seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida vaja on. Elektriküttesüsteem hakkab ruume soojendama kohe kui see sisse lülitatakse. Elektrikütte plussid: · Alginvesteering on suhteliselt odav, näiteks radiaatori saab kätte mõnesaja krooniga. · Elektriküte on väga paindlik, pakkudes kütteks erinevaid võimalusi. · Elektriküte on mugav, võtab vähe ruumi ja vajab vähe hooldust. · Elektrikütte süsteem on töökindel. Kui ühes süsteemi osas ilmnebki viga, ei tähenda see, et kogu süsteem seiskub. · Elektrikütet ei pea valvama, võib rahulikult pikka aega kodust eemal olla. · Elektriküte on hääletu.
........................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump....................................................................................
KUIDAS TARBIDA SOOJUSENERGIAT SÄÄSTLIKULT? Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? Tänapäeval on tehnoloogia arenenud väga kiiresti ja paljud inimesed (eriti vanemad inimesed) ei tea kuidas soojusenergiat säästlikult tarbida, ega pööra sellele suurt tähelepanu. See on muutunud väga suureks probleemiks, kuna soojusenergiat toodetakse põhiliselt puidust, põlevkivist, turbast ja maagaasist. Aga need on kõik piiratud ressursid. Inimesed ise saavad enda igapäevaseid tegevusi sättida nii, et peetakse silmas keskonna taluvusepiire ning ressursside säilitamise vajadust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Selles essees räägin ma sellest,
Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida vaja on. Elektriküttesüsteem hakkab ruume soojendama kohe kui see sisse lülitatakse. Elektrikütte plussid: Alginvesteering on suhteliselt odav, näiteks radiaatori saab kätte mõnesaja krooniga. Elektriküte on väga paindlik, pakkudes kütteks erinevaid võimalusi. Elektriküte on mugav, võtab vähe ruumi ja vajab vähe hooldust. Elektrikütte süsteem on töökindel. Kui ühes süsteemi osas ilmnebki viga, ei tähenda see, et kogu süsteem seiskub. Elektrikütet ei pea valvama, võib rahulikult pikka aega kodust eemal olla. Elektriküte on hääletu. Seadmete eluiga on väga pikk Elektrikütte miinused: Konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku õhkonna.
sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas)
........................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine.................................
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed
laastukatus 6013 Maakivi, kõrgus Tahutud palk, väljas Lai laudis, köögi põrand Bituumenlaineplaadiga Vineeriga kaetud laudis, peal 2 klaasiga omaette Köögi soojustamine (põrand ja 10-30 cm laudvooder, sees vineer või soojustatud 10 cm villaga kaetud laastukatus 30 cm saepuru raamides puitaknad seinad, WC tegemine, vesi tuppa vene kips ja tapeet toodud
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine;
ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine ning sellega seotud tehnilised lahendused omandavad meie elu järgneval perioodil erilise tähtsuse. Need probleemid hakkavad puudutama meid kõiki nii üksikisikuna kui ka ühiskonna liikmena. Juba Euroopa Liidu loomise käigus võeti vastu rida direktiivseid dokumente, mis kohustasid kõiki liikmesriike suhtuma säästlikult loodusvaradesse ja välja töötama oma maal seadusandlikke akte selle tegevuse suunamiseks. Tänaseks on kogu Euroopas normiks pidev energiasäästu poliitika. Vastu võetud Euroopa Liidu direktiivid reguleerivad hoonete energiatõhusust ja energia lõpptarbimise tõhusust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
ruumis õhu ja sisepinna vahel. Rv on sama välispinnal R1, R2 .. erinevate piirde kihtide termilised takistused R suhteliselt kitsa õhuvahe termiline takistus. Rq mingisuguse täiendava õhukese kihi takistus. 1 W U= Rt [ m k ] 2 U arv K soojusläbikande tegur Hoone soojuskadude määramine. Küttesüsteemi võimsuse määramiseks ja küttekehade valikuks arvutatakse nende köetavate ruumide summaarsed soojuskaod ruumide kaupa. Soojuskadu läbib piirde konstruktsiooni ja on tähistatud valemiga: p.k = A U ( t sa - t va )b U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va )
kaevandamisload on väljastatud seadustega kooskõlas ning ettevõtjad on kavandanud lubades märgitud koguseid silmas pidades oma ettevõtete tegevust. Peamisteks põlevkivielektrit mõjutatavateks valdkondadeks on jäätmekäitlus (tuhk), atmosfääriheitmed (eriti CO2) ning ressursikasutus. Põlevkivi on ainus Eestis asuv ressurss, mis katab kogu riigi energiavajaduse. Kuid põlevkivi on ka meie rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada keskkonnasõbralikult ja säästlikult. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb energiatootjatel rohkem investeerida soojuse ja elektri koostootmisse, täiustada põlevkivi põletamistehnoloogiat, vähendada välisõhku paisatavaid saasteainete heitkoguseid. Samuti üks suuri probleeme on see, et töötajad soovivad palka juurde saada, sest nende töö on vägagi oluline kuid paljudes naabermaades saab palju suuremat ja sellele töökohale omast palka
Tasapinnalise päikesekollektori puudused: 10 1) talveperioodil või pilvisusega on võrreldavate kollektoritüüpide tootlikkus plaatkollektoril väiksem - aasta lõikes parimate torukollektoritega võrreldes -10%. [6: 59-60] Vaakumtorudega päikesekollektorite eelised: 1) talveperioodil tootlikum, kuna pilvise ja külma ilmaga suudab paremini hajusat kiirgust kinni püüda ja vaakumtorus on soojuskaod minimaalsed; 2) ebasoodsa katuse suuna korral on lihtne torusid käsitsi keerata päikesekiirguse suhtes optimaalsesse suunda. [6: 59-60] Vaakumtorudega päikesekollektorite puudused: 1) suuremad kasutusriskid õrnema klaasi tõttu (vandaal, hanged, rahe, jäätumised (olenemata soojusringusest). Suviti lisandub samuti suur kasutusrisk - kõrged temperatuurid; 2) kiirgust neelava absorberi pindala on kogupindala suhtes väike (koef. 1,6 -1,9);
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
nendega kõetakse suuri ruume. Hoone kütmisele võib kuluda kuni kolmveerand hoone energiakasutusest. Selle täpsemaks kontrollimiseks ja olukorda parandavate nõuannete saamiseks on mõistlik tellida energiaaudit. Küttekulude vähendamiseks tuleks lasta vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetada vanad aknad energiasäästlikumate vastu. Veel võimalusi maja energiasäästu saavutamiseks: 1. Ehitise soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus. 2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine. Eesmärgiks tagada ruumides ühtlast temperatuuri, ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri. 3. Ventilatsioonisüsteem
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................
mõõna ajal ookeanivee tasemete vahe suur ja kus on sobivaid lahtesid, mida mida saab tammiga sulgeda. Muus osas töötab loodeteelektrijaam sarnaselt tavalise hüdroelektrijaamale (paisuelektrijaamale), ainult selle vahega, et see töötab kahes suunas (Joonis 1) ja vaheaegadega (kahel korral ööpäevas). (Energiaõpik 2009) 1.2.2.1 Loodete energia eelised: · Ei tooda kasvuhoonegaase ega muud saastet; · Ei vaja kütust; · Väga usaldusväärne elektritootja; · Tööshoidmine on odav; · Looded on täielikult etteennustatavad; 1.2.2.2 Loodete energia puudused: · Tagab energia ainult umbes 10 tunniks iga päev; · Paist läbi suudme on väga kallis ehitada ning see mõjutab suurt ala keskkonnast 1.2.3 Laineenergia Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. Selle energeetiliselt mõistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline
Aurutihedaid materjale (plekk, kivi, klaas, plastik) võib seina välispinnale paigaldada ainult tagant tuulutatavana. * vuugid seina elementide vahel tuleb usaldusväärselt tihendada, kasutades piisava kestvusega materjale. * suurelementide vuukide tarindus peab võimaldama nende väliskihi temperatuuri- ja niiskus- deformatsioone * juhul, kui välisseina kihid on erineva jäikusega materjalidest, peab olema tarindusega tagatud nende usaldusväärne koostöö või sõltumatute temperatuuri- ja niiskusdeformatsioonide võimalus * välisseina kihid peavad olema piisava tugevusega üksteise külge ankurdatud. * klaasist välispiirded peavad olema konstrueeritud õnnetuste võimalust vältivalt * klaasfassaadide tarindus peab arvestama nende pesemise vajadust Seinte liigid. 1) asukoha järgi: sise- ja välisseinad 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennast kandvad, mittekandvad ja rippseinad
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare rajatis vee võtmis
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS.
