Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kirjutada ARUTLUST". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alateema, põhjenda, ühiskonnaõpetus, määratlus, isiklikku, suhtumist, teemakohane, õigekiri, käsitletud, seostada, küsimusi, lauset, sõnasta, sisaldada, sissejuhatuses, tugine, võrdlused, lõigud, teemale, hindamisjuhend, arutlusest, käsileht, avamise, tajumise, kirjutamisel, valides, sisus, kõigepealt, avamist, planeerimine, sisukastuleb käsitleda Vietnami sõda kui üht külma sõja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sõjasünd- musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mõistlik alustada mustandiga. Kõigepealt mõtesta teema lahti ja koosta märksõnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ava teema märksõnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline määratlus, ajalooline taust . Alateema (näited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema lühike kokkuvõte vastuse (arutluse puhtandi) peamistest märk- sõnadest koos mõningate ülestähendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud põh- jendusi. Mustandi kirjutamine on aeganõudev, kuid arutluse struktuuri kavandamine on hea vas-tuse saamisel otsustava tähtsusega
(sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Teadmised, näited 4p 0 Teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5p 0 Arutlus ei ole teemakohane s.t arutlus tervikuna on 0. 1 Tekst on kirjeldava laadiga. 2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata. 3 Probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud. 4 Probleemi on käsitletud ning võrdlused ja seosed on välja toodud. 5 Probleem on välja arendatud, üldistused ja põhjendused on esitatud. Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4 p 0 Puudub teemakohane isiklik seisukoht. 1 Esitatakse käibetõdesid. 2 Esitatakse oma arvamus.
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka hiskonnapetuses) ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu, et mistad arutluse teemat vi ksimust igesti ning saad aru, missugust ksitluslaadi see teema vi ksimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma
1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p - 6p alateemad on avatud tasakaalustatult arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks
1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused; 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid; 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks; 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus. 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused: 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased; 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms);
Arutlus ei vasta teemale – 0 punkti Töö struktuur 2 p 0 Kirjutamist on alustatud, töö ei vasta arutluse ülesehituse üldnõuetele. 1 Arutlus on osaliselt struktureeritud. 2 Teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). Näited, faktid 4 p 0 Teemakohased näited ja/või faktid puuduvad või on mittetõesed. 1 On esitatud mõni teemakohane näide ja/või fakte, esineb eksimusi. 2 Näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt. 3 Näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult. 4 Näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ja need toetavad analüüsi. Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5 p 0 Arutlus ei ole teemakohane – s.t arutlus tervikuna on 0. 1 Tekst on kirjeldava laadiga. 2 Probleemi on käsitletud ühekülgselt, teema on lõpuni avamata.
Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse (3) loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ei ole mõttekas vormistada mustandit kirjandi vormis ja kulutada hulga väärtuslikku aega, vaid tuleks teema avada märksõnadega, jälgides töö kavandamise loogilist struktuuri. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust Alateema Alateema Alateema Alateema Alateema Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema seega lühike kokkuvõte vastuse peamistest märksõnadest koos mõningate ülestähendatud faktidega iga punkti juures, mis
Seleta lahti vtmemisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline mratlus. Pstita probleem (ksimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, snasta see ikkagi mber. o Vldi ksimust, millele on vga kerge heselt vastata. o Vldi ksimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipstitus nuab vrdlemist, analsi, seostamist, phjendamist. o J teema raamidesse. Sissejuhatus (sltuvalt teemast) viks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel misteid seletades), tausta lhikirjeldust ja ajastu mratlust (teema tuleb siduda taustsndmuste ja ajaperioodiga). Pea meeles, et sissejuhatuses ei tohi esitada vastuseid teemas (pealkirjas) pstitatud ksimusele/probleemile! ra pa kirjutada liiga pikka ja detailset sissejuhatust, t phiosa peab moodustama teema-arendus. 5. Teemaarendus Umbes kolm tekstiliku pikk (taandread!)
