Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Külmale maale". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jaanil, jaanilerastatud, rubla, tundis, kõrtsi, kraami, prillup, mikk, purjus, salaja, juku, viina, ausa, külmale, liisu, joosep, tõnu, jaanist, halvast, kohtas, tükk, otsiti, koduteel, teadnud, kaarli, kirikuõpetaja, saapad, mannguni, kremer, armu, toots, tegude, perest, söönud, saata, vendadele, koguaeg, kolmekesi, toredam, magas, joonudEduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde peita oma varastatud kraami
Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud
Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid
Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud .
Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast
selles rahaahnes miljöös esialgu vaid kõrvaltvaatajad. Olgugi boheemlane, mõtleb Piibeleht eelkõige praktilise kasu peale, otsustades Sandrile müüdud "Pisuhänna" oma kosjavankri ette rakendada. Vilde viimaseks tippteoseks on 1916. aastal ilmunud ,,Mäeküla piimamees" - tegemist on psühholoogilise romaaniga. Teos räägib eesti talupojast, tema naisest ja mõisnikust, põimudes suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Tõnu Prillup oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. Vaese talupoja suur unistus näikse täituvat siis, kui mõisnik teeb talle ühe ettepaneku. Tal pole aimugi, et ta müüb maha oma naise, kaotab inimväärikuse ja südametunnistuse. Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei ole lubanud meestel end käsutada. Prillup pole tihti päri, et Mari on ise tegutseja on ja tema soovidele risti vastu tegutseb
Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmisest. Jaan tunneb häbi , kuna on noor ja tugev mees aga ei suuda oma pere üleval pidada ja seda ära toita. Jaanil on ülel pidada Vanaema , vend ja kaks õde. Jaanil on häbi kui kuuleb et õed ja vennad on koolist toidukraami varastanud. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks. Andres arvas, et Väljaotsa pere on nende omast madalamal ja ta kasutas võimalusi, et Jaani häbistada. Näiteks alandas Andres Jaani maja läbi otsimisega, lootes sealt varastatud kraami leida. Kuna kõik külaelanikud teadsid Jaani kui ausat meest, siis läbiotsimine pani inimesi selles kahtlema
olude ohver. Jaan jäi haigeks ja sellest olenevalt ei saanud ta teha tööd. Pärast tervenemist oli kätte jõudnud talv ja enam polnud töökohti saada. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks. Andres arvas, et Väljaotsa pere on nende omast madalamal ja ta kasutas võimalusi, et Jaani häbistada. Näiteks alandas Andres Jaani maja läbi otsimisega, lootes sealt varastatud kraami leida. Kuna kõik külaelanikud teadsid Jaani kui ausat meest, siis läbiotsimine pani inimesi selles kahtlema. Andres häbistas Jaani ka piibltunnnis, kuhu Jaan purjus peaga läks. Virgu Anni ja Andrese vaheline armastus tekitab palju pingeid. Esiteks ei taha Jaan Annilt uhkuse tõttu abi vastu võtta, kuigi Anni saaks tema peret aidata. Kuigi Anni teadis, et Väljaotsa perel on raskusi, ei uskunud ta seda, et Jaan varastab. Ta uskus teda tingimusteta ja
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida.
Väljaotsa Kai: ekslikud arvamused meie pere kohta viis minu poja hukatusse Tihti lähtuvad inimesed stereotüüpidest ning selle tulemusel tembeldame vaesed automaatselt varasteks. Muidugi on juhtumeid, kus on see põhjendatud, kuid süüdistades süütut võtame ära kitsikuses elava inimese viimse päikse. Täna toome teieni Kai loo, kes räägib, kuidas ta poega peeti vargaks ning see aitas kaasa poja halvale teele viimisele. Tekst Gerttu Blank. Kai on kolme lapse ema Mikk, Mann ja Jaan. Kuna Kai on lesk, siis kõige vanem poeg Jaan peab ema ja õde ning venda üleval, kuid seda raskustega kuna inimesed ei usu, et vaene inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde
Nendest tuhisesid pidevalt mööda reed, mille eest pidi kraavi sügavasse lumme hüppama. Rikkurid, kes nendes olid, virutasid korra isegi piitsaga, ning ajasid pea-aegu alla ühe pimeda kerjuse. Ka ausus maksab midagi. Kuid paneb mõtlema, kas ka juhul, kui pere sellepealt kannatama peab. Jaan oli oma põhimõtetega mees. Kui teekäijad tulid talle külla, siis söödi-joodi, kuid saades teada, et tegelikult tahavad nood oma varastatud kraami seal peita, siis viskas mees nad välja, isegi siis, kui nad pakkusid suurt tasu. Tegelikult seekord oli see ka tõeline vedamine, kuna varsti tulid sauna üle vaatama ametnikud, eesotsas Andre Vadiga, kes oli Anni isa. Too mees ei sallinud Jaani tolle vaesuse pärast. Joomine maksab nii või teisiti kurjasti kätte. Kord kõrtsist koju minnes otsustad Jaan minna Tõnu-Jüri piiblitundi, mis talle teepeale jäi. Seal jäi ta magama ning ka viinaaurud olid tugevad
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine pdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jnud ja lapse leval pidamine nuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest lipilase hrra Prnaga rkida, sest too oskas alati mistlikku nu anda, aga lipilane oli linud maale mingite uuringute asjus. lipilane oli talle alati elnud, et nd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning pdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause krvus ning ta mtles poepidaja snade le. Jrgmisel korral rkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nd Jaanile aitas, ta lks linna ja kis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja sa. Poiss jooksis linna poole ja kis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jtnud ja ikka neile peale kis, lksid
koerakuuti magama. Kaarlil oli hommikul parem ja kartes, et tôbi tuleb äkki tagasi, läks ta kôrtsi ja hakkas viina jooma. Seal on ka Muna Ott, kes on vaimuliku kullast ristid kôrtsi toonud ja nüüd nende eest joob. Moosel ei saa aga midagi aru, vaid käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega. Jaan ärkab alles lôuna paiku ja tahab kôrtsi minna, kuid ei julge, kuna kuuleb, kuidas peremees teda ähvardab. Näeb, et Imbi ja Ärni jooksevad marti ja otsustab nendega ühineda. Need aga pole nôus (ei taha saaki jagada) ja Jaan üritab neist ette jôuda - jookseb aidamehe maja juurde. Laulavad seal kolmekesi, aga uksi ei tehta lahti, nii et nad hakkavad hoopis Ärni ideel viljapuuaias tüvede peale koputama (kui vana kuu ajal 3 korda koputada, sureb puu ära).
Kaarlil oli hommikul parem ja kartes, et tôbi tuleb äkki tagasi, läks ta kôrtsi ja hakkas viina jooma. Seal on ka Muna Ott, kes on vaimuliku kullast ristid kôrtsi toonud ja nüüd nende eest joob. Moosel ei saa aga midagi aru, vaid käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega. Jaan ärkab alles lôuna paiku ja tahab kôrtsi minna, kuid ei julge, kuna kuuleb, kuidas peremees teda ähvardab. Näeb, et Imbi ja Ärni jooksevad marti ja otsustab nendega ühineda. Need aga pole nôus (ei taha saaki jagada) ja Jaan üritab neist ette jôuda - jookseb aidamehe maja juurde. Laulavad seal kolmekesi, aga uksi ei tehta lahti, nii et nad hakkavad hoopis Ärni ideel viljapuuaias tüvede peale koputama (kui vana kuu ajal 3 korda koputada, sureb puu ära).
kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis
segas mürke ning kaetas loomi ja inimesi.“ (lk. 35). Ta ei hoolinud ainult endast, ta aitas Liinat, kes tahtis Hansuga koos olla, see sai talle ka hukatuslikuks. Tänapäeva maailmas ei leidu eriti palju selliseid inimesi nagu raamatus oli Minna, inimest, kes aitaks, oma ime nippidega. Koera – Kaarel – Ta omas talu. Peale halltõve hakkas jooma, sest see hoidis haiguse eemale, enne haigus oli aga karsklane. Oma talus ta ise ei teinud midagi, käsik kõik teha sulasel Jaanil, kes samuti ei teinud midagi. Ta oli ise väga laisk, istus ainult kõrtsis, sõi ja magas. Riidles kogu aeg Jaaniga, kes ei teinud midagi, vaid sõi. Tüüpiline külajoodik tänapäeva maailmas, iga joodik oli kunagi karsklane. Aidamees –Elas oma talus koos oma naise Mall-iga, neil oli juba mitu last ning Mall ootas veel ühte. Oskar on väga ahne mees, tegi endal väga suure krati, kes veaks talle hiiglaslikku varandust kohale
aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette vankrisse ning Andres läks sisse. Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...............................................
Ta nägi, et Andres on näost valge. Kui kiirabi saabus viidi laps koos ema ja isaga haiglasse. Ann jäeti üksi koju. Anni soov oli tõeks saamas. Kõik sai ju ainult endine olla kui polnud enam tema venda, Andrest. Paari päeva pärast kui Andrese olukord oli paranenud lasti ta mõneks päevaks koju. Andresel oli avastatud südamehäire. Ta saadeti edasi Helsingisse südameoperatsioonile mis pidi toimuma kuu aja pärast. Ann tundis ennast selles ikkagi süüdi olevat. Ühel õhtul kui Kärt, Andres ja Ann olid kodus oli isa, Ants, jäänud kuidagi kauaks tööle. Kell oli juba 3 öösel saamas kui ema ütles Annile, et too läheks isa töö juurde vaatama ning kutsuks isa koju. Algul puikles Ann emale vastu kuna ta teadis, et öösel on ohtlik liikuda ringi ning ta oli 16 ning seadusega oli öösel väljas olemine talle keelatud. Lõpuks
vastu nägu. Vargamäelt lahkus rõõm, see pesitses ainult väikelastes. Liisi jäi rasedaks, Andres ajas ta minema ja Liisi läks sauna.(Mari kaitses Liisit, Andres oli põikpäine ja nii ka Liisi) XXXVI Liisi ja Madis rääkisid saunas pikalt, Liisi probleemist ja Andresest. Rääkisid, et piibel teeb inimesed kurjaks. Joosep kosis Liisit ja toimusid väiksed pulmad. Andres läks ära, ei tahtnud seda näha. Pearu ja Kustas sidusid paare pärast pidu kinni, purjus peaga rääkis Pearu Liisiga. Liisi ja Joosep kolisid Joosepi onu eluhoonesse, sündis poeg Joosep. Karla ja Maret leiti noorpaaride hulgast pärast pulmi. Liisi ja Joosep oma talus, enne nende äraminekut ei tahtnud Andres hüvasti jätta, ütles oma tütrest ära. Marile aga rääkis, et see annaks Liisile kaasavara ning järgmine päev Mari andis (Andres läks selleks ajaks kodunt ära, Liisi kahetses, tahtis isaga leppida aga ei saanud). XXXVII
ning varsti kõndis ta vabalt tervel järvel. Ta oli seal ikka päris kaua kuni nägi järve äära Kährit ning Millit. Nad olid mitte kuskilt välja ilmunud. Siis istus Illimar tammi all kaua ning kui tal ikka päris külm hakkas siis läks ta lõpuks koju. Illimar heitis tagatoa sohvale magama. Nüüdsest magas ta eestoas, sest Karla oli nädalate kaupa koolis. Nende toas oli vähe ruumi. Ning, kui Karla koju tuli, siis pandi ta tädi Liisa kõrvale magama. Järgneval ööl tundis Illimar ennast halvasti ning üritas kellelegi sellest teada anda, kuid ei suutnud. Tädi Liisagi ainult mõmises unes sellepeale, kui Illimar ütles et ta on haige. Illimar oli surmahirmus, kuid jäi siiski varsti peale voodisse heitmist magama. Illimar oli mitu päeva haige. Väljas muutus ilm valgemaks ning sadas maha esimene lumi. Ühel õhtul tegi Illimari ema valmis hernekomme ning kadrisandid käisid neil külas. Illimar kartis ning oli voodis vaiba all varjus kadrisantide eest.
minema. Kiltri pere jagas aga surnud mehe vara laste vahel. Äkitselt ilmus aga surnud Lembit sinna. Tahtis liha süüa, aga poisid läksid talle kallale ning lõpuks jooksis surnu minema. Järgmisel päeval oli külasse jõudnud Saksamaalt parunihärra tütar. Luise oli sellepärast masenduses, et ta oli temast kenam. Kubjas Hans aga armus noorde Saksa neiusse ära. Õhtul läks aidamees oma perele süüa jahtima hundina. Kubjas Hans oli aga nii armunud, et läks järgmisel õhtul noort preilit salaja vaatama, kuigi ta magas. Uuel päeval jälitas aidamees Imbi ja Ärnit. Nad juhatasid mehe merilehmade juurde. Imbi ja Ärni püüdsid ühe lehma lõksu ja hakkasid koju vedama. Kahjuks läksid nad aidamehe õnge ning Oskar sai lehma endale. Õhtul läks Räägu Liina hundina ringi lippama. Ta nägi kubjas Hansu Saksa neiu akna all korrutamas lauset: "Ma armastan teid". Õuna Endel läks järmigsel päeval kosja Räägu Liinale. Liinale ta aga ei meeldinud, kuna tema sõnavara oli väga kole.
Hommikul pidi Kremer sõitma Särgverre, kuid ta mõtles ümber ning otsustas sõita hoopis linna. Neljas peatükk Kremer oli pühapäeval Tallinnas, käis Kadriorus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust ja magas mõlemad ööd sissesõidukorteris, mis tal Särgvere omadega koos üüritud oli. Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja külastama. Mari oli Kremerile tulnud mune tooma. Kremer nägi naist esimest korda paremais riideid ja imepuhta näoga. Ulrich hakkas mune ümber lauale laduma, kuna Mari tahtis korvi tagasi. Kui d üks muna kukkus maha, Mari pakkus, et võib selle ära koristada , kuid Ulrich ütles et see on Vilhemiine töö. Ulrich palus Maril Tõnu kontorisse saata õhtul. Viies peatükk Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks
austanud. Kuigi Jaan räägib kuidas ta surma ei karda, hiljem sõites hukkamiskohta, haarab teda paanika. Tegelikult oli kogu vestlus(võiks öelda ka monoloog) väga seosetu ja paaniline. Jaan üritas leida kiiruga mingi mõtte enda elule või mingi tähenduse oma olemasolule aja jooksul, mil valvuritel sai kõrini tema järgi ootamisest. Kohtumised Anu Raudani ja Jaan Randusega mõjusid preestrile laastavalt, ta tundis ennast nii halvasti, et kogu tema minevik on olnud kui raske unenägu ja ta seadis eesmärgiks leida uue tee ja uue tõe. Tema selgushetk mõjus üsna nagu püänt, sest eelnevalt võis aru saada, et ta on rahul jumala teenimisega. Peetrus Kuppelvaar Novelli algus oli juba kergelt koomiline. Kui Peedu talu peremees lõpuks ometi hinge heitis, ei suutnud poeg säärast õnne uskuda. Just nimelt õnne, sest isa oli põikpea, ihnuskoi ja karmi käega
tarbest, sest mõtlemine, tabatav mõtlemine see ei olnud. Ta käis Marit lüpsil jälgimas ja üritas endas selgusele jõuda. Neljas peatükk: Härra von Kremer veetis Tallinnas mõnusa pühapäeva, käis Kadri-orus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust - ikka üksinda, sest vend Heinrich oli Särgveres ning magas mõlemad ööd kuninglikult vaikses sissesõidukorteris. Kuid tema mõtted läksid ikka Mari peale: Sa oled Ulrich von Kremer. Vaese saunamehe naist salaja ära petta, tema selja takka - see ei kõlba. Pead talitama kui aumees - saunikugi ees kui tõsine aumees!- pead Tõnuga lihtsalt kokku leppima! Kremer polnud aga veel sugugi selgusel, kuidas seda asjakülge korraldada. Tema peast käis mitmeid variante läbi kuni tal tuli suurepärane idee. Kuid plaan lükkus järjest edasi. Polnud julgust ettepanekut teha Tõnule. Ükspäev tuli Mari mune tooma. Kuna köögiuks oli lukus siis läks ta Kremeri juurde. Kremer nägi Marit
Pooleteise aasta pärast sai Jaagup kroonust minema. Ta oli igasuguseid asju peale määrinud ja sisse võtnud. Nüüd elas ta koos Miina ja oma pojaga saunas, kuna Miina ema oli ära surnud. Miina oli lubanud Jaagupi terveks ravida.*Andres võttis Matu nüüd endale sulaseks. Ning kevadel läks lauda ehitamine lahti. Marile hakkas üha enam tunduma, et loomade haigestumine on seotud Juss surmaga. Surnuaiale minnes ei külastanud ta enam Jussi hauda, ta tegi sseda salaja, kuid Andres teadis seda ja oli selle pärast vihane.*Andres muutus üha enam oma naabri Pearu sarnaseks. Ta lõi oma naist. Kuigi Pearu naine põgenes Peau eest Eespere sauna, siis Mari ei läinud kuhugi, ta kannatas kõik välja.*Matu tegi Pearuga mitu vingerpussi, kui ta Vargamäel sulane oli. Esiteks oli Pearu piirikraavi kaldasse, mida teena kasutatai, teravad vaiad pannud. Kõik olid oma jalad veriseks käinud. Sauna-
elatada, töötades mitmeid aastaid 1950ndate alguspoole veterinaarbakterioloogia laboratooriumis. Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on nagu nimetatud seotud vanaisa kodu Kallastega. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis lapsepõlves mitmel puhul. Mõtles näiteks, kas siis, kui maailmas oleks ainult sinine värv, sinine oleks üldse sinine: tundis, et sinine on sinine vaid seetõttu, et on olemas muud värvid. Algkooliõpilasena sai selgeks, et on värvipime daltoonik. See on ehk üks põhjusi, miks see küsimus talle oluline oli. Jõudis oma peaga lähedale ka Zenoni apooriatele. Nimelt küsis endalt, kuidas saab noatera üldse ära lõppeda. Tera läheb aina teravamaks ja veel teravamast saab olla veel teravam. Talle
läbi,viljapuuaiast on järele jäänud vaid riismed,aiasaadused on nakatunud ja rohkem ussi süüa kui inimese. Elumajad on ripakil ja aastatega vaid mädanenud ja viletsaks muutunud. Villu aga murdis Katkul tööd teha. Kunagi polnud ta mõelnud,et Katkul nii palju töid ja tegemisi oleks. Ja kuigi Villu tegi palju tööd,tundis ta, et väheks jääb.Peab rohkem ja rohkem tegema. Ema hakkas muretsema, et Villu enesele liiga ei teeks,kuid isa oli rahul. Esimest korda elus tundis Villu,et on tulevane Kõrboja peremees. Vanasti arvas ta, et vend Juhan on selleks sobilikum. Poleks tollel päeval Villu oma silma peast jooksnud, oleks ehk temagi rahus puhanud. Kuid nüüd on palju vaja mõelda ja liigutada,tööriistad vajavad remonti,aiad parandust,maa harimist ja see Kivimägi. Seda ei saanud Villu kuidagi oma mõtteist. Villus tõusis haletsus ja sugulustunne tühjalt seisva Kivimäe vastu. Kõik need lepad,kased ja kuused annavad teada heast ning rammusest mullast
“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta; ■ Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland. ○ „Pisuhänd“ 1913; ■ Tiit Piibeleht, Ludvig Sander, vana Vestmann, Matilde, Laura. August Kitzberg, 1855.–1927. aasta: ● Külajutud; ● Draamalooming: ○ „Tuulte pöörises“; ■ Sulane Jaan, peretütar Leena, Kaarel. ○ „Libahunt“;
naerualuseks. VII Andres tutvus ümbruskonnarahvaga ning arutati sõnnikuveoplaane. Käidi naabritel abis. Andresele oli see esimene sõnnikuvedu Vargamäel. Peale sõnnikuvedu oli veesõda. Märgati, et Pearu sulane Kaarli ja Andrese tüdruku Mai vahel on midagi. VIII Saabus heinateo aeg. Perenaine oli rase, kuid rabas siiski justkui mitme eest tööd teha. Kunagi oli Vargamäe nimeks olnud Kuusiku. Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks
annaabi.ee 
