatama töid, mis on sisuliselt kõige paremad. Tegelikult ei olnud oluline kunstiteose kunstiväärtus, vaid kõige olulisem oli ideoloogiline sõnum. Preemiad olid suhteliselt suured ning seega atraktiivsed. Eesti kirjanik Leberecht sai Stalini pooldamisel preemia ning tema teosed said väga populaarseks. Oli pärit Leningradist, vene keel oli tema emakeel, kirjutas kõik teosed vene keeles
Nt ÕES aastaraamatutes ja EKS ajakirjas jne. 1938. aastal asutati teadustöö edendamiseks ja kooskõlastamiseks Eesti Teaduste akadeemia keskusega Tartus. Selle tegutsemisaeg jäi lühikeseks. Tähtsaid nimesid ka: astronoom Ernst Öpik, botaanik Theodor Lippmaa, neurokirurg Ludvig Puusepa, geoloog Armin Öpiku, matemaatik Jaan Sarve. Eriti kiire areng oli hunanitaareadustes. 1932-37 ilmus ka 8-köiteline „Eesti Entsüklopeedia” Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, Loodi seltse. Paljud Eesti klassikud on pärit sellest ajast, nt Lutsu „Kevade”, „Tõde ja õigus” 1926.aastal. Uusrealistidest veel Mait Metsanurk (nt „Jäljetu haud”). Noorte ja lastekirjandus Jüri Parijõgi poolt, näidendid Hugo Raudsepp. Luule taandus, kuid endiselt oli ka palju Underit, Visnapuud ja Sütistet. Erandlik oli romantiline Gailiti „Toomas Nipernaadi”. 1937 romaan Vabadussõja kohta Kivika „Nimed marmortahvlil
sellised reaalsed eeldused meie "rahva" jaoks? Ärgu esitatagu meile seda argumenti, et "ka teistes maades on lood samasugused", kuid "ikkagi" seal tööline peab oma kodumaad kalliks. Kui see olekski nii, ei õigusta see veel meie endi tegevusetust. Kuid see ei ole nii, kuivõrd see, mida me prantslaste juures, näiteks, nimetame "sovinistlikuks" kasvatuseks, ei ole tegelikult midagi muud kui vaid Prantsusmaa ülevuse piiritu rõhutamine kõikides kultuurivaldkondades või, nagu prantslastele meeldib öelda, "tsivilisat-sioon". Noort prantslast ei kasvatata mitte "objektiivsuses" vaid kõige subjektiivsemas mõttes, mida võib endale ette kujutada, kõigeks selleks, et see peab esile tõstma tema kodumaa poliitilist või kultuurset ülevust. Muidugi peab selline kasvatus kuuluma vaid kõige üldisemate ja tähtsamate küsimuste juurde ja kui vaja, tuleb selles suhtes mälu vahet pidamata treenida, et maksku mis maksab esile kutsuda vastav tunne rahva seas
Volikogul on õigus oma ülesandeid (mitte kõiki) delegeerida komisjonile ja administratsioonile. Seadus nõuab finantskomisjoni ja vähemalt ühe alalise komisjoni moodustamist. Kohalik volikogu võib administratsiooni luua sellistel alustel, nagu ta ise heaks arvab. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste pädevus Kommuunid: - algkoolid, noorte huvikoolid ning täiskasvanute koolitus - avalike raamatukogude hooldamine ja kohustused teistes kultuurivaldkondades (kultuuri- ja spordiorganisatsioonide toetamine, staadionide ja spordikeskuste ehitamine ning hooldus 1 - kohaliku teedevõrgu loomine ja laiendamine; gaasi-, elektri-, vee- ja küttevarustusega tegelemine - sotsiaalvaldkond - heitvete ärajuhtimine ja puhastus, jäätmekäitlus - ehitusjärelevalve
annaabi.ee 
