Lunastaja Kristuse kuju 9.a 2016 Lunastaja Kristuse kuju (portugali keeles O Cristo Redentor) on Brasiilia ja kogu maailma suurim Art Deco stiilis skulptuur,mis asub Rio de janeiros. Kuju on 39,6 meetrit kõrge ja kaalub 635 tonni. Kuju on valmistatud raudbetoonist ja voolukivist. Merepinnast on Jeesuse kuju umbes 700 meetri kõrgusel. Selle jalamilt avaneb vaade Tijuca Forestini rahvuspargile. Lunastaja Kristuse kuju on katoliikluse sümbol Brasiilias. Kuju hakati ehitama juba 1921.aastal,aga töödega jõuti lõpuni alles 1931.aastal. Monument avati 12.oktoobril 1931. 10.veebruaril 2008 tabas Jeesuse kuju pikselöök. Märtsis 2010 alustati kuju renoveerimist. Taasavati 30.juunil 2010. Kunstnikud: Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Arhitektid: Albert Caquot,Paul Landowski ja Heitor da Silva Costa. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Lunastaja_Kristuse_kuju https://www
Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrimäng kuulus kevadiste karnevali pidustuste hulka, selles pilgati võimukandjaid. Etenduspaigad: kirik ja kiriku väljak, plats. Näidendie korraldus: näidendit tehti vankri peal, mis toimus mitmes erinevas kohas ning vaatajad liikusid kaasa
Jeesuse õpetuse kohaselt käsib ta inimesi ligimest armastama, aga ise ajab neid tülli... kahtlane. Teine minu jaoks ebaselge koht tuleneb evangeeliumi kahest järjestikusest väitest: Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: ,,Kes siis võib õndsaks saada?"³ ning: Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: ,,Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!" . Senini on mulle jäänud mulje, et Kristuse õpetuse järgi vaga elamine tagabki õndsakssaamise, aga siit loen välja, et inimesed ei saagi kuidagi õndsaks saada! ¹ Mt 10:35 ² Mt 19:19 ³ Mt 19:25 Mt 19:26 Kristuse õpetus õpetab inimest elama vagalt, rahulikult ja alandlikult. Ma ei ütleks, et selline õpetus tänapäeval sind elus edasi viib - alandlikke inimesi kasutatakse ära. Piibel manitseb inimest elama aga juba liiga vagalt, näitena: Aga mina ütlen teile: ,,Ärge pange
Kustnikuna polnud ta tööd väga viljakad ning seepärast väljendub tema kuulsus rohkem skulptorina. Leonardo da Vinci oli aga Verrocchio töökojas, mis oli üks Firenze parimaid, õpilane. ,,Kristuse ristimine" on õlimaal puidul ning lisaks õlivärvidele on seal kasutatud ka tempera tehnikat. Teos liigitatakse tahvelmaaliks. Pealkirjast väljendub juba see, et antud teos on religioosne maal, sest pildil toimuv tegevus ning sinna maalitud tegelased on kõik seotud Piibliga. Kristuse ristijaks on antud pildil meie keeles Ristija Johannes, keda Leonardo da Vinci ja veel paljud teised kunstnikud on oma maalidel tihti kujutanud. Teose esiplaanile jäävadki Kristus, keda Ristija Johannes ristib ning teisele poole Kristust kaks inglit, kes seisavad üksiku palmi ees. Kristus kannab ainult ümber keskosa pandud riidetükki, ülakeha on tal paljas. Tema kehahoiak on alandlik ning käte asendi järgi võib maalilt välja lugeda, et ta palvetab
Rahvaarv kasvab kiiresti suure loomuliku iibe tulemusena. Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku ning igal linnal ja külal on oma kaitsepühak. Aga ka miljonid brasiillased kasutavad oma õigust usutunnistuse vabadusele. Brasiillastele on kõige tähtsam nende perekond. Inimesed Braiilias on väga energilised ja sõbralikud. Rahvastik:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html 2. Lunastaja Kristuse kuju Rio de Janeiros Corovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega raudbetoonist ja voolukivist kristus ehk Lunastaja kristuse kuju on üks külastatumaid ning tuntumaid monumente Brasiilias. Mäe tippu viib trepp millel on 220 astet, kuid on olemas ka tõstuk. Mäe jalamile on püstitatud kabel ning vaateplatvormilt avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole ja Tijuca Forestini rahvuspargile. Kuju on koos pjedestaaliga 39,6 meetrit kõrge ja 635 kilogrammi raske ning on
Kristlus Mirell Ojassalu Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Usundi jälgijad : Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. a andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioonis. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, LõunaAafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias.
BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne
· Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Kuna vanadest maailmaimedest on säilinud ainult Giza püramiidid, tuli Sveitsi rännumehel Bernard Weberil mõte valida uued maailmaimed. Uuteks maailmaimedeks valiti: · Hiina müür Hiinas, · Machu Picchu Peruus, · Chichen Itza Mehhikos, · Kristuse kuju Brasiilias, · Rooma kolosseuom Roomas, · Petra kaljulinn Jordaanias ja · Taj Mahal Indias. 2 Vanad maailmaimed Giza püramiidid Kõige vanimaks maailmaimeks peetakse Giza püramiide Egiptuses. Sellesse kompleksi kuulub kolm püramiidi : Cheopsi püramiid, Chephreni püramiid ja Mykerinose püramiid.Üldiselt on Egiptuses püramiide 70 ringis, ennem oli neid kindlasti rohkem, kuid
2. Rastafarianism 2.1. Ajalugu Rastafarianism, samuti tuntud ka kui rastafari, rastafariaanlus ning rasta, on vaeste neegrite hulgas tekkinud usuline äratusliikumine. Rastafarianismi nimetus tuleneb Haile Selassie I kroonimiseelsest nimest ras Tafari Makonnen. Võrreldes teiste usunditega, on rastafarianism väga uus usund. Rastad usuvad, et Kristuse tõotatud teine tulemine on juba käes ning Kristus on uuesti tulnud Etioopia endise keisri Haile Selassie I-na (Lisa 1). Samuti usuvad rastad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu ning väärtustavad vabadust. (Reggae 2006; URI 2002) Rastafarianism sai alguse 1930. aastal Jamaical, kui seal valitses rassism, depressiivne meeleolu ja klassidevaheline ebavõrsus ning see lõi vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks
Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne vaid tema kohalike kuuluvustega. Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel. Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas
REFORMATSIOON KATOLIKU JA ANGLIKAANI KIRIKU ARMULAUATEOLOOGIA VÕRDLUS Õppejõud: dr Heigo Ritsbek Tallinn 2010 Katoliku ja anglikaani kiriku armulauateoloogias on nii sarnasusi kui ka olulisi erinevusi. Kui allikad, mille katoliku kiriku armulauateoloogia kohta leidsin, räägivad vähe selle arengust, siis anglikaani kirikut puudutavates allikates olid erinevad suunad välja toodud (peamiselt selles osas, mis puudutab Kristuse kohalolu armulauas ning missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike liikmetena. On ju kõik teised sakramendid ja kiriku apostellikud teenimisametid seotud armulauaga ja sellele suunatud. Nagu on sõnastatud Dogmaatilises
Film on ainest saanud Andrus Kivirähki romaanist "Rehepapp ehk November”. "November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Rasmus Rammo arvas filmist järgmist: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda
kuupäevale sageli täpsustuse, kas see on toodud vana või uue kalendri järgi. Mitte alati ei ole aega arvestatud numbritega. Näiteks Vana-Kreeka linnades kantsid aastaid sel ajal valitsenud ametimehed ja erinevates linnades nimetati aastaid erinevalt. Samamoodi toimusid hoiljem ka roomlased. Nende aastaid kantsid riigi konsulite nimesid. Neid alguspunkte, millest ajaarvamist on alustatud, on väga palju. Ristiusu maades on selleks kujunenud Kristuse sünniaasta. Ettepanek alustada ajaarvamist Kristuse sünni- aastast pärineb 6. sajandist. Kuid dokumetidest ilmuvad uue ajaarvamise aastad alles 10. sajandil. Enne seda peeti ajaarvamise alguspunktiks maailma loomist, mis arvestuste järgi toimus 5508. aastal enne Kristuse sündi. Aega enne Kristuse sündi tähistatakse lühendiga eKr. Näiteks Julius Caesar südis 100. aastal eKr. Kui mingi sündmus toimus peale Kristuse sündi siis tavaliselt aastaarvule lühendit ei lisata
Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul . Teist häält lauldakse kvardi , kvindi või oktavi võrra kõrgemalt või madalamalt . Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon Passioon on solistidele koorile ja orkestrile kirjutatus teos , mille sisuks on kristuse kannatused . Passion on oratooriumi erikuju . Passioonide muusikalised numbrid jagunevad järgnevalt : 1) AARIAD JA ANSAMBLID , 2) RETSITATIIVID (kus jutustaja selgitab sündmuste käiku) , 3) KOOR mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid. Kuulsamad passioonid on : Johan Sebastian Bachi : ,,MATTIUSE PASSIOON" ja ,,JOHANNESE PASSIOON" Mattiuse passioon 1.osas jutustatakse naisest kes võitis kristuse pea kalli salmiga ( Kristuse
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristuse taevasseminekut,
Kristlus Üldist. Kristlus ehk ristiusk on monoteslik usund. Kristluse keskmeks on Jeesus kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad ,et Jeesus on jumala poeg. Ligikaudu 2,1 miljardit järgijat on ristiusul seega on kristlus maailma suurim religioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinias ja Okeaanias. Ajalugu. Jeesuse õpetust levitasid tema järgijad. Kristuse õpetust levitasid Jeesuse apostlid kellest tähtsaim oli Peetrus ja Johannes. Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks.
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol.
Watrélos. · Tema naine oli Elizabeth Goffaert , kellega abiellus 1426a. · Kogu oma elu elas Brüsselis. · Oli 4 last , kellest kolm olid pojad ja üks tütar. · Ka tema pojast Peetrist sai maalija. Looming · 1427 hakkas Robert Campini juures maalikunsti õppima · 1435 sai ta Brüsseli linnamaalijaks. · Rogier van der Weyden rikastas madalmaade kunsti uue sisu ja uute vormidega. · Juba tema ainestik on teistsugune, see haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost · Ta kunst oli tolle aja vaimuliku teatri peegeldus, mille peateema oli Kristuse kannatuslugu. · Vastavalt ainestikule oli Rogieri käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline, tõsine ja karge, täis sügavat ilmekust ja paiguti meeleheiteni küündivat traagikat. · Ta ei teinud maalile põhjalikke eeljoonistusi, vaid märkis ainult üldjoontes kompositsiooni "Kristuse ristilt võtmine" · Weydeni kuulsaim töö · Maalitud 1438a
Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter usukannataja Martüürium usukannatus Krutsifiks ristilöödukuju INRI Jesus Nazarenus, Rex Judaeorum nimetähed (Jeesus naatsaretist, juutide kuningas) Skepter valitsuskepp Kristogramm Kristuse monogramm, mis on moodustatud Kristuse nime esitähtedest. Üldtuntud on IX, XP. Esimene on tuletatud nimedest Jesous Christos, teine Jeesuse tiitli Christos kahe esitähe järgi. Saalomoni pitsat juutide sümbol Neitsi Maarja ehk Jumalaema ehk Madonna Püha kolmainsus isa(usk), poeg(lootus) ja püha vaim(armastus) *Kus on vaim, seal on ka tähelepanu! Tuvi püha vaimu sümbol Pieta halastus (seostatud Neitsi Maarjaga, kes hoiab kätel oma surnud poega, Jeesust)
sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja väärikust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Grünewaldi loodustunnetus on
Ristimine Lapse ristimine Ristimist toimetatakse pärast jumalateenistuse lõppu või jumalateenistuses. RISTIMISTALITUSE KORD 1. Laul. 2. ÕPETAJA: Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Või: Jumalale, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isale, kelle lasteks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, olgu kiitus ja au igavesest ajast igavesti. Aamen. 3. ÕPETAJA: Kõne. 4. ÕPETAJA: Kuulgem Jumala sõna püha ristimise sakramendi seadmisest, väest ja tarvidusest. -- Nõnda ütleb Issand: (Lectio) Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal, seepärast minge ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida Mina teid olen käskinud
Ristisõjad Ristisõda on lääne kristlaste sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu. Püha sõja idee teke: Paavst Urbanus II püüdis kujutada sõda, kuhu ta “ustavaid” minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja “Hommikumaal elavate vendade”, s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Ristisõdade moto oli - „Jumal tahab seda!“ Ristisõdade põhjused: Kristlaste kõige püham paik, Kristuse surnukeha oletatav asupaik ja ülestõusmiskoht oli türklaste kätte langenud ja nad ei lubanud sinna enam palverändureid. Euroopas valitses ka sõjameeste üleküllus, sõduritel oli kalduvus endale ise sõjalist tegevust otsida. Algus - talupoegade ristiretk 1095 Prantsuse talupoegade ristiretke juhiks oli jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Sihtpunkti Konstantinoopolisse jõudsid tegelikult vaid sõdijate haledad riismed
15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15.sajandiga tuli esile ruumikujutse ähmastumine, ebatavaliste värvitoonite eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Inimeste figuurid muutusid ebaloomulikumaks võrreldes 15.sajandiga. Leonardo maalis perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse. Tintoretto maalis on perspektiiv kohati liialdatud. Kristus asetseb küll keskel, aga esiplaanil on hoopiski tema teenijad. Näha võib sügava perspektiiviga ruume. Leonardo ,,Püha õhtusöömaaja" valguse-varju kasutamine on väga kaalutletud ning tundub väga loomulik. Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaja" on varjud kujutatud väga ebaloomulikena, dramaatiliselt mõjuvad värvikasutus. Leonardo maal on värvitud
Küünlapäev * Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev (Lääne-Eestis) 2.veebruar Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, mille järgi päev ongi oma nime saanud. Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga
Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Sajandist. Sarkofaagid maeti maa-alustesse koobastesse ehk katakombidesse. Sarkofaagi matmine sai siiski osakd vaid jõukamatele kristlastele *Katakombid on maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid
Maalil on 13 isikut. Seega on lihtne lahendus isikute küsimuses: Kristus ja kaksteis apostlit. Isikuid saab identifitseerida 16. sajandi algul tehtud koopia järgi, kus on nimetatud, kes kohal viibivad maalil. Samuti on nende välimus rohkem või vähem standardiseeritud. Apostlid asuvad kolmeliikmelistes rühmades ning rühmasid on seega kokku 4. Vasakult poolt on Bartolomeus, Jaakobus Noorem ja Andreas, neist edasi on Juudas, Peetrus ja Johannes Kristuse paremal käel. Teisel pool on aga Toomas, Jaakobus Vanem ja Filippus,kompositsiooni lõpetavad paremal Matteus, Toddeus ja seloot Siimon. "Püha õhtusöömaajal" on maali paigutus kunstlik: õhtusöögil peaksid istuma kolmteist inimest mõlemal pool lauda,nagu Giotto di Bondone versioonis samast loost. Leonardo da Vinci versioonis on näha kõikki - kaksteist apostlit ja Jeesus Kristus istuvad nagu refektooriumi pealauas. See oli täiesti traditsiooniline, kuigi
Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel Vana Testament(heebrea keeles)- mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, juudi rahva ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse elu ja õpetus Neli evangeeliumi- Matteuse, Luuka, Johannese ja Markuse pane pilt nüüd siia :D Kristluse sümbolid Rist- kannatuse, lunastuse sümbol Krutsifiks- lunastus Kristuse ristisurma kaudu Arv 7- lõpetatus, täiuslikkus, halastus Ristimärkide värvussümboolika: valge - usu valgus ja õpetuse puhtus punane - Kristuse vereohver must - püsivus ja kindlus roheline - ülestõusmine ja lootus sinine - Neitsi Maarja Kultus Jumalateenistused
