Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"irdt" - 10 õppematerjali

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse
50
ppt

Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse

Sissejuhatus looduskaitsebioloog iasse Ülle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia  Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi  Looduskaitse või keskkonnakaitse?  On interdistsiplinaarne teadus  Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased  Teoreetiline teadus Looduskaitsebioloogia  Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a.  Ürginimese roll looduses oli väike

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Peajalgsed
10
pptx

Peajalgsed

Peajalgsed Koostanud: Ülle Irdt MHG Peajalgsed ~600 liiki Seepiad kaheksajal (tindikalad) ad kalmaar id Peajalgsed · Soolane merevesi · Kotikujuline keha · Kalmaaridel ja seepiatel seljas naha all õhuke plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Nimetu
26
pptx

Nimetu

Elusorganismide tunnused ja süstemaatika Koostanud: Ülle Irdt 2012 MHG Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: eeltuumsed päristuumsed Elusorganismid • Koosnevad rakkudest: Ainuraksed Hulkraksed Elusorganismid • Reageerivad keskkonna muutustele – Valgus (magamine) – Temperatuur (talveuni) – Veeolud – Teised organismid • Liigikaaslased • Teised liigid Elusorganismid • Kasvamine ja arenemine – Kasvamine: mõõtmete suurenemine

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
KAHE ELUETAPI VÕRDLUS
8
docx

KAHE ELUETAPI VÕRDLUS

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM Daniel Moppel 7.B KAHE ELUETAPI VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Ülle Irdt Tartu 2015 Mina valisin lasteaialapseea (3-7 aastat) ning murdeea (13-16 aastat). Neid kahte vanuseiga hakkan ma võrdlema ning toon välja põhjused erinevustele ja sarnasustele. Selleks kasutan ma internetti ja raamatuid. Lasteaialapsed käituvad enamjaolt samamoodi. Nad tahavad mänguasju, nutavad pisikeste asjade üle, ei oska korralikult lugeda ega kirjutada ning on väga energilised (Woolfson, R 2001)

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
2 allalaadimist
Mis on vitamiinid
16
odp

Mis on vitamiinid?

Kokkuvõte Terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiine Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid Vitamiinid pole rakkude ehituskomponendid Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid Vitamiinid ei oma energeetilist väärtust Kasutatud materjalid http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoov http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vitamiinid1 https://sites.google.com/site/alorents/organismidekeemilinekoo http://www.medicalnewstoday.com/articles/183880.php Zilmer, M., Kokassaar, U., Vihalemm, T., Pulges, A. 1996. Vitamiinid. Tartu. Kalbri, I. 2007. Toitumisõpetus. Tallinn: Kirjastus Ilo.

Keemia → Biokeemia
13 allalaadimist
Kokkuvõte ökoloogiast ja sellega seonduvatest teguritest
15
pptx

Kokkuvõte ökoloogiast ja sellega seonduvatest teguritest

Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: ­ Bioom ­ Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Vitamiinid
5
docx

Vitamiinid

Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini). · toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust) · seedekulgla mikrofloora tegevus. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 2. http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm 3. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vita miinid.html

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
9 allalaadimist
Vitamiinid
126
ppt

Vitamiinid

Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja n...

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
Toisulisandid-vitamiinid
11
doc

Toisulisandid, vitamiinid

vitamiini biosüntees. Antibiootikumide tarvitamise järgselt on kahjustatud soole mikrofloora ja see pidurdab vitamiinide sünteesi. Vitamiinide vajadus suureneb stressi puhul. Liialdamine alkoholiga vähendab aga vitamiinide imendumist ja suurendab teiste vitamiinide vajadust. 10 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 2. http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.ht m 3. http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/vita miin.htm 4. http://lemill.net/content/webpages/vitamiinid 5. http://www.teraapia.com/?topic=93&info=1 6. http://www.eesti.ee/est/teemad/tervisekaitse/toitu mine/toidulisandid/ 11

Meditsiin → Terviseõpetus
26 allalaadimist
Füüsika I eksami piletid
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Oluline on sellise keha aine hulga mahtuvus. Tavaliselt märgime soojus mahtuvuse C. samamoodi erisoojused on jääval ruumalal ja jääval rõhul. Tavaliselt määratakse need jääval rõhul. Cp=Mcp M-1 mooli mass A)V=const Isoboorilise protsessi korral on soojus hulk määratud dQ=CvdT sellise protsessi korral A=0 dU=CvdT Siseenergia muut sõltub esialgsest ja lõpp olekust. B) p=const lõpmata väike soojushulk avaldub dQ=CpdT Cp=Cv+R sealt saame moolsoojuse U=iRT/2 siit saame dU= iRdT/2. (joon.13) §74. Adiabaatiline protsess. Adiabaatiliseks nim. protsessi, milles termodün. süs. ei ole soojusvahetust ümbritseva kk.- ga. St. Q=0. Praktikas ei õnnestu süsteemi täielikult ümbritsevast isoleerida. Kuid tänu sellel, et soojusvahetus on suhteliselt aeglane protsess, võib seda tihti lugeda tühiseks kiiretes protsessides. Siis ongi protsess adiabaatiline. Ternodün. 1 alusest ja siseenergia valemist tuleneb: A= -(U 2-U1)= -i/2*NR(T2-T1)

Füüsika → Füüsika
1111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun