parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarketi poole, helistab Gregor, kes soovib Anni koju viia. Viibki
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal.
Kuidas elad, Ann? (Aidi Vallik) Ühel päeval, kui Ann ema käsul pudeleid keldrisse viis, märkas ta ühe kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA. VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal
KUIDAS ELAD, ANN? ühel päeval, kui ann keldrisse läks ema käsul pudeleid viima, märkas ta ühe kasti peal olevat kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud
oma s�nnip�eva, mida ta muidugi kellelegi ei maininud. Anna saatis Jaani k�iki jaanitulele kutsuma, mida peeti j�rve ��res. Anna korraldatud peole tuli palju rahvast. Puudusid ainult Katku rahvas ja ka Eevi, kes ootas, et Villu tuleks tema juurde. Villu aga �ritas L�ugu Kustit t�is joota ja tema ''vasikat'' endale saada. See ei l�inud tal l�bi ning Kusti k�ndis minema. Ei j��nud Villulgi muud �le kui jaanipeole minna ning jooksis Kustile j�rele. Jaanipeol n�itas ta end n�ole alles siis, kui oli aeg rakette lasta, ja kes oskas seda paremini kui Villu. Istusidki siis Anna ja Villu paati, s�itsid j�rve keskele ning hakkasid rakette laskma. Tagasiteel alustasid nad r��kimist. Villu r��kis Annale, mida ta K�rbojal muudaks ja teeks, kuid nende jutt katkes kui Villu mainis oma vangisolekut. Kaldale j�udes, hakkasid Villu ja Anna tantsima. M�ne aja p�rast sattus
Ta oli alguses v�ga enesekindel. Kui saabus hommik ja Nikko oli l�hedal Hirmum�gedele, tuli hirm peale k�ll. Tagasi ta enam p��rduda ei tahtnud. Nikko ema oli �rganud ning v�ga mures. Ta hakkas poega otsima. Teisedki aitasid teda. V�ike p�hjap�der j�udis koopa sissep��su juurde. Ta l�ks ikka vapralt edasi. Nikko juba m�tles, et kui tore tal isaga on. See tegi tuju r��msaks. Varsti pidi ta ka ju kohal olema. Siis aga, kuulis Nikko samme. Need jooksid tema poole. "Hundid!" j�udis Nikko veel h��da. Ta pidi lippama nii kiiresti kui jaksas. Ja seda ta ka tegi. Siiski muutusid jalad n�rgaks. Hakkasid isegi v�risema. V�ike p�der kukkus. Nikko arvas, et enam ei ole midagi teha. �ks hundidest j�udis ka j�rele. �nneks j�udis Nikko end p�sti ajada ja ta jooksis edasi. Huntidest ta ikkagi ei p��senud. Nad jooksid p�drale v�ga kiirelt j�rele. Nikko jaks hakkas l�ppema
Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna
he kitsukese korteri ja lks ehitusse tle . Ilus elu aga ei kestnud kaua . Vahele ji kauba varjaja Joosep Vahi , kes muidugi kik nimed les andis , lisandus ka muidugi Kaarli ja Hansu nimed . Tuli uus kohtuprotsess . Kaarel misteti Siberisse ja temast ji maha perekond , kelle toitja ta oli . Vahistati ka Anni , vale tunnistuse andime eest , ka teda ootas ees sit Siberisse . Annile oli vanglaelu eriti raske , aga ta oli kange tdruk ja sai hakkama . Jaanil ja Annil tuli vimalus abielluda , mida nad ka kasutasid , et siis koos Siberisse sita . Laulatus toimus hes hallis kongis , kus olid kohal mned vangid ja Jaani pere. Peagi seisis ees sit Siberisse . Naised olid hes vagunis ja mehed teises . Annit ja Jaani oli saatmas Kai , Mikk ja Mann . Kai jooksis kahe vaguni vahel ja vahetas snumeid . Ta ei oleks nii rahul olnud , kui ta poleks teadnud , et Anni jb Jaaniga . Vagunid hakkasid liikuma ja Jaan teadis , et neb oma
klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann.
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
"S�ndmused muudavad inimeset" (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k�llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, k
ksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sitsid vidu Prohveti- Prdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde judsid otsustas Oodo, et tema enam enda mraga sammugi ei sida. Vaid hoopiski Jaanuse tkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Prdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ra. Teised pdsid talle jrele minna. Jaanus ja Emmi ngid, kuidas tkk teepeal olevast august le hppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale judsid, lamas Oodo maas. Jaanus kkitas ta kohale ja rebis sdame lhedal olevad riided lahti ja kuulas krvaga sdant ja tles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus vttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Prdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde judis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Prt andis Oodole mingit lbipaistvat mrjukest juua. Lpuks rkas Oodo les ja vaatas uimaselt ringi. Oodo ksis, et mis temaga
Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kttemaksu eest ise. Jrgmine pev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk.
Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat
Viljasoo pakkus talle vimalust kirjastada oma lugusid, mida tsensor polnud lubanud ning kskis tal valida endale kirjanikunime. Raha selle kige eest Indrek aga ei saaks, mis omakorda valmistas talle pettumuse. 9. peatkk Kristi tuli Indreku juurde palvega, et too sepistaks leskutse proletariaadile ja kigile teistele. See oli vistlus, kus kige parem lekutse lheb jagamisele. Parimat aga ei valitud, vaid pandi ks kokku kigist esitatud tdest. Kristi hiilis salaja Indreku tuppa et nad saaksid koos seda leskutset koostada. See tepoolest judis kigi inimeste ktte. Paljud aga arvasid, et kui see politseini juab, on sdlased ja karistus kerged tulema. 10. peatkk Indrek satub Rahva Sbra toimetusse. Kuuleb pealt kahe mehe vestlust tsensorist ning sellest, mida lubatakse kirjutada ning mida mitte. Vahepeal ilmub toimetusse ka Viljasoo. Viimane ajab korda selle, et kirjastataks ka Indreku Orava vlja annaks. Indrek otsustas jllegi oma vanasse sgikohta minna keha kergitama
ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna
Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta minema ja ütles, et ta on juba kolm aastat Veere talus, Veere Alleksi naine ja neil on kaheaastane tütar. Nüüd Kustas mõistis. Nad läksid eraldi minema, et keegi neid ei näeks. Tagasi pidulist juurde minnes oli Kustas tusane. Noor tütarlaps jooksis temast mööda ja järgmisel hetkel oli ta Kustase käte vahel. Tüdrukule see ei meeldinud ning andis Kustasele laksu vastu nägu, palus andeks ja jooksis tantsijate juurde.Nüüd oli Kustas päris tusane ja sõprade juurde jõudes küsis kohe viina järele. Ja nii möödusid kõik Kustase pühapäevaõhtud purjuspäi külavahel lärmates, kuid ometi elust rõõmugi tundes. Saabus heinategemise aeg. Kustas käis pühapäevaõhtuti all Võrke tuuliku juures oma bajaani mängimas
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
PI lasi kõigil oma arvamuse öelda ja koos otsustati P tappa. R teatas, et tapab P. Siis tuli P tagasi koopasse. A oli ainus, kes P-ga rääkima hakkas ja R taipas, et A kogub P tapmiseks julgust. Ta kutsus A enda juurde ja juhtis ta tähelepanu koopas olevale dünamiidile, mistõttu ei või koopas tulistada. P muutis oma käitumist ja rääkis nendega nagu sõpradega. P teatas, et pooldab nüüd silla õhkulaskmist. Kõik said aru, et P oli ukse taga kuulanud ja kuulis, et teda tahetakse tappa. P eitas seda. R tegi plaani, kuidas silda õhku lasta. TA meenutas ka oma varasemat elu Hispaanias ja otsustas, et kirjutab pärast sõda raamatu. PI rääkis, et oli eelmise õhkulaskja juures tundnud surma lõhna, kuid R ei uskunud teda ja üldse igasugust ennustamist. R läks välja magama ja hiljem tuli tema juurde ka M. Hommikul kuulis R hobust lähenema, haaras relva ja lasi ratsaniku maha. Teised tulid ka välja ja R ütles, et ratsavägi on liikvel
Kuningas käseb Guildensternil ja rosencrantzil ennast val mis panna kiiresti et koos hamletiga inglis maale minna. Tuleb polonius ja teatab kuningale et hamlet lähe e ma juurde ja ise jääb vaiba taha seis ma. Hamlet läheb e ma juurde ja küsib milles on asi ja e ma ütleb et sa m õnitasid kuningat ja solvasid, selle pale aga hakaks hamlet ette heitma kui r äpane ta e ma sise on hingepõhjas. Kui hamlet midagi ütles ja e ma karjus appi siis kostus vaiba tagant hääl ja hamlet hüüdis rott ja lõik m õ õ ga läbi vai ma mis tabas otse poloniust ja ta suri seal sa mas koha peal.. Ema hakkas nutma ja hamlet soovitas e mal mitte kunagi ena m lellega koos voodisse heita. IV vaatlus Ija II stseen
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
AUGUST LÕIKUSKUU · LOE TÄHELEPANELIKULT TEKSTI! · Asenda AUGUSTIkuu sõnaga LÕIKUSKUU. · Tõmba punane joon alla nendele AUGUSTIkuu sõnadele, mida saad asendada sõnaga LÕIKUSKUU. Kord AUGUSTis hakkas AUGUST auku kaevama. Kaevas ja kaevas, varsti ei paistnud AUGUST AUGUST enam väljagi. AUGUST kostis ainult AUGUSTi appihüüd. AUGUSTi auk oli sügav. Keegi peaks nüüd AUGUSTi AUGUST välja aitama. AUGUST is ei käi lapsed koolis. Keegi siiski kuulis AUGUSTI appihüüdu ja ulatas poisile käe. Nii pääses AUGUST AUGUST välja. Hiljem rääkisid kõik AUGUSTi AUGUSTiseiklusest. Aga kevadeks polnud AUGUSTi AUGUST enam midagi järele jäänud. Auk oli kinni varisenud. Hea oli, et AUGUST ikka AUGUST välja pääses. · Joonista lehele pilt, mis kajastab LÕIKUSKUU tegemisi! · Värvi pilt AUGUSTikuu-värvides. 27 LEIVALUGU
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha. Siis tuli kompaniiülem ja käskis kõik portsjonid meeste rõõmuks välja jagada. See vihastas HE-d. T ja M lasid suure pesuka
tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud, d'Artagnanid, uus Jaan Talts, mõlemad Dulcinead. [Erand: Isikute ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega, suurtähelised on üksnes neis sisalduvad
läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7. Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära." "Meeleldi, doktor. Kõik algas sellest, et kõigepealt lõin ma taeva ja maa. 8. Instruktor andis korraldusi lennukooli õpilasele, kes pidi esimest korda elus langevarjuga hüppama: "Niisiis, kordan: kui olete lennukist välja hüpanud, lugege kümneni ja tõmmake paremast rõngast
., -rr,rrib takse humoraalseks regulatsiooniks. Organis- _.-.ra mi taset uurivad anatoomia, fiisioloogia, genee- la -- : - -kr-rst tika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. rita On . .:-:.r,r1OO- Organismid voivad elada tiksikult, aga ka koloonra- tena, peredena, parvedena v6i karjadena Ka need on eluslooduse organiseerituse tasemed Koloonia-
W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks. W ütles, MA-le ja ME-le, et nad saavad ka oma vana korteri tagasi. Korteri uus omanik visati sealt välja. W kinkis MA-le teemantidega kaetud kuldse hobuseraua. XXV P kuulis, et surmamõistetud on hukatud ja käskis AF-l nende surnukehad maha matta. Ta kuulis ka seda, et J oli keeldunud joomisest. P ütles AF-le, et Juudas, kes oli reetnud J, tapetakse öösel ja käskis teda kaitsta. XXVI Niza meelitas Juudase õlipressi juurde, kus Juudas tapeti. Ta raha rööviti ja visati koos kirjaga üle Kaifa palee aia. Seega ei suutnud AF oma tööga hakkama saada. Hukatud õnnestus aga matta. L, kes oli koos J laibaga, toodi P juurde. P pakkus L-le oma raamatukogus tööd
W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks. W ütles, MA-le ja ME-le, et nad saavad ka oma vana korteri tagasi. Korteri uus omanik visati sealt välja. W kinkis MA-le teemantidega kaetud kuldse hobuseraua. XXV P kuulis, et surmamõistetud on hukatud ja käskis AF-l nende surnukehad maha matta. Ta kuulis ka seda, et J oli keeldunud joomisest. P ütles AF-le, et Juudas, kes oli reetnud J, tapetakse öösel ja käskis teda kaitsta. XXVI Niza meelitas Juudase õlipressi juurde, kus Juudas tapeti. Ta raha rööviti ja visati koos kirjaga üle Kaifa palee aia. Seega ei suutnud AF oma tööga hakkama saada. Hukatud õnnestus aga matta. L, kes oli koos J laibaga, toodi P juurde. P pakkus L-le oma raamatukogus tööd
teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube. Põõsa alt saan tuulevarju, nokin külmavõetud marju. Mind mu pesapaik Põhjalas ootama jäi, kuni lõunamaa sõpru siin vaatamas käin. Leevikesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Leevike, Inge Trikkel, lk. 264. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