1)Sul ei tohi olla muid Jumalaid minukõrval 2)Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta 3)Sina pead pühapäeva pühitsema. 4)Sina pead austama oma ema ja isa. 5)Sina ei tohi tappa. 6)Sina ei tohi rikkuda abielu. 7)Sina ei tohi varastada. 8)Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu. 9)Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10)Sina ei pea himustama oma ligimese naist,sulast,ümmardajat,karilooma ega midagi muud,mis on tema oma. SÜMBOLID Kala-on Kristuse sümbol, sest kreeka keeles annavad sõnade "Jeesus, Kristus, Jumala Poeg, Päästja" esitähed kokku IHTYS, mis tähendab Kreeka keeles kala. Kolm kala tähistavad Püha Komainsust: Isa, Poega ja Püha Vaimu. Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Rist-tähistab Jeesuse kannatusi Hea Karjus-(karjus kel on lammas õlgel)tähistab Jeesust kui head karjust, kes kaitses oma järgijaid ,,huntide eest" JÕULULAUPÄEV 24
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalüpsis
Adventism Adventism on kristlik liikumine, mis kuulub protestantidehulka. Adventism tekkis 19. sajandil Ameerika Ühendriikides Jeesuse Kristuse teise tuleku ootuses. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast adventus 'saabumine', mis viitab Kristuse teisele tulemisele. Adventistide tuntuimaks jutlustajaks oli algusaastatel William Miller ning liikumine kogus kiiresti 50 000 kuni 100 000 järgijat, kes uskusid, et Jeesus Kristus naaseb 22. oktoobril 1844. aastal. See arvamus oli tekkinud Piibliprohvetikuulutuste väärtõlgendamisest ja tõi endaga kaasa suure pettumuse, mille tulemusena paljud pöördusid usust kõrvale. Esialgu oli tegu interkonfessionaalse liikumisega, milles osales mitmete erinevate kirikute liikmeid,
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks.
tagaplaanil. Kristlastel oli pakilisemaid probleeme, millega tegelda, kui usu väljendamine kunsti kaudu. Ristiusk oli keelatud, kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. “Kristliku ajastu esimestest sajanditest on vähe viiteid uue kultuse kujutamisele maalikunstis. Rooma katakombides kujutati 3. ja 4. sajandist pärit freskodel nii paganlikke kui piiblisüžeid, viimaseid vaid piiratud hulgal.” (Calvalho de Magalhães 2005: 86) Algkristlased ootasid maailmalõppu ja Kristuse teist tulemist. Lisaks maailmalõpuootusele ja kristlaste tagakiusamisele takistas kunsti arengut ka Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme
saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" altaril on sünge tühi maastik ja tumeda teava foonil kujutatud Ristilöödu. Albrecht Dürer sai kuulsaks imetlusväärselt peene töötluse puulõikesarjadega, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Hans Holbeini tööd olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga, Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. USK Saksamaal ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, luksusejanu ja ilmaliku eluviisiga, mis viis finantsprobleemideni. Rahapuuduse tõttu kirik müüs indulgentse (patu andestamine), mis pidid patused inimesed karistusest päästma. Usupuhastajad leidsid, et inimene peab Jumala ees ise
Kolmekuningapäev Kuupäev: 06.01 Kirjeldus: Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks
,,Kolm graatsiat"(1636-1638) Kolme graatsiat (Zeusi ja Eurynome tütreid) kujutasid eelkõige renessansskunstnikud Botticelli, Raffael jt. Rubens, kes oli antiikkunsti tundja ja koguja, asetas traditsioonilise motiivi liikuvasse baroksesse vormikeelde ning esitas kolme elusuurust akti kui hümni naiselikkusele. ,,Kristuse ristilt mahavõtmine"(1608-1612) Rubens sai tellimuse selle altarimaali valmistamiseks 1608. Aastal vibuküttide gildilt, kelle kaitsepühakuks oli Kristuse kandja Püha Kristoforus. Kuna Trento kirikukogust saadik oli altarite keskmistel tahvlitel lubatud kujutada vaