Kujutav geomeetria 4 kodutöö 5. variant (0)

Tallinna Tehnikagümnaasium
Tervis- vitamiinid
Markus Abro
5A
Tallinn, 2013
Sissejuhatus
Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui 
oled tubli ja  hoiad  tervist  hästi, võid kaua elada ja seda me kõik  soovime . Tervise hoidmine 
tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui 
me hoiame tervist ja saame  vanaks  ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil 
kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on  kuidagi vähe 
siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui 
tarbida vitamiine korralikult, ehk nagu kirjas on meie tervis palju parem. 
Tervis ja vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva 
struktuuriga orgaaniliste bioakti vsete biomolekulide rühmad ja 
asendamatute  mikrotoitained , mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava 
enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks.
Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola 
päritolu USA  biokeemik  Kazimierz  Funk . Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel 
päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
Enamik vitami ne ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere (sealhulgas 
fotoisomeere) on 
ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D-
vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid,  kasvuregulaatorid , koensüümid, kofaktorid, 
kromoprotei nid, metaboliidid,prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitami
inipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised  derivaadid  aga 
ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed  biomolekulid .
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei 
ole  valgud ,  rasvad , süsivesikud, vesi,  mineraalid , elektrolüüdid ja  soolad .
Vitamiinid ei asenda teisi  looduslikke  asendamatuid toitaineid. Vitami nide täielik 
puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev 
vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning 
vitamiinili gsus hüpervitaminoosi
Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks, kasvuks, 
arenguks, paljunemiseks,  metabolismiks , tervise säilitamiseks ja haiguslike 
seisundite  ennetamiseks ja raviks hädavajalike mikrotoitainete rühm , mida 
elusorganismid , valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või 
sünteesivad ebapiisavas koguses.
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või 
kestev vitami nivaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik ol a, põhjustades 
mitmeid haiguslikke seisundeid nagu  rahhiit  , skorbuut, beriberi, ja pellagra jpt. või 
koguni surma. Vitami nide rühma kuuluvad looduslikes  toitainetes  esinevad eriliste 
omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilised ained 
bioakti vsed ühendid, mis on akti vsed üksnes väga väikestes kogustes
Tähtsamad vitamiinid
Vitamiinid
Soovitav  
Mõju organismis
Toimet 
Defitsiidi  
Toimet 
päevane 
parandavad
tunnused
halvendava
tarbimine, 
d ja 
parimad 
vajadust 
allikad
suurendava
d
Vitamiin  A 
800-1000 
Nägemine, luude  Vitamiinid C, 
Pimedaks  
Alkohol , 
(retinooolid) jaeelas
retinooli µ g
kasv, terve 
D; E, niatsiin ,  jäämine, 
kohv, 
te (β - karoteenid )
-ekv.
epiteelkude , 
tsink, seleen , 
silmapõletik, 
kortisoonid
maks, piim, 
antioksüdant
küllastumata 
kuiv nahk, nohu  , nitraadid , 
või, munad, 
rasvhapped
mineraalõli
porgandid
d, diabeet, 
maksahaig
used
Vitamiin  D
5 µ g
Luude ja 
Vitamiinid A 
Rahhiit, luude 
Taimetoitlu
( kaltsiferoolid )
kalamaksaõli
hammaste kasv, 
ja C, 
hõrenemine
s, 
, kala, maks, 
kaltsiumi 
kaltsium , 
mineraalõli
munad
imendumine
fosfor
d, ravimid
Vitamiin E
10 mg
Antioksüdant, 
Vitamiin C ja 
Väheneb 
rasestumisv
( tokoferoolid )
taimeõlid, 
kaitseb 
B12 , 
ajuripatsi  
astased 
idud , 
rakumembraane 
mangaan , 
hormoonide 
tabletid , 
pähklid, kala
vereringeelundei
seleen
sekretsioon ja 
raud, toidu 
d ja lihaseid
organismi 
vähene 
võime ladestada  rasvasisald
rasvlahustuvaid  us, 
vitamiine
saastunud 
õhk
Vitamiin B1 
1,4 mg
Süsivesikute 
Teised B-
Beribeeri, 
Rafineeritu
( tiamiin )
täisteratooted  ainevahetus , 
rühma 
väsimus, 
d 
, sealiha , 
energia 
vitamiinid, 
depressioon , 
süsivesikut
kala, maks
tootmine, 
vitamiin C
söögiisu langus
ega 
närvikude
liialdamine, 
alkohol, 
kohv, 
suitsetamin
e, stress
Vitamiin B2 
1,7 mg
Limaskest, 
Vitamiinid A 
Kasvu 
Alkohol, 
(riboflaviin)
täisteratooted  rakuhingamine , 
ja B1, niatsiin
pidurdumine, 
kohv, 
, õllepärm, 
normaalne kasv
seedenõrede 
suitsetamin
maks, 
eritumise  
e, stress, 
munad, liha
vähenemine, 
rafineeritud 
silmade 
süsivesikut
valgustundlikku
ega 
s
liialdamine
Niatsiin (vitamiin 
18 mg
Nahk, 
Vitamiinid 
Naha 
Alkohol, 
PP)
Maks, liha 
närvikude, 
B1, B2, B6, 
kahjustumine , 
kohv, 
õllepärm, 
keskne  roll 
trüptofaan
nõrkus, mälu 
antibiootik
täisteratooted ainevahetuses
nõrgenemine
umid
, munad
Vitamiin B6 
2,1 mg
Terved  
Vitamiin C, 
Närvisüsteemi 
Alkohol, 
(püridoksiin)
täisteratooted punalibled, 
pantoteenhap
häired, unetus , 
kohv, 
, maks, 
igemed , 
e, niatsiin, 
masendus , 
rasestumisv
õllepärm, 
veresooned , 
magneesium
kaalukaotus,
astased 
nisuidud, 
keskne roll 
tabletid, 
banaanid
aminohapete 
suitsetamin
ainevahetuses
e
Vitamiin B12 
3,0 µ g
Punaliblede 
Folaadid, 
Aneemia , 
Alkohol, 
(tsüaankobalamiin)
maks, liha, 
tootmine, kasv, 
vitamiinid A, 
nõrkus, 
kohv, 
munad, kala
närvikude
B1, B6, 
kaalukadu, 
suitsetamin
niatsiin
närvisüsteemi 
e
häired
Folaadid (folatsiin, 
0,4 mg
Punaliblede 
Vitamiinid 
Aneemia, 
Alkohol, 
foolhape)
sojajahu, 
tootmine, kasv, 
B12, B6 ja C
seede - ja 
stress, 
maks, 
seedimine
närvisüsteemi 
suitsetamin
aedvili, liha
häired, 
e, ravimid
nahahaigused
Vitamiin C 
60 mg
Antioksüdant, 
Vitamiinid A, 
Organismi 
Antibiootik
( askorbiinhape )
kartul, 
sidekoed , 
B6 ja E, 
vähene 
umid, 
kapsas, 
igemed, nahk, 
seleen, tsink, 
vastupanuvõim
stress, 
paprika , 
luustumine, 
mangaan
e 
kortisoonid
marjad , 
haavade  
haigestumisele, 
, 
puuviljad
paranemine, 
veritsevad 
suitsetamin
immuunsüsteem, 
igemed, 
e, 
raua 
haavade 
rasestumisv
imendumine
aeglane 
astased 
paranemine, 
tabletid
stress
Bioflavonoidid 
Päevast 
Sarnaneb 
Vitamiin C
Veritsevad 
Samad, mis 
(vitamiin P)
soovitust ei 
vitamiin C 
igemed, kerge 
vitamiin C 
ole antud
toimega, eriti 
külmetumine
puhul
 
mõjutab 
Tsitruselised ,  veresoonte 
eriti nende 
läbilaskvust
koor, 
aprikoosid, 
kirsid , 
mustsõstar
Kokkuvõte
Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elusti l jpt teised  faktorid  
mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab 
vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. 
Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin, biotiin , pantoteenhape, niatsiin) sünteesib 
inimese  seedekulgla   mikrofloora . Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka 
endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse 
temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. 
Kui toidus on piisavalt mingi vitami ni eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism 
seda vitami ni eelvitamiinidest pi savalt sünteesida (näiteks A-vitami ni  laadset  toimet 
omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitami ni).
• toit annab põhiosa (enamiku vitami ne saab inimene  taimsest  toidust)
• seedekulgla mikrofloora tegevus.
Kasutatud kirjandus
1.   http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid
2. ht
  tp://www.ut.ee/biodida/www/ Irdt /vitamiinid.htm 
3. ht
  tp://www. terviseamet .ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vita 
miinid.html