Jäätmemajandus- ja Käitlus Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Mat
....................45 5.2.2 Tahkekütuse põletustehnoloogiad..................................................................................................46 5.2.3 Restkolded......................................................................................................................................48 5.2.4 Tahke kütuse eelgaasistamisega soojusjõuseadmed.......................................................................54 5.2.5 Põlemise soojuskaod ja kasutegur..................................................................................................56 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad..................................................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.......................................................
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 4,343 eurot. Kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. Jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. II sammas Kogumispension on peamine tugi riiklikule pensionile, pakkudes pensionieas täiendavat sissetulekut. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. III sammas Vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikud sissemaksed III pensioni fondi, sissemakse suuruse määrad ise. 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad.
Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”). Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9.
toodud tingimustel. 17. Lepingu hinna põhjedatud prognoosimine Seda vajab see tellija, kes tahab täpselt ette teada lõppmaksumust enne end lepinguga sidumist. 18. Parim kombinatsioon aja- ja kasutuskuludest Võib arvata, et selline nõue on loomulik, kuid tegelikult on palju põhjuseid (maksustamine, kulutuste iirmäärad jm.), miks neid mõlemaid kulusid pole võimalik üheselt võrrelda. 19. Minimaalne alginvesteering See on kõige tavalisem nõue just siis, kui valmis ehitis kas müüakse või kui kasutuskulud tulevad erinevatest allikatest. 20. Madalad kausutuskulud Seda nõutakse harva, kuid sellega tuleb arvestada siis, kui ehitise hooIdamine on tülikas. 21. Rahavoo põhjendatus Nõutakse selleks, et muuta ehitusmaksumus põhjendatuks just rahavoo graafiku alusel või kui tellija saab rahastamist jaotada etappideks. 22
3. juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste kaotamise poole kõikides äriprotsessides, eesmärgiga toota kvaliteetseid tooteid (defektideta) kõrge tootlikkuse ja minimaalsete varude juures, arendades seejuures pikaajalisi koostöösuhteid tarneahela liikmetega JIT taotlused: · Sobivalt väikesed tarnekogused, nullilähedased varud Kvaliteeditase = 100% · Võimalikult lühike, 100% usaldusväärne tarneaeg Hea pika-ajaline koostöö tarnijatega · Katkestuste ärahoidmine: teha kõik, et süsteem töötaks võimalikult stabiilselt · Inimressursi juhtimine: koolitamine, kaasatus, koostöö ja sisemine motiveeritus Kanban Detailid ja materjalid kohale toimetada just siis, kui neid tootmisprotsessis vaja on. Vähenevad pooltoodete varud, lühem tootmistsükkel, ühtlasem tootevoog. Muda - raiskamine 7 raiskamise liiki: 1. Ületootmine
Ekstravert Introvert Pöördunud rohkem välismaailma Keskendunud sisemaailma Seltsiv, hea suhtleja Tagasihoidlik, kinnin Sõpru palju Sõpru vähe Jagab oma tundeid sõpradega Avameelne vaid heade sõpradega Armastab vaheldust, huumorit Ettevaatlik Pole alati usaldatav On usaldusväärne Ostmise ja tarbimise alusel võib tarbijaid jagada järgmistesse tüüpidesse: majanduslik ostja – rõhutab hinna-kvaliteedi suhet, ei tunne huvi hea teeninduse suhtes; sotsiaalne ostja – suhtleb müüjaga, on lojaalne firmale; apaatne ostja – ostab ainult hädavajalikku; aktiivne ostja – on suur ostja ja kulutab selleks palju aega, ootab head teenindust;
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
tipptasemel varustus varustus oksjonitelt Eeldavad, et nad tevad kõike, nad ise ei Ei tea, mida nad ei tea, valmis katsetama ja tunnista lünki oma teadmistes õppima 5. Alusta teenindusäriga - Teeninduses tuleb rahavoog kiiremini. Tootearenduseni võid jõuda hiljem. Näiteks: Programmeerijad alustavad nisiturul teenuseid pakkudes nagu konsultandid. Arved töötundide alusel. Teenust pakkudes arendavad kliendile tarkvara, klientide lisandudes areneb toode, mis võib sobida suuremale turule. Teenitud raha läheb tootearendusse. Piisavalt edukas toode tuuakse turule. Teenuse pakkumisest loobutakse (vähene tulusus) 6. Keskendu funktsioonile, mitte vormile (see puudutab raha kulutamist, oste) - Funktsioonid on arvutamine, kellaaja teadmine, punktist A punkti B saamine jne. Tool peab võimaldama istumist, ta ei pea sobima kaasaegse kunsti muuseumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
