SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12
Substraadi koostise planeerimisel peaks eelkõige arvestama toormaterjali kättesaadavuse ja odavusega. Tähtis on austerserviku kasvamise seisukohalt see, et olgu substraadi koostis milline tahes, peab see olema puhas konkureerivatest bakteritest ja alamate seente eostest. Selleks tuleb peenestatud substraadimass töödelda termiliselt (steriliseerida või pastöriseerida) või fermenteerida. Erinevatel arenguperioodidel vajab austerservik erinevaid kasvutingimusi. Seene kultiveerimisel eristatakse tavaliselt kahte etappi: 1. Mütseeli vegetatiivse kasvu periood. 2. Viljakehade moodustumise ja kasvu periood.
puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks? Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem
tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. Biomassienergia (ehk biomassi kalorsus) on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel
eelkõige hiljuti hõredaks raiutud latiealises metsas. · Lume raskuse all puud kas murduvad (lumemurd) või koolduvad (lumevaalimine) · Lehtpuudele on ohtlik märg lumesadu varasügisel, kui puud on alles lehes. · Lumekahjustusi aitab vähendada hoidumine puistute liiga järsust hõrendamisest. Külm · Kevadised hiliskülmad kahjustavad puude pungi ja noori võrseid. Harilikul kuusel esineb kaks vormi, millest üks on varapuhkev, teine hilja puhkev. Kultiveerimisel valida teine variant, kuna pungade puhkemise ajaks on suurem külmaoht möödas. · Talvekülmad tekitavad külmalõhesid, eriti kõvade lehtpuude tüvedes. Päikesepõletus · Raietega avatud metsa lõunaservades kahjustab õhukesekoorelisi kuusetüvesid suvine päikesepõletus. Lõunapoolselt tüveküljelt võib kuumakahjustuse tõttu koor isegi kuivada. Sellised puud on vastuvõtlikud putukate (üraskite) rünnakule. Pikne
Selle mäluliigi puhul on oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis, oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga, miks ta niimoodi tundis, oskab juba vähem argumenteeritult ja täpselt seletada. Emotsionaalne mälu esineb väga vähestel. · Kujundimälu : rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mäluliik olla kunstiloomingu lätteks. Tänapäevased uurimused on näidanud, et loovisiksusel olgu siis teaduses, poliitikas või kunstis on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). · Sõnalis- loogiline mälu : on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid oma madalamates vormides võivad esined ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted.
Enokitake Enokitake, enokidake, nametake, yuki-motase, talveseen või sametjalg kasvab looduslikult mägedes peaaegu lumepiiril ja sarnaneb siis päris tavalise kübarseenega, erinedes vaid tihedas mütsakus kasvamise poolest. Sellel fotol näete enokitaket kultuurseenena. Võib loota, et seda toredat, krõmpsuvat ja meeldiva maitsega seent hakatakse kultiveerima meilgi. Enokitaket saab kasutada kuumtöötlemata kujul salatites, teda võib lisada ka suppidesse ning wokiroogadesse. Kultiveerimisel kasvatatakse enokitaket kimpudena kitsas anumas, mille peale on asetatud paksust paberist kõrgendus. See koos valguse puudumisega sunnib seent kasvatama kuni 10 cm kõrguse peene lumivalge jala ja imetillukese kübara. Maitake ehk tantsuseen on samuti väga hinnatud seen, kuid on isegi oma kodumaal Jaapaniski nii haruldane, et paneb leidja rõõmust tantsima. Ka nende seente kohta tahaks lausuda samad sõnad ehk jõuavad nad kunagi ka meie toidualuale
lõpuks. Hilisem künd on küll toitelementide väljauhtumise seisukohalt soositum, aga kuna muld on novembris optimaalselt märjem on künniolnud keerukamad ja künni kvaliteet võib olla halvem. Marjaistandiku puhul piisab 22-25 cm künnisügavusest. Sügisel küntud maa kultiveeritakse kevadel esimesel võimalusel, kui muld on mure. Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad
Viinamarjakasvatus. Iga viinamarjasort, et anda kvaliteetset mahla, on seotud tugevalt kolme komponendiga. ü PINNAS iga sort vajab kindlat mullastiku koosseisu, et saada parimat tulemust. ü KLIIMA iga sort assotseerub kindla klimaatilise tsooniga, milles väljendub paremini tema kvaliteet. Kliima võib olla kontinentaalne, lõunamaiselt soe ja kuiv, või mereline-jahe. ü INIMENE iga sordi puhul on väga tähtis inimese osa istiku kultiveerimisel, saagikuse reguleerimisel ja veinivalmistamisel. Viinamarjakasvatus. Veinikvaliteeti mõjutavad tegurid elik TERROIR: Pinnas, põhjapinnas, kliima, makrokliima, viinamarjapõllu asend päikese suhtes ning kõrgus merepinnast. Põhifaktor hea saagi saamiseks on aasta keskmine kliima. Mõned näited: Palju vihma ja vähe päikest, vein on tihke ja happeline Palju päikest ja liiga kuiv, vein on pargine ja puudub puuviljasus.
Seega ei ole termin "biokütus" alati sünonüümiks terminile "taastuvkütus". Biokütused klassifitseeritakse füüsilise oleku järgi tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks biokütusteks. Päritolu järgi võime nad liigitada: puidupõhiseks biomassiks, rohtseks biomassiks, puuviljade biomassiks ja lisanditega ning segatud biokütusteks. [1] Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. [2] Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu
Künni tootlikkuseks saadi 0,5 ha ja kütusekulu oli 22,1 l/ha. Teraviljakülvil oli tunnitootlikkus 1,9 ha ja kütusekulu 4,3 l/ha. Transpordil oli kütusekulu 1,85 l/t kohta või 0,29 l/tkm. Tunnis jõuti haljasmassi niita 1,3 ha, milleks kulus 8 l kütust. 140 hj traktoril tuli välja panna kogu võimsus, et raskel savimullal vedada 4-sahalist pöördatra. Künnil kulus kütet 13...25 l/h. 150 hj traktor kündis 5-sahalise pöördadraga tunnis 1,0 ha ja kulutas kütust 15,8 l/h. Kultiveerimisel oli tunnitootlikkus 4,3 ha ja kütusekulu 15,9 l/h. Raske rulliga jõuti tunnis rullida 3,6 ha ja kulutati kütust 14,7 l. Ruloonsilo valmistati tunnis 11,3 t, milleks kulutati kütust 0,83 l tonni kohta. Ka 162 hj võimsusega traktorile sobib 5-sahaline pöördader. Tunnitootlikkus oli 1,0...1,2 ha ja kütusekulu 14,4 l/h. Libistamisel 8,2 m laiuse libistajaga oli tootlikkus 1,4 ha, kütusekulu 2,9 l/ha. 2,4 m laiuse väetisekülvikuga töötamisel kulus tunnis 4,0 l kütust.
kasutatakse 68-72 tunni kultuuri ja analüüsitakse teist või kolmandat mitoosi. Sünnieelses diagnostikas kasutatakse kultiveeritud amnioni- ja koorionirakke. Nii täiskasvanu kui embrüo rakud kasvavad kultuuris vaid piiratud aja. Selleks, et rakke kauem kasvatada, tuleb need immortaliseerida. Püsirakuliine saadakse kas spontaanset immortaliseerunud kasvajarakkudest või keemiliste ainete, kiirguse ja viiruste tomel transformeerunud rakkudest. Tuleb aga arvestada, et pikaajalisel kultiveerimisel mutub rakupopulatsioon aina heterogeensemaks ja rakud polüploidiseeruvad. Kromosoomipreparaadi saamine Kromosoomipreparaadi saamiseks töödeldakse rakke järgnevalt: · ihibeeritakse mitoosi kääv · töödeldakse hüpotoonilise lahusega · fikseeritakse · tehakse kromosoomipreparaat · värvitakse Käävi inhibeerimine. Rakkude jagunemise peatamiseks metafaasis kasutatakse enamasti sügislillest
kõverate maksimumid saabuvad samal ajal, põhjenda? 2) kas suremisfaasi algus on samaaegne? 1) ei, CFU väljendab arvukust ja OD biomassi juurdekasvu. 2) jah 24. Mille poolest erineb pidevkultiveerimise viis perioodilisest kultiveerimisest? Pidevkultiveerimisel viiakse kindlal lahjenduskiirusel söödet juurde ja vana sööde koos rakkudega eemaldatakse. Rakud on pidevalt log-faasis. Perioodilisel kultiveerimisel ei lisata/võeta ära söödet. Esineb neli kasvufaasi. 25. Mis määrab pidevkultiveerimisel populatsiooni kasvukiiruse? Lahjenduskiirus. 26. Millises kasvufaasis on läbivoolukultuur? log-faasis. 9. teema 1. Mis on esimeseks etapiks mikroobe indentifitseerima asudes? Puhaskultuuri isoleerimine. 2. Mis on puhaskultuur ja kuidas on seda võimalik saada? Puhaskultuur – kindla mikroobitüve rakkudest koosnev kultuur. Tehakse tardsöötmele lahjenduskülv (joonkülvina). 3
Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus 1 · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna rohttaimestik hakkab arenema alles II-III aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. 1 · Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid, künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. 2 · Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Pinnase hooldamine - seisneb mulla pealmise kihi kobestamises ja umbrohtude hävitamises. Kobestada ja rohida tuleb seda sagedamini, mida raskem ja viljakam on muld. Meie oludes tuleks pinnast hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul.
Mälusignaalina toimib sageli just tundmus, seejärel tundmusega seotud info. Inimene mäletab ennekõike seda, mida ta tundis ja oskab seda ilmekalt kirjeldada, aga miks ta niimoodi tundis, osatakse vähem argumenteeritult seletada. Emotsionaalne mälu esineb vähestel isikutel. - kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisvõimes ja reprodutseerimises. Sihipärasel kultiveerimisel võib see mälu olla kunstiloomingu lätteks. Uurimused on näidanud, et loovisiksusel on hästi arenenud või isegi domineeriv kujundiline psüühika (arvatavasti parema ajupoolkera funktsioon). - sõnalis-loogiline mälu – on spetsiifiline inimesele, kuna teised mäluliigid on oma madalamates vormides võivad esineda ka loomadel. Selle mäluliigi sisuks on keele vahendusel antud mõtted. Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav
Selle kontseptsiooni kohaselt haritakse mulda eraldi üksteisele järgnevate üksikute tööoperatsioonidega. Kuna künd jätab paljus soovida, siis püütakse nigelat kündi parandada mitmekordse külvieelse kultiveerimisega. Vaatlused on näidanud, et nii mõnigi kord on külvieelselt kultiveeritud kuni neli korda. Külvieelse mullaharimise intensiivsuse katsed on näidanud, et enam kui kahekordne harimine on majanduslikult ebaotstarbekas. Neljakordsel kultiveerimisel, võrreldes kahekordsega, vähenes odra terasaak 200...347 kg/ha ehk 6,4...11,2% ja suurenes mootorikütuse kulu 42,9...101%. Kesade harimine Kesade harimine hõlmab kõiki enne taliviljade külvi tehtavaid mullaharimistöid, mille ülesandeks on umbrohutõrje, taliviljade toitumis- ja niiskusreziimi optimeerimine ning mulla külvikõlblikuks harimine. Levinud on kaks kesatüüpi: kultuurideta ja kultuuridega kesa
vahelduveelist liikumist. 3. Pööretel tuleb kultivaatori tööseadised kindlasti mullast välja tõsta, st et agregaadi pööre tuleb sooritada kultivaatori teisaldusasendis. 4. Esimeste läbimite (töökäikude) järel kontrollitakse töösügavust ja vajadusel korrigeeritakse seda vastavalt mulla lõimisele, tihkusele (kõvadusele) ning põllu tehnoloogilisele seisundile ehk tehnofoonile (künd, kultiveeritus vms). Külvieelsel kultiveerimisel tuleb eelistada väikest (5...8 cm) või keskmist (8...12 cm) töösügavust, arvestades seejuures ka piide või käppade jäljevahet. 4 5. Kultiveerimise kvaliteedi hindamisel võetakse arvesse töö tegemise õigeaegsust, töösügavust ja selle ühtlust, põllupinna harjalisust ja tasasust, mõnikord ka mulla kobedust ja panklikkust ning umbrohu hävitamise täielikkust. 6. kvaliteetid määramine
tihendamist; 6) kultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta; 7) kultiveeritud põllul ei tohi esineda töötlemata põlluosi. Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest. C- kujulise ankruga kobestuskäpad - vibreerivad halvasti, - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisse kihti - ja ka nende eriveotakistus on suurem. Külvieelsel kultiveerimisel on kõige otstarbekam kasutada S-kujulisi vedrupiisid. S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötamisel hästi nii piki kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb paremini. S-piisid iseloomustab hea elastsus. Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust. Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid. 1. Ei ummistu taimejäänustega 2. Talub hästi kive 3. Eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4
Hall lepp on sobiv puuliik ka põllumaade mädanikuga ja tarbepuidu väljatulek väike. noores eas annab ka kännuvõsu. metsastamise ja sobiv eeluuendus kuusele. Eristatakse mitmeid vorme: koore värvuse järgi: Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Halli lepa võssa raiutud koridoridesse tumeda (halli) kooreline, aeglasema Väike-Aasias. Eestis kasvab oma areaali kuuse kultiveerimisel ei kannata kuusk kasvuga ja heleda (rohelise) kooreline, põhjapiiril, seetõttu on ka tammikute kasv juurepessu kahjustuste all, samuti kaitseb kiirema kasvuga ja haava triploidne vorm siin aeglane (2,3 tm/ha/a) ja nad on ka selline võsa kuuske hiliskülmakahjustuste (Populus tremula f. gigas). vähelevinud (tammikute osatähtsus eest
(6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (7) Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga metsakasvukohatüüpide või tüübirühmade kaupa. (8) Metsa uuendamiseks kasutatava kultiveerimismaterjali algmaterjal peab pärinema lubatud päritolupiirkonnast. Eestis metsa kultiveerimisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolupiirkonnad kehtestab keskkonnaminister määrusega. (9) Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (10) Metsa uuendamise nõuded, sealhulgas metsatüübis, milles metsa uuendatakse külvi või istutamise teel, külvi ja istutuskohtade minimaalne algtihedus, maapinna ettevalmistamisele esitatavad nõuded metsatüübis,
kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus ● sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna võsa ja rohttaimestik hakkavad intensiivsemalt arenema alles 2.-3. aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. ● Mida paremini on maapind ette valmistatud, seda vähem on vaja hooldada. ● Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine – looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed (võsa, kiirekasvulised lehtpuud, põõsad) konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. Kui
toitaineid kätte. Kultivaatori tööorganite mõju mullale on passiivne, sest see sõltub vaid veojõuallika edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest C-kujulise ankruga kobestuskäpad: - vibreerivad halvasti - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisesse kihti - nende eriveotakistus on suurem S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötlemisel hästi nii piki- kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb tunduvalt paremini. Külvieelsel kultiveerimisel oleks kõige otstarbekam kasutada S-piidega kultivaatorit: - elastsed S-piisid iseloomustab hea elastsus, mis on oluline kiviste muldade harimisel; vibreerimine aga vähendab pii veotakistust - hästi vibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid Miks valida S-piidega kultivaator? 1) ei ummistu taimejäänustega 2) talub hästi kive 3) eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4) hea umbrohutõrje
Bakter sureb, kui rakusisene pH langeb alla 5. Vaatamata sellele, et pH keskkond kõigub suurtes piirides, on rakusisene pH suhteliselt stabiilne ja lähedane neutraalsele. Selle eest vastutab tsütoplasma membraan, mis on suhteliselt läbimatu prootonitele ja nende ülejääk paisatakse rakust välja. Mikroobid peavad tihti kohanema väliskeskkonna muutustega. Nad 42 muudavad ka ise oma metabolismi produktidega keskkonna pH-d ja seda tuleb arvestada nende laboratoorsel kultiveerimisel. UV-kiirgus. UV-kiirguse bakteritsiidne toime on maksimaalne 265 nm juures. Põhjusel, et DNA neeldumisspektri maksimum asub samuti 265 nm juures, seostatakse UV-toimet otseselt toimega DNA-le. See toime põhineb DNA ahela kahe naaberpürimidiinaluse ja vahel ka eri ahelate pürimidiinaluste kovalentses seostumises dimeerideks, mis põhjustavad DNA replikatsiooni vigu ning peatavad bakteriraku paljunemise. 3.6. PATOGEENSETE MIKROORGANISMIDE ISOLEERIMISE MEETODID
mikrofloora. Mullas on palju erinevaid mikroelupaiku. Bakterid Looduslikes muldades on bakterite liigiline mitmekesisus, Organismid Arvukus g-1 Biomass (kg/ha) Bakterid 108-109 107-108 300-3000 300-3000 Seened 105-106 500-5000 Vetikad 103-106 10-300 Algloomad 103-105 5-200 Llijalgsed 30 500-1000 Vihmaussid 350-1000 (2500) Taimejuured 10-50 tonni hinnatuna kasutades molekulaarseid meetodeid, suurusjrgus 6000-10 000 E. coli genoomi; haritavatel maadel 350-1500 genoomi. Kultiveerimisel phinevad meetodid annavad tulemuseks vhem kui 40 genoomi. Mikrobioloogilisest seisukohast vaadatuna koosneb muld vga suurest hulgast mikroelupaikadest. Mulla osakeste suurusel on mikroobikoosluse struktuurile suurem mju, kui keskkonna pH vi orgaanilise aine sisaldusel. Oluline on ka orgaanilise aine kvalitatiivne koostis; kergemini lagundatav orgaaniline aine phjustab .- ja .-proteobakterite domineerimist (peamiselt r-strateegid),
Vajadusel, eriti kui kahtlustatakse nn eksootilist mükoosi (krüptokokoos, histoplasmoos), valitakse esmaskülviks spetsiaalsööde (nt Brain Heart Infusion Agar). Pärmseente samastamine. Pärmseened kasvavad kiiresti, optimaalsetes tingimustes (30–37 ºC) ilmuvad kolooniad 1–3 ööpäevaga. Candida albicans moodustab 70–80% kliinilisest materjalist isoleeritud pärmseentest. Kurgulima, röga, tupesekreedi, fekaalide ja teiste mikrobiootat sisaldavate materjalide kultiveerimisel kasutatakse antibiootikumilisandiga seenesöötmeid. CHROMagar Candida hõlbustab segafloora puhul puhaskultuuri isoleerimist ning võimaldab pesade iseloomuliku värvi abil Candida perekonda kuuluvate pärmseente C. albicans, C. tropicalis, C. glabrata ja C. krusei esmast samastamist. Sööde CHROMagar Candida ei sobi liikide lõplikuks samastamiseks, sest rida teisi liike ja nende erinevad tüved võivad anda sarnaseid värvusreaktsioone. Pärmikolooniate kirjeldamine
tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu direktiivi
Sageli esineb suktsessioon, kus hall-lepiku alla tekib looduslik uuendus, ja kuna hall lepp on lühiealine, tekib üsna ruttu lepiku asemele kuusik (seda enam, et lepp muudab mulla viljakamaks, kuusk on aga mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik). Hall lepp on sobiv puuliik ka põllumaade metsastamise ja sobiv eeluuendus kuusele. Halli lepa võssa raiutud koridoridesse kuuse kultiveerimisel ei kannata kuusk juurepessu kahjustuste all, samuti kaitseb selline võsa kuuske hiliskülmakahjustuste eest. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Ehkki Eestis kasvav halli lepa puiduressurss on suur (31,5 milj m3 2016. aastal), on selle kasutamine suhteliselt tagasihoidlik. Valdavalt kasutatakse puitu kütteks ja sel alal võib tema majanduslik tähtsus tulevikus suureneda
Hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise viisid ja võtted valitakse lähtudes metsakultuuri seisundist, vanusest, liigilisest koosseisust ja kasvukohast. Hooldamise sagedus · sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas. Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna rohttaimestik hakkab arenema alles II-III aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. · Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid, künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. · Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine - seisneb rohttaimede ja kiirekasvuliste lehtpuude niitmises, raiumises. Mõnikord kaasneb sellega ka mulla pealmise kihi kobestamine
annaabi.ee 
