Gooti arhitektuur Eeldused gooti arhitektuuri tekkeks: Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
· Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid maailmasõja ajal. · Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades.
Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised. Ka järgmise paavsti soosiv suhtumine tõi Raffaelile hulgaliselt tellimusi. Paljusid töid teostasid tema õpilased. Raffael liikus kõikjal ümbritsetuna paljudest oma õpilastest. Raffael
ja tunnelite avastamine. Kui soovite külastada Suomenlinnat, planeerige selleks kindlasti vähemalt pool päeva. Kõige parem viis saarte avastamiseks on jalgsi, seega varuge head jalanõud ja tuultpidav jope! Suomenlinna on avatud aastaringselt. 4 Senativäljak (Linna süda) Senativäljak ( Senaatintori ) ja seda ümbritsevad hooned moodustavad unikaalse neoklassitsitliku koosluse. Väljakut kroonivad kolm C. L. Engeli 1822 1852 rajatud arhitektuurimälestist: Toomkirik, Parlamendihoone ja Helsingi Ülikool. Toomkirik on läbi aastate olnud Helsingi enimpildistatud objekt ja saanud ka Helsingi sümboliks. Aastal 2002 tähistas Toomkirik 200. tähtpäeva. Unionikatul leiame veel ühe arhitekt Engeli pärli Ülikooli Raamatukogu. Vanim kivist hoone Helsingis on Sederholmi Maja (S. Berner, 1757), mis asub väljaku kaguosas
liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks. Traditsiooniliselt kujutatakse Ateenat ühel küljel ja tagaküljel sündmust, mille eest vaas anti.
puuskulptuure. Näiteks August Rodin ,,Põrguväravad" 2. Voolimiskunst ( plastika) - Kuju luuakse plastilise materjali (savi, plastiliin) pideva lisamise ja vormimise teel (harilikult seest poolt väljaspoole). Skulptuuri alaliigid: 1. Reljeefid kõrgreljeef , madalreljeef, süvendreljeef Näited : F. Rude`i ,,Marseljees" , ,,Surev emalõvi" leitud Ninivest, ,,Assüüria sõdurid sõjavankritega" leitud Ninivest, ,,Jumalannad kroonivad vaarao Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon.
Barokk Eestis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda. Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Rokokoo 18
Tuulikud. Pukktuulikuid peetakse Saaremaa üheks olulisemaks sümboliks, ehkki neid on Saaremaa maastikupilti alles vähe jäänud. Lääne-Eesti saartele on omane Euroopa vanim tuulikutüüp, kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski. Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Abruka saarel, Mihkli talumuuseumis Vikil, Metskülas ning Kuusnõmme külas kroonivad uuenduskuuri läbi teinud tuulikud. Tervelt viis tuulikut, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - tegemist on ju nii olulise osaga siinsest kultuurist. 5 Kasutatud kirjandus. 1. http://www.saaremaa.ee/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa
maaliline, puuduvad kindlad piirjooned, üksteisse põimuvad ja kuhjuvad kokku erinevad vormid, mis sulavad ühte ja muutuvad rahutuks, voogavaks tervikuks. Antud tunnused kehtivad eelkõige maalikunsti kohta, kuid ka skulptuuris ja arhitektuuris on oluline maaliline ja rahutu käsitlusviis. Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma ning esmalt avaldus uus stiil kirikuehituses. Arhitektuuri tekkisid kahekorrulised fassaadid, mida kroonivad kolmunrksed viilud. Fassaadi kaunistavad poolsambad ja pilastrid, seinaorvades seisavad staatuad. Muutusi oli ka hoonete põhiplaanides. Tekkisid ehitised, mille põhiplaani moodustasid üksteise sisse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Eriti armastati voluute, need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid ja imelikke sopiliste viiludega portaale. Tuli käibele basiilika, kuid ümberkujundatult.
ajalooliselt kõige huvitavam ajajärk mõisas, mis vältas kuni mõisate võõrandamiseni Eesti Vabariigi maareformiga. Stackelbergide endi näol oli tegemist ühe võimsaima aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana- Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis
Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Kevad" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõhu on kunstnik asetanud justnagu "igavese oleviku" kujutamisele. Botticelli tippsaavutisi on mõned 1480-ndail tekkinud maalid. Esmalt ,,Maarja kroonimine" ja siis ,,Trooniv madonna". Botticelli armastas ümarformaati ja on tondodel kujutanud peamiselt madonnat Kristuslapse ja inglitega. Pildil "Madonna kroonimine" kroonivad inglid jumalaema enda kuningannaks. Hetk on niivõrd püha, et kõik tegelased suhtlevad omavahel sõnatus keeles - vaid pilkude abil. See on üksteisega kohtumine ajatus hetkes, täiuse ringis. See-eest maalil "Madonna granaatõunaga", kus figuurid on tihedalt koos, nende omavaheline suhtlemine puudub. Enamik tegelastest räägib iseendaga. Jääb mulje suletud ringist, piinavast üksindusest, loiust väsimusest. Vaid kaks
varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa. 18461850 toimusid
telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. Ümberehitus jätkus ka 17. ja 18. sajandil. ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel, selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein- Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.1846
(5) 3.2 Plaan ja sümboolika Kirik sihib ülespool, meenutades mäeharja. Seda on ka võrreldud Montserrati mäega- Barcelona ligidase kaljumoodustisega, mille paikneb oluline pühamu. Sagrada Familia kõrgeim tipp on suur kuppelvõlv, mis peaks saavutama kõrguse 170m. Seda ümbritsevad 4 veel ehitamata teravikku(130m kõrged, mis esindaksid nelja evangelisti) ning viies teravik (140m-esindaks Neitsi Maarjat). Vertikaalse teema lõpetavad kõiki kolme fassaadi kroonivad 4 torni. Need 12 torni esindavad 12 apostlit. Gaudi koostas üldjoonised 1890.aasta paiku. 1892 algas sünnifassaadi ehitamine, mis sai ainsana valmis Gaudi otsesel juhatusel. Surma ajaks oli ta koostanud üksikasjalikud plaanid kannatusfassaadi ja kesklöövide tarbeks, samuti kogu kirikukompleksi sümboolse ja ikonograafilise programmi. Projekti aitasid kõige paremini mõista maketid mõõtkavas 1:10 ja 1:25, kuid need hävisid 1936.aastal, kui
madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696,kui selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.
ka liustikujõe setete alla maetud. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/169-tornim6476.jpg Põrguaugu mägi (ka Põrguhaua mägi), millel pikkust ligi 1 km, moodustab Vaivara Sinimägede aheliku keskosa ja on Pargi- ja Tornimäest eraldatud kitsaste (kuni 200 m) ja umbes tasemeni 55 m ümp madalduvate sadulatega. Põrguaugu mäe pikkus on ligi 1 km ning selle suhteliselt lameda harja ida- ja lääneosa kroonivad vastavalt 81,1 ja 83,2 m üle merepinna ulatuvad künkad. Põrguhaua mäe suhteline kõrgus selle põhjanõlval küünib kuni 45 meetrini. Mäe tuumikuks olevad aluspõhjalised hiidpankad on tunduvalt väiksemad ja tugevamini deformeeritud kui Pargi- ja Tornimäel, kuid siingi on nende läbimõõt kohati kuni 100 meetrit. Pankaid moodustavate kivimite vanuseline ulatus on sama, mis Pargimäelgi Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu savikast lubjakivist kuni Alam-
silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda. Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. 18
Erinedes Puuci stiilist, leidub Chenesi stiilis hoonetel mosaiiki ni fassaadi ülemises kui alumises osas. Mosaiiksed koletismaskid, mis esindavad mägesid või taevajumalusi, ümbritsevad mõningaid Chenesi hoonete ukseavasid, tähistades neid ühtlasi sissepääsuna teispoolsusse. Chenesi stiilis hooneid rajati ka kaugemale. Chenesi piirkonda jääva, Mehhikos Quintana Roo osariigis asuva Rio Beci järgi nime omandanud stiil on märkimisväärne paleelaadsete struktuuride poolest, mida kroonivad nii- öelda valetornid- neil on petikuksed ja järsud mitte kusagile viivad astmed ning puuduvad täiesti siseruumid. Tornid on kaunistatud jumalate maskidega. See tõendab, et Rio Beci hooned pidid vaatajatele muljet avaldama, sest praktiline tähtsus neil puudus. Erinevalt Chenesi stiilist on selliseid hooneid leitud ainult Lõuna- Yucàtanilt. Chichèn Itzà stiil Chichèn Itzas levis klassikalise perioodi lõppastme ajal ja varasel järeklassikalisel ajajärgul
Barokk Eestis, Venemaal ja Rootsis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda. 18. sajandi algul lülitus üleeuroopalisse kultuuriringi ka seni kunstis omaette arenenud Venemaa. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt arhitekte ja kunstnikke, saatis vene meistreid välismaale õppima. Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk. Neeva jõe aarde uut pealinna Sankt-Peterburgi (lühidalt Peterbur) rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid
Ühenduste edusamme arenenud arengustaatusesse jõudmiseks saab mõõta selle järgi, kuidas nad kontrollivad energiat, asju, teadmisi, mida saab rakendada nii individuaalselt kui kollektiivselt ning samuti isikliku rände järgi, see tähendab eluks asukoha leidmisel laienenud võimalusteringi. Ilmselgelt need 2 atribuuti on tihedalt omavahel seotud. Kaks üleminekuperioodi- demograafiline üleminek ja rändeüleminek, lisaks teised, mida tuleb veel kindlaks määrata- põhimõtteliselt kroonivad trajektoori madalast kuni kõrgete väärtusteni. Majanduskasvu võimsust saab sõna-sõnalt tõlgendada kui suurtes kogustes keemiliste, kineetiliste ja tuumaenergia valdamist. Veelgi elementaarsem on õigus kontrollida või mõjutada tugevalt füüsilist või bioloogilist elupaika, sealhulgas inimeste füsioloogiat ning manipuleerida erinevate erinevate sotsiaalsete süsteemide kaudu teaduslike teadmistega, ei ole
aastal. Bramante suutis projekti ainult osaliselt ellu viia. Pärast tema surma ehitustöö ajutiselt katkes ning jätkus alles 1547. aastal Michelangelo juhatusel. Michelangelo lihtsustas Bramante põhiplaani ja hakkas kuplit oma plaani järgi välja ehitama. Kupli kõrgus on üle 100 meetri, läbimõõt 42 meetrit. Kupliehitis koosneb kolmest osast, mis moodustavad arhitektuurilise terviku. Nelitise kohalt tõuseb tambuur, mida liigendavad korrapäraselt vahelduvad aknad ja poolsambad. Aknaid kroonivad renessansipärased viilud. Tambuuri lõpetab friis, kus girlandidega kaunistatud osad vahelduvad eenduvate arhitektuuriliste pindadega. Tambuurilt tõuseb kuppel, selle harja kroonib väike ümartemplit meenutav "latern". Kupli monumentaalsus, selle proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus mõjub äärmiselt suursugusena ja kaunina. Peetri kiriku kuppel on mitme sajandi jooksul olnud arhitektide eeskujuandvaks ka väljaspool Itaaliat. Pärast Michelangelo surma jätkunud
tornkiivriga. 2 17. kuni 19.sajand 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.
Katus on kaunis järsk. Kõige ilusam osa välisarhitektuuris on pea-fassaad. Selle alumises osas on rikkalikult skulptuuridega kaunistatud portaalid. Neid on tavaliselt kolm, vastavalt löövide arvule; ja nagu kesklööv on külglöövidest avaram, nii on ka keskmine peaportaal suurem kõrvalportaalidest. Portaalide kohal on suur ümmargune roosaken või suur teravakaareline aken. Väga sage fassaadil esinev motiiv on kujude rida, nn. Kuningate galerii. Fassaadi kroonivad tornid; neid on tavaliselt kaks. Torni tipu moodustab terav tornikiiver. Suurel hulgal gooti katedraalidel on need jäänud aga lõpetamata. Peafassaadiga sarnanevad tihti ka külglöövide fassaadid. Romaani ajastul kerkis nelitise kohal tihti tugev nelitistorn. Gooti ajastul leidub seda Normandia ja Inglise katedraalides; mujal kerkib selle kohal väike, elegantne haritorn. Kui gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, siis
Hoone kolmetiivalisele korpusele, mis ümbritses marmorõu, lisas Mansart külgedele kaks risti asetsevat tiibehitist. Nende vahele tekkis teine hoov, Cour Royale. Fassaad on üle 670 m pikkune. Hoone ülesehituses säilis vana liigendussüsteem: horisontaaltriipudega sokliosa kohal kõrgub põhikorrus, mida kaunistavad rütmiliselt joonia sambad. Palju valgust sisse laskvaid tiibaknaid ääristavad joonia piilarid. Kõige kõrgemal asub atikakorrus, mida kroonivad trofeed. Kas pargikujundusel oli tseremoniaalne funktsioon ja siingi kasutati allegoorilist tõlgendamist. Seda kasutati meelelahutuseks. Pargi väljapaistvaimad rajatised olid J. Hardouin-Mansart`i püstitatud oranžerii ja Trianod. Sellenimelise küla asemele ehitati Louis XXIV ja Madame de Montespani intiimseteks kohtumisteks algselt Trianon de Porcelaine. See oli ekstravagantselt sisutatud ja täielikult Delfti glasuurkahlitega kaetud, kuid see oli mitteköetav
