1. Millises linnas sündis Molière? 2. Mille asutas Molière 1643. aastal? 3. Barokki soosisid ..... , kes leidsid selles suurepärase oma võimu ja suuruse näitamiseks. 4. Kirjanik, kelle tuntuim teos on ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" 5. Barokiaegne kirjanik, kes saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Ta tundis muret kodumaa saatuse pärast. 6. Riik, kus pääses enim võimule klassitsism. 7. Klassitsismi ajal ..... eelkäijaid. 8. 17. sajandi valitsev kultuuritüüp Hispaanias ja Itaalias. 9. Riik, kus oli kultuur mõjutatud nii barokist kui ka klassitsismist. 10. Eriskummaline/veider itaalia keeles. 11. Esialgu kujutas ...... endast vaid antiikkunsti jäljendamist. 12. Mis on Jean Racine'i kuulsaim tragöödia? 13. Molière oli õukonna ..... -meistri poeg. 14. Kelle luules on märgata klassitsismi mõju eesti kirjanduses? 15. Suurim hispaania barokidramaturg, kes on sageli leidnud kõrvutamist Shakespeare´iga. NB
küttimine,kalapüük,korilus. Lõpeb 1200. aastatel Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste baasil. 1200. algab ajalooline aeg- siis on kirjalikud alused peamised 2. Asustusajaloo algus eestis, kunda kultuur. Mesoliitikum 9-5 aastatuhat. 3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia
kuigi neid on rohkem. Hollandist on pärit ka kuulus sotsioloog, psühholoog ja kultuuride uurija Gerard Hendrik Hofstede. Tema põhimõtteks on, et kultuuri uurimises on võtmeks see, et ei saa piirduda ühe- kahe- tunnusega, vaid peab uurima tunnuste kombinatsioone. Selle tõttu on ka tema vaatevinklist võrrelda, kuidas näevad meid hollandlasest. Hofstede arvab Eestist seda, et meie kultuur on perekonnakultuur, meil ei toimu siin suuri muutusi, meie kultuuritüüp ei ole mutunud. Oleme stabiilne kultuurikeskkond, kellel on oma väga selge perekeskne kultuuritraditsioon, mida anname edasi põlvest põlve see kultuurimudel pole muutunud. Samuti arvab Hofstede, et totalitaarideoloogias ei saanud me oma kultuuri nii selgelt avada, sest see oli ideoloogiliselt maha surutud, nüüd aga toimib taas normaalselt. Meil on ka lisaks olemas hansamõjutused saksa mõjutused, sest meil on olnud töösuhted sakslastega aastasadu
Mälu abivahendid on kaemuslikud inimeste loodud kui looduslikud pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud...) Mälu abivahendiks kiri ja selle arengud (trükikunst) keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele Keskendub olulisele (ainulaadsele) Mütoloogiline maailmapilt Religioosne/teaduslik maailmapilt Tsükliline ajatunnetus Lineaarne ajatunnetus 5. Rahvaluule suulises ja kirjalikus kultuuris. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval. Suuline kultuuritüüp Kirjalik kultuuritüüp Elustiil paikne Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide püsivus ja muutumatus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Ajatunnetus tsükliline (profaanne ja sakraalne aeg vahelduvad) Maailmapilt mütoloogiline, jumalate kohaoluga arvestamine. Abstraktseid mõisteid ei tunta Sõltumine viljakusest Vastavad pärimusliigid viljakusmaagia, ended... Kristlus ja reformatsioon kirja levik 20
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras in. Ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad:
Ajaühtsus tähendas seda, et kogu tragöödia pidi mahtuma ööpäeva või veel parem- võtma sama palju aega kui näidend ise. Kõrvalliinide vältimine tegevuses pidi suurendama näidendi tõepärasust. Rangelt hoiti lahus traagiline ja koomiline ning kõrgklass ja alamklass. Kõik pidi olema võimlikult minimalistlik. Barokk ja klassitsism valitsesid maailmas samal sajandil, kuid eri paikades. Barokk oli valitsevaks Hispaanias ja Itaalias. Temale paljuski vastandlik kultuuritüüp klassitsism pani end seevastu maksma Prantsusmaal. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Klassikalise esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju juba renessasis. Juba Aristo ja Tasso järgisid oma näidendeis kolme ühtsuse printsiipi(ajaühtsus, kohaühtsus ja tegevusühtsus). Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism siiski alles absolutistlikul Prantsusmaal. Absolutism võitles nii poliitilise kui ka
Võimas romantiline vaimuliikumine XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi 1. poolel idanes valgustuskultuuris endas. Prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques ROUSSEAU üleskutse pöörduda looduse ja loomulikkuse poole ning saksa mõtleja Johann Gottfried HERDERi uudne hinnang keskajale ja rahvaluulele olid kooskõlas romantikute aatega nii õiglasemast ja vabamast ühiskonnast kui ka terviklikumast inimesest. Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes ka nende loomingusse lõpuks
· kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. 4) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri. · Raudsete isiksuste kultuur See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp. Tüüpilised esindajad on: politseijaoskond, kirurgia, ehitusfirmad, reklaam, sport, kogu lõbustustööstus, televisioon. Risk on kõrge, tulemused ilmnevad kiiresti, kuni ühe aasta jooksul. See on noorte inimeste kultuur, keskendub kiirusele. Selle kultuuri pinge ja intensiivsus kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida. Rituaalide ülesandeks on selles
Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale.
7. Muuta allkultuure töötajate ümberpaigutamise teel. 8. Rakendada töötajate osalust ja suurendada nende usaldust, et saavutada üksmeelt. Tulemused ei järgne otsekohe, sest organisatsioonikultuuri loomine on raske ja pikaajaline protsess. 4. Organisatsioonikultuuri erinevad tüübid 1. Raudsete isiksuste kultuur See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp. Tüüpilised esindajad on: politseijaoskond, kirurgia, ehitusfirmad, reklaam, sport, kogu lõbustustööstus, televisioon. Risk on kõrge, tulemused ilmnevad kiiresti, kuni ühe aasta jooksul. 7 See on noorte inimeste kultuur, keskendub kiirusele. Selle kultuuri pinge ja intensiivsus kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal
Quijote. Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. "Hamlet" W.Shakespear Peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. KLASSITSISM 17.saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale.
üldisem teema ja detailid. · esitaja (looja) kasutab laulu loomisvahenditena vormeleid meetriliselt ja kõlaliselt samasugused struktuuriüksused, millest laulja saab luua teose. Uut vormelit on raskem luua kui uut laulu. Suuline ajalugu (oral history) inimestel lasti jutustada, kuidas nad on teatud ajaloosündmused läbi elanud. 4. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval Suuline kultuuritüüp Kirjalik kultuuritüüp Elustiil paikne Kristlus ja reformatsioon kirja levik Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide 20. saj linnastumine, moderniseerumine püsivus ja muutumatus) Orienteeritus minevikule (kroonikad, ajalootunnetus) Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse Tehnoloogilised murrangud
). 3. Mis on loodava struktuuri plussid ja miinused? Põhjenda. Kuidas miinuste negatiivset mõju tasakaalustada? 4. Kas otsus haiglate võrgu loomiseks oleks programmeeritud või programmeerimata otsus ja kas see paikneb määramatuse, riski, ebamäärasuse või mitmemõõtmelisuse alal? Põhjenda oma vastust. 5. Millisesse otsustusmudelisse antud otsus kuulub? Põhjenda. 6. Milline on N. haigla kultuuritüüp (tüübid)? Põhjenda oma vastust. Vastused: 1. Antud situatsiooni huvigruppideks võiksid olla: konkurendid – teised piirkonna haiglad; kliendid ise – kõik piirkonna patsiendid, nii jõukamad kui ka vaesemad; liitlased – omavalitsus, arstide liit, ravimifirmad; muud regulaatorid – rühmitused ja muud organisatsioonid, kes mõjutavad konkreetset organisatsiooni. Kõige olulisemateks mõjutajateks on kindlasti kliendid/inimesed/patsiendid ise, kelle parema
toimingud, esemed, laulud...) keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui Keskendub olulisele (ainulaadsele) üksikjuhtumitele Mütoloogiline maailmapilt Religioosne/teaduslik maailmapilt Tsükliline ajatunnetus Lineaarne ajatunnetus 5. Rahvaluule suulises ja kirjalikus kultuuris. Rahvaluule Eesti külaühiskonnas ja tänapäeval. Suuline kultuuritüüp Kirjalik kultuuritüüp Elustiil paikne Kristlus ja reformatsioon kirja levik Liikumine vähene (ei kohta uut, traditsioonide 20. saj linnastumine, moderniseerumine püsivus ja muutumatus) Orienteeritus minevikule (kroonikad, Väärtused seotud ellujäämisega, st looduse ajalootunnetus) heasoovlikkus, põlluharimine põlvest põlve Tehnoloogilised murrangud
6. Asendada kirjutamata normid formaalsete reeglite ja juhistega. 7. Muuta allkultuure töötajate ümberpaigutamise teel. 8. Rakendada töötajate osalust ja suurendada nende usaldust, et saavutada üksmeelt 6) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri. Too paar näidet esindajatest. See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp. Tüüpilised esindajad on: politseijaoskond, kirurgia, ehitusfirmad, reklaam, sport, kogu lõbustustööstus, televisioon. Risk on kõrge, tulemused ilmnevad kiiresti, kuni ühe aasta jooksul. See on noorte inimeste kultuur, keskendub kiirusele. Selle kultuuri pinge ja intensiivsus kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida. Rituaalide