Teadmised ja näited 4p ( valede faktide esitamisel võetakse 1p maha) 0p teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed 1p esitatud on üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte 2p näiteid ja/või fakte on esitatud, kuid teema on avatud ühekülgselt 3p näiteid ja/või fakte on esitatud piisavalt, et avada teema terviklikult 4p näidete ja/või faktide valik on põhjendatud ning need toetavad analüüsi Probleemi väljaarendamine, arutlus, analüüs 5p 0p arutlus ei ole teemakohane 1p tekst on kirjeldava laadiga 2p probleemi on käsitletud ühekülgselt, teemat lõpuni avamata 3p probleemi on käsitletud ning selle mõned iseloomulikud jooned on välja toodud 4p probleemi on käsitletud ning võrdlused ja seosed on välja toodud 5p probleem on välja arendatud, üldistused ja põhjendused on esitatud Isiklik arvamus, selle põhjendatus 4p 0p puudub teemakohane isiklik seisukoht 1p esitatakse käibetõdesid 2p esitatakse isiklik arvamus
· ajaline määratlus; · ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale · teema element · teema element · teema element · teema element · teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 6p probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks
tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse loogiline kava. Märksõnad! Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust Alateema Alateema Alateema Alateema Alateema Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Teemaarendus Hea sissejuhatus ergutab lugeja huvi ja tekitab ootustunde, seevastu nõrk sissejuhatus ei ärata huvi arutluse vastu juba alguses. Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi
ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. *Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1.kirjeldamine; 2.võrdlemine; 3.analüüsimine; 4.üldistamine; 5.rakendamine; 6.argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis
ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. * Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1. kirjeldamine; 2. võrdlemine; 3. analüüsimine; 4. üldistamine; 5. rakendamine; 6. argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad. Kirjandite ettevalmistamisel kasuta teadlikult erinevaid võtteid. Lõpuks leiadki selle, mis
· kujundage teema suhtes oma seisukoht 2) Vastuse kavandmine (võimalused): · loogiline kava, kus on teemad ja alateemad (N: see siin on loogiline kava "Arutluse kirjutamise põhimõtete" teema kohta) · märksõnade ülestähendamine, ka näited ja faktid · ideekaart 3) Arutluse ülesehitus: a) Sissejuhatus - probleemi ajaline määratlus (millal sündmus toimus) ja ajaloolise tausta lühikirjeldus; hinnang sündmusele või isiklik hoiak/suhtumine teemasse) b) Teemaarendus: · probleemi analüüs · faktide ja näidete kasutamine teema illustreerimiseks · kindlasti tuleb esitada oma isiklik suhtumine/arvamus ja seda põhjendada ning tuua kinnituseks asjakohaseid näiteid
Ei tohi kirjutada muinasjuttu. Ei tohi liialt oma arvamust avaldada. Ei tohi näida eelarvamuslikuna. Kirjand on erapooletu. Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele. Või siis õpilane teeb seda ning kirjutab seda kirjandisse. Mille järgi hinnatakse kirjandit? Kirjandit hinnatakse viie kriteeriumi alusel ning vastavalt sellele saab õpilane punkte. Need kriteeriumid on: sisu, õigekiri, stiil/sõnavara ja vorm/ülesehitus. Neid nelja asja peabki kirjandit kirjutades jälgima ja ongi 100p käes. Kas pole lihtne? Igatahes, hakkame pihta. Võtame esimesena vormi ja ülesehituse, sest see on alustala kõigele. 1 Karlsonpoliit © Vorm ja ülesehitus! · Faktid: o Vormi ja ülesehituse eest on võimalik saada maksimaalselt 5 punkti.
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamis
Jälgi hoolega mõtete loogilisust, teemaga kattumist. Vaata, et ühelt kavapunktilt/mõttelt teisele üleminek oleks loogiline, et säiliks seos nende vahel. Ära unusta taandridu neid võib julgelt kasutada. Kirjuta kokkuvõte. LOOGIKA- JA SEOSEVEAD kirjandites * Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil. Alustuses esitatav materjal peab olema sobivates proportsioonides põhiosas käsitletud. * Sissejuhatuses esitatakse lausa pealkirjaga või ka põhiosas esinevaga vastuolus olevaid väiteid. Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku. * Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada
teemale. 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 1p - teema element 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 4p - 6p - alateemad on avatud tasakaalustatult; arutlus on analuusiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused. 3 punkti konkreetsed näited/faktoloogia: 3p - esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks; 2 punkti - isiklik suhtumine ja järeldused: 2p - isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad jareldused; 2 punkti - isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 2p - sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutlust hindasin 21 punktiga
Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest; Armastus teemast ei saa alustada Evast ja Aadamast ,,Isamaa koidule luules"; Kirjaniku loomingu põgus iseloomustus ,,Ibseni tegelaste maailm"; Teatmekirjandusest lähtuv teemakohane info ,,Eesti keele saatusest"; Alguse ja lõpu ühtsus ,,Olla õnnelik"; 7 N-ö kohe asja juurde, st et selle võtte puhul peab autor näitama kompententsust sellel teemal ,,Tänapäeva inimese jumal". Tüüpilised vead sissejuhatuses: 1. Sissejuhatus ei sobi kirjutada sellest, kuidas antud kirjandi kirjutamine laabub; 2. Sissejuhatuses ei tohiks rääkida endast; 3
See annab garantii, et kui kirjutamise käigus peaksid mõtted hajuma, siis kokkuvõtet lugedes saab meelde tuletada, milleni taheti jõuda. · Kokkuvõte peaks olema 5-7 lauset pikk ja selles peaks sisalduma vastus sissejuhatuses tõstataud probleemile. · Kuna elus pole kõik probleemid lahendatavad, võib kokkuvõttes ka tõdeda, et ühest lahendust probleemile polegi. NB! · Kokkuvõte peab loogiliselt tulenema arutlusest. Mingil juhul ei tohi see olla kirjandi jooksul käsitletud mõtete loetelu! · Kokkuvõttes ei tohi püstitada enam ühtki uut väidet! · Kokkuvõte ei tohiks lõppeda üleskutsega või mõtetega need olidki minu mõtted vms Lõigud · 600-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 5 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. · Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna. (8-15 sõna) Lõigu ülesehitus · Iga lõik peaks algama 1-2-lauselise väitega.
Hiljem tuleb märksõnad või fraasid rühmitada.Esimese ringi võtmesõnu võib edasi arendada uute sõnadega ja neid omakorda uutega, kuini saadakse paljudest ahelatest koosnevad kobarad.Meetodi eesmärk on avastada oma peas mõtteid ja seoseid.Mandala keskse idee või mõtte võib valmis märksäna leida kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt.Neid võib olla ka mitu. Ahelaid võib moodustada ka kindla süsteemi järgi: teema mõrksõnaga seostuvad alateema probleemid, probleemi põhiolemus, näited ja lehendus. Selline visuaalselt korraga haaratav informatsioon võib anda üllatavaid seoseid. Pealkiri Esimesena torkab silma kirjandi pealkiri . Pealkirja lugemise oskus on äärmiselt tähtis. Kõigepealt on kasulik mõelda, kas pealkiri viitab kitsamale või laiemale teemakäsitlusele. Teemad võivad olla kas avatud või suletud. Avatud teema lubab kirjutajale vabadust. Autor peab ise määratlema oma stardipaiga, leidma probleemi ja idee
ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on olulisem alateema ja millega tuleb juhtlõigu järelt edasi minna, juhtlõik näitab ära vaatenurga, millest sündmust käsitletakse ja määrab ära käsitluse tooni. • Uudise kirjutamist alustatakse alati juhtlõigu või tuumlõigu info ehk uudise fookuse valimisest. Alles siis tehakse teema arenduse osa, mis laiendab juhtlõigu infot, tausta ja perspektiivi. Teisalt, kui juhtlõik on korralikult valmis, siis on suur osa uudisest valmis
a) lõik on tervikliku mõtte sõnastus b) lõikude ideelaused moodustavad kirjandi selgroo c) lõigu algust tähistab taandrida d) lõigud peavad olema terviklikuks ühendatud Kirjandi lõpetus ehk kokkuvõte Lõpetusega saab veel kord kõige olulisema meelde tuletada ja välja öelda selle, mis paneb edasi mõtlema. Lõpetust kirjutades tuleb mõelda, kas tahetakse kirjutatu pelgalt kokku võtta või tuua välja põhiidee, anda hinnang käsitletud teemale ja selle probleemidele. Eesmärk võib olla ka terav kriitika. Lõpetuse tüübid:1) kokkuvõte – tuuakse lühidalt välja oluline 2) hinnang – autor esitab oma põhjendatud seisukohad sidusa tekstina 3) teesid – olulised seisukohad esitatakse punktidena 4) loogiline lõpp – mõttearendus viiakse kirjandi sisust tuleneva loogilise lõpuni, eriti oluline on lõpplause 5) lugu – sissejuhatuses pooleli jäänud lugu viiakse lõpule võid
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse
kirjutamise järel. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. 2.5. Kirjanduse ülevaade Selles peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal. Fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema viidatud. Tuleks kasutada mitut erinevat kirjanduslikku allikat (minimaalselt 3), neis toodud seisukohti omavahel võrrelda. Kirjanduse ülevaate pealkirjaks võib olla „Kirjanduse ülevaade“ või teemakohane pealkiri. 2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad
, kuidas?, mille pärast?, seoses millega?, kelle jaoks? jne. Arutlust saab kirjutada teemal, mida sa tunned, mille kohta sul on enda arvates piisavalt teadmisi. Näiteks kui sa valid teema Kuidas saada miljonäriks?, on vaja mõista, et kirjutada ei tule täpselt sellest, kuidas omandada miljon krooni, vaid laiemalt, sellest, kuidas saada väga rikkaks. "Miljonär" on väga rikka inimese sünonüüm, olenemata sellest, kui palju tal täpselt vara on. Teemakohane kirjutis peaks näitama, et kirjutaja tunneb ühiskonna majandussüsteemi ja selles olevaid võimalusi: teab raha teenimise, säästmise, investeerimise, päranduse saamise või loteriil võitmise ja hasartmängude abil rikastumise võimalusi. Oskab tuua konkreetseid näiteid. Iga arutlus peab sisaldama hinnangut ja isiklikku seisukohta kirjeldatava nähtuse suhtes. Antud teema puhul võiksid sa anda näiteks hinnangu sellele, milline on praegu Eestis või ka
protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige uudisväärtuslikum: mõju ühiskonnale, ebatavalisus, prominendid, konfliktid, värskus. Tuum ja faktid. Küsida: kas on olemas piisavalt fakte, et juhtlõiku valida? Mõnikord saab juba olemasolevate faktide põhjal ja osi fakte teadmata otsustada, millele keskenduda. Reporterit aitavad uudisväärtused ja püsivad hierarhiad. Juhtlõigu jaoks on vaja otsida midagi erilist, mis teeb selle
ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid.
Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav. Kogu esseed läbib ühtne stiilikasutus, mis seisneb läbimõeldud sõnavalikus ja lausestuses.
Küsi: · Oled sa kindel? · Miks sa nii arvad? · Miks? Kuidas? · Mille põhjal jutus sa nii arvad? Tunned? Mõtled? · Kas kellelgi on teistsugune arvamus? - Jaga arvamusi ja põhjendusi. - Julgusta teisi kaaluma ja vaatlema erinevast vaatevinklist, julgusta esitama erinevaid arvamusi. - Nõus? Vastu? Miks? Seosta teadasaadut oma seniste kogemustega. Esita küsimus: · Kirjuta üles võimalikud vastused. · Küsi endalt, milline vastus oleks parim ja miks? · Põhjenda oma seisukohti detailselt ja selgelt. - Loe üle tekst vastus toimeta. - Esita kõrgematasemelisi küsimusi (mitte ainult sisu puudutavaid), millele vastuste saamiseks tuleb väljuda teksti piiridest. Visuaalsete materjalide kasutamisest · Kasuta erinevaid mudeleid ja väljapanekuid · Kasuta: * T diagramme * ringdiagramme * tabeleid * kaarte * kleepse * ajurünnakut · Näita, mida tead.
öeldakse, et mõiste on samane iseendaga. Näited: Tõene võib olla mõte, mis a) vastab tegelikkusele, b) on maksimaalselt evidentne (usaldusväärne). Esimesel juhtumil rõhutatakse mõtte objektiivsust ja mõiste kuulub gnoseoloogiasse (tunnetusteooriasse), teisel juhtumil on tegemist konventsionaalselt tõlgendatava mõtte tõeväärtuse rõhutamisega, mis loogika terminoloogias on nimetatud tõeväärtuse positiivseks kvaliteediks. Mõisted on samased kui ühe määratlus langeb kokku teise mõiste määratlusega. Mõistele "tõene mõte" on esitatud kaks erinevat määratlust, mis võib tekitada küsimust arutlemiseks: kas on selles näites kaks erinevat mõistet või on üks mõiste kahe erineva tähendusega. Vastus saab olla üks mõisteid on kaks, kuid nende kahe mõiste sõnaline kandja on üksainus. Selle mittemõistmisest või väärtõlgendusest on tekkinud sofismid (V saj. e.m.a.)
Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames või seda toetavana (üldpädevuste arendamiseks) loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Töö autor kannab isiklikku vastutust töö sisu, kvaliteedi ja selles esitatud andmete õigsuse eest. 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid Õpilasuurimuse ja praktilise töö eesmärgiks on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:
annaabi.ee 