Ilus rokokoo- ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil kogu Põhja- Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda. Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. · Klassitsism. Antiikpärandi mõju
püstliigendusega krohvitud kivihoonet täiendab kolme astmena ahenev kellatorn. Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel laiub keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud annavad hoone siluetile barokse kerguse. Kellatornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad
Arvatavasti said egipltased sumerite kiilkirjast innustust oma hieroglüüfkirja loomisele, õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI't.Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis. See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea
Helimisnööri all võib veel olla ka palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullpadjandist, mis keskelt nõgus ja lõpeb mõlemal poolel spiraalikujulise voluudiga. Arhitraav moodustub kahest või kolmest üksteisest üle ulatuvast ribast. Selle peal võib olla ka veel friis, ühtse, tervikliku, skulptuuridega kaunistatud osana. Selle asemel võib olla ka hammaslõige. Talastikku kroonivad geison ja sima, nagu dooria stiiliski. Korintose stiil Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest Kapiteel on korvi- või peekritaoline Alumise osa moodustavad kaks rida püstloodis akantuslehti, mis on ümber samba niiviisi järjestatud, et pikemad vahelduvad lühematega. Nende keskelt kerkivad kapiteeli igalt neljalt küljelt kaks kaelis-lillväänist: seesmised, väiksemad väänised painduvad keskel kokku, kus nad spiraalitaolises kõverduses üksteist
nimetatud Madonna Meistriks Grogi kollektsioonist selle meisterlikkuse, harmoonilise koloriidi, s�gava vaimulikkuse ja l��rilisuse p�hjal, mis tollele autorile omane oli. Kesktahvlil on kujutatud Madonna lapsega; tema �rna n�gu ilmestab vaevum�rgatav naeratus ja silmi neis varjuv kurbus. Madonna on paigutatud k�tkestavalt maalitud maastikupanoraami taustale, mis avab meistri talendi veel �he tahu. Maarjat kroonivad inglid. Maali vasakpoolsel paneelil on p�ha Elizabeth Ungarist, k�es raamat ja kroon. Tema juures on kujutatud abi paluv kerjus kui halastuse m�rk � Elizabeth hoolitses pidalit�biste ja �hiskonna heidikute eest. Teose paremal paneelil on pjedestaal, millele on maalitud heraldiline liilia ning kus p�lvitab donaator. Teosed neitsi Maarjaga on kogu kristlikus kunstis k�ige s�gavama armastuse ja kaastunde v�ljendajad, kus neitsi inimlik kuju oma hoolivas emalikus ja
Valentre Cahors´i piiskopilinnas Lot´I jõel.. Ühiskondlikest hoonetest olid gooti ajastul esikohal raekojad, tsunfti-, gildi-, kohtu- ja ülikoolihooned, mille ruumid olid tavaliselt koondunud siseõue ümber, rikkalikult kaunistatud fassaad aga avanes hoone ees olevale väljakule. Käsitletava perioodi raekodadest on tähelepanuväärseim aastail 1351-1509 ehitatud Saint Quentini raekoda, mille peafassaadi alumine korrus on lahendatud kaaristuna, ülemist korrust aga kroonivad kolm azuursete kaunistustega kolmnurkviilu. Hilisgooti ka lõpul 15. ja 16. sajandil domineeris flamboyant´ stiil. Sakraalehituste plaan ja ülesehitus jäid endisteks, muutused ilmnesid eeskätt üksikasjades. Võlvidele uute roiete lisamisega moodustusid täht- ja võrkvõlvid, neid kaunistasid tihti suured allarippuvad päiskivid. Piilaritel puudusid kapiteelid, roided kasvasid välja turbadest. Ülespoole pürgiva
ruudukujulised lillepeenrad pukspuuhekiga raamistatud, purskkaevud, topiary. Aed, mille intiimsed ruumid maja vahetus läheduses, kus hommikul vara võis paljajalu lillede vahel jalutada. Aed ei pea olema uhkeldamiseks vaid olema mõnus koht elamiseks ja olemiseks, pakkuma põnevaid värvi-, vormi- ja lõhnaelamusi. Selline on ka Ernest Barnsley' Upper Dorval House Cotswoldi mägedes, orunõlvakul. Külatänavalt viib hekkidest ääristatud tee maja ette. Hekid on pügatud jugapuust, mida kroonivad sellest lõigatud linnud ja seened. Maja koos köögitiivaga moodustab nurga, mille sees asub pukspuuhekiga piiratud väike aed. Pukspuuruutude sees roosid, lavendel, sõrmkübaralill, liiliad jt "vanamoodsad" lilled. Siin-seal pügatud pukspuust "puukesed". Aia ühes nurgas väike tiik sinistest iiristest ümbritsetud. Aed kontrasteerub tohutu muruplatsiga orunõlval, kust avaneb suurepärane vaade orgu. Maja, aia ja ümbritseva looduse täielik harmoonia.
annaabi.ee 