Asendada kirjutamata normid formaalsete reeglite ja juhistega. Muuta allkultuure töötajate ümberpaigutamise teel. Rakendada töötajate osalust ja suurendada nende usaldust, et saavutada üksmeelt. 23) Kirjelda raudsete isiksuste kultuuri. Too paar näidet esindajatest. See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp. Tüüpilised esindajad on: politseijaoskond, kirurgia, ehitusfirmad, reklaam, sport, kogu lõbustustööstus, televisioon. Risk on kõrge, tulemused ilmnevad kiiresti, kuni ühe aasta jooksul. See on noorte inimeste kultuur, keskendub kiirusele. Selle kultuuri pinge ja intensiivsus kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida
kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Euroopas ...........................................(millal?) Romantismi tekkimine ja areng olid seotud kahe suure ajaloosündmusega: 1) ....................... ........................................................... 2) ............................................................... ............................................................ .. Seetõttu langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp kokku ............................................................. ajajärguga. Romantikute loomingut iseloomustas ......................................... ja .................... .................... paatos. Kuigi romantism kui kultuurinähtus sai alguse eeskätt ............................................ ja ............................................, levis ta kiiresti ka .........................................................................................
ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad:
Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 4) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri. Too paar näidet esindajatest (ametid/valdkonnad). See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp. Tüüpilised esindajad on: politseijaoskond, kirurgia, ehitusfirmad, reklaam, sport, kogu lõbustustööstus, televisioon. Risk on kõrge, tulemused ilmnevad kiiresti, kuni ühe aasta jooksul. See on noorte inimeste kultuur, keskendub kiirusele. Selle kultuuri pinge ja intensiivsus kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida. Rituaalide ülesandeks on selles kultuuris kaitsta inimesi
Sõna „barokk“ päritolu pole teada. Barokki iseloomustavad ornamentaalsus, korrapäratus, peenus, vastandlikkus ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Kui renessansis räägiti ideaalsest inimesest, siis nüüd räägitakse inimese lõhestumisest ja allakäigust. Barokk ühendab vastandid, näiteks korraga võisid põimuda ilus ja inetu, pateetika ja pila. Barokk on mitmemõtteline ja mängulik. Klassitsism Klassitsism on barokile vastanduv kultuuritüüp. Klassitsism lahutab vastandid. Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp. Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi. Ka luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Klassitsismis on oluline ühtsus. Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. 21. Barokkdraama, Tirso de Molina Barokkdraama
UUSAEG. humanism maailmavaade, mis seab merkantilism majanduspoliitika, mille esiplaanile inimeses ühes tema vooruste ja eesmärk on suurendada riigi sissetulekuid puudustega ning näeb maailma inimese kaitsetollidega sisseveetevatele kaupadele, vaatekohast samas võimalikult palju kaupa eksportida renessanss Euroopa ajaloos uus revolutsioon pöördeline periood maailmavaade ja kultuuritüüp, Itaalia 14.- ühiskonna ja riigi ajaloos, mis toob kaasa 15. saj ülemineku ühelt ühiskondlik- poliitiliselt reformatsioon laiemas tähenduses korralt teisele kiriku ja ühiskonna ümberkujundamine; reform ümberkorraldus, uuendus ja kitsamas tähenduses usupuhastus ehk mõnes ühiskonnaelu valdkonnas ristiusu puhastamine eri sajanditel riigivõimu poolt tehtud muudatus
· mis tekitab inimestes tugevaid, hõmavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioon. Emotsionaalselt oluline võib anda ka teatud mõttes rahvusilikkuse tunde · formuleerib arusaamu eksistentsi üldise korra kohta · ümbritseb need arusaamad sellise tegelikkuse aruga, et need mõjuvad elulähedasena Folkoristikas ei eksisteeri mõistet ebausk, vaid ongi tegu usundutega. Kultuuritüüp ja pärimuskeskkond Maailma pildi kolm tasandit - suuline Maailmapilt on ükskõik missugustele - kirjalik teadmistele tuginev arusaam maailma konstruktsioonis. · Kogemused maailmast · Fikseeritud teadmused maailmast.
Keskajale oli iseloomulik ainujumala ehk monoteismi olemasolu. Kõik eluvaldkonnad olid usule ja kirikule allutatud. Antiikajal oli tegemist polüteismiga. Inimene eksisteeris koos paljude loodusjumalatega ja need ei domineerinud täies ulatuses tema elu. Paganlikel ehk loodusjumalatel olid inimlikud iseloomujooned. Keskaja ainujumalal oli täielik ehk ainuvõim. Renessanss tähistas Euroopas vaimset ja kultuurilist murrangut. Tekkis uus maailmavaade ja kultuuritüüp. Seda peetakse 14. sajandil Itaalias. Kesk ja Lääne Euroopas 15. sajandil. Eeldusd · Kaubanduse tõus ja sellega seoses majanduse tõus · Rikkuste kogunemine ja panganduse teke · Uute kapitalistlikke suhete kujunemine Renessanssi iseloomulikud jooned · Ilmalikkus · Humanism · Antiikkultuuri taassünd Ilmalikkus Renssanssi maailmapildis oli olulisel kohal renessanssi inimese ainulaadsus. Tema teadmine iseendast ja oma võimetest
igapäevaselt kokku puutume. - Sümbolite süsteem, millel on omad tähendused - Tekitab inimestes tugevaid, hõlmavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsiooni. Emotsionaalselt oluline võib anda ka teatud mõttes rahvusilikkuse tunde - Formuleerib arusaamu eksistentsi üldise korra kohta - Ümbritseb need arusaamad sellise tegelikkuse aruga, et need mõjuvad elulähedasena Folkoristikas ei eksisteeri mõistet ebausk, vaid tegu on usunditega. Kultuuritüüp ja Maailmapildi kolm tasandit pärimuskeskkond - Suuline Maailmapilt on ükskõik missugustele teadmistele tuginev - Kirjalik arusaam maailma konstruktsioonis. - Kogemused maailmast - Fikseeritud teadmused maailmast Arhailine pärimus Mütoloogiline - Seotud usu ja arvamisega
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad:
Inimese psüühiline vaateväli, mis hõlmab ta muljeid välismaailmas, on tegelikult kujundatud tema keele poolt. See vaateväli võib hõlmata mõnes punktis rohkemat kui teistes sõltuvalt keele ehitusest, mis ühel juhul võimaldab nähtuste seoste äärmiselt täpset piiritlemist, kuna teisel juhul jätab mõtte puudulikult sõnastatuks. Samas rõhutab Worfi teooria ka vastupidist väitele, et kultuur mõjutab keelt: teatav kultuuritüüp on tingitud teatavast keeletüübist, mis mõjustab kogu teamiste omandamise protsessi. 57. Psühholingvistika teooriad Psühholingvistika tegeleb inimesega suhtelmisprotsessidega. Seega kuulvad selle teadusala vahetusse huviringi kõnelemisega ja kõne tajumisega seotud psüühilised ja füsioloogilised sähtused, intellektuaalne ja emotsionaalne suhtumine antud kommunikatsioonisse ning isiksuse psühholoogia kujunemise kultuuriline ja sotsioloogiline taust. James
Uus Testament algab Jeesuse tulekuga, seega otsene jätk, ja lõpeb ka lootuse noodiga, luuakse hoopis uus maailm. Sisuliselt kristlik piibel algab maailma loomisega ja lõpeb uue maailma loomisega. Väga paljud piibli tekstidest pärinevad algselt suulisest traditsioonist. Tähestikulise kirja kujunemisega hakati ka üleskirjutisi tegema. Algselt pandi piibel kirja anult konsonantkirjas, puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid. Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri erinevusi(nt Levi-Strauss ,,Metsik mõtlemine", Goedy ,,Metsiku mõtlemise kodustamine"). Sellest ajast, kui tekste hakati kirja panema, muutus inimeste mõtelaad väga palju. Kuni trükikirja leiutamiseni loeti (ka Euroopas) tekste valjusti hääldades, sest sõnadel ei olnud vahesid. Kui leiutati trükikiri, siis lugemisprotsess individualiseerus. Kõik see on tänapäevases maailmas kaasa toonud psüühika individualiseerumise
ketserivastase võitluse eest.. Õigusliku arengu seisukohalt oli oluline CIC koostamine. 2. Bütsants kuni Herakleioste dünastiani 565 711 Justinanuse surmale järgnenud ajal Bütsantsi territoorium vähenes tuntavalt nii Läänes kui Idas, seda nii sise- kui välispoliitiliste tegurite mõjul. 634- 650.a. vallutasid muhameedlikud araablased Põhja-Aafrika, Egiptuse, Süüria ja Palestiina. Antiigist pärinev Vahemere-ruumi kultuuriühtsus kadus, antiik kui iseseisev kultuuritüüp lõppes. Lisaks rüüstasid Bütsantsi territooriume veel avaaride, slaavlast hõimud. Keisririik koosnes seejärel põhiliselt kreeka elanikkonnaga piirkondadest, Bütsants muutus järjest enam kreeka keisririigiks, kus oli võimas ortodoksne kirik. Viimane omakorda oli riigiga tihedalt seotud. 7.saj. tugevnes Bütsantsis vaba talupoegkond. Riigi ilmet ei määranud enam mitte linnad, vaid maa-piirkonnad, kus vähenes suurmaavalduse ja vähemalt esialgu ka pärisorjuse tähtsus.
20. Müsteerium kui keskaegse teatrikogemuse süntees Tsunftid lähtuvad aga laada ja karnevali vaimust. See uus teater kaotab oma peenuse, ranguse, proportsianaalsuse kõik selle, mis omane kiriku vaatemängule. Huvitab vähe karakterite loogika ja tegevuse seotus. Sisulised asjad asuvad tahaplaanile. Esikohale asuvad vaatemängulisus, pilgupüüdvus, perfektsus. Hilised miraaklid kuuluvad terviklikult juba sellesse kultuuritüüpi. Tekib uus oma parameetritega kultuuritüüp. Kõige lopsakama varjundi saab 15. sajandi müsteeriumites. 14. sajandi müsteeriumitel oli ühisjooni: dramaturgia allakäik/taandareng, tegevusloogika eiramine, kaldumine välisesse efektsusesse, polnud koha- ega ajapiiranguid, valitses teine kultuuriline genotüüp. Müsteeriume võidi etendada nädalaid, praktikas võis kesta kuid. Neid võidi mängida üle kogu linna terve linn oli haaratud etendusse. Huvitav oli spetsiaalsete vankrite kasutuselevõtt, mis olid levinud
analüüsimiseks kohasem. Sobiva kultuurimuutuste teooria valikus oli niisiis mitu võimalust, Jalkanen ei võta neist ühtki tingimusteta aluseks, tema arvamuse kohaselt sobib kõige paremini nn kultuurileviku käsitlus. Antropoloogilisest küljest oleks see akulturatsiooni alaliik ja tähistaks “eriliselt valivat akul- turatsiooni, kus vana ja uue ainese vahel tekitatakse tasakaal, mille tulemusel sünnib uus kultuuritüüp” (Jalkanen 1989: 13). Eeltoodud analoogiatele tuginedes on ka käesoleva uuri- muse teoreetiline lähtekoht valitud samadel kaalutlustel. 2.2. MIS ON DŽÄSS? DŽÄSSI TEOREETILINE JA AJALOOLINE ASPEKT 2.2.1. Sõna “jazz” päritolu ja definitsioon Millist muusikat mõistetakse selle nime all ja mida see nimi tähendab? Selle üle vaieldakse siiani ja ühest, kõigi poolt tingimusteta aktsepteeritud definitsiooni pole veel sõnastatud. 10 Teadaolevalt esimene katse seda teha oli 1914
annaabi.ee 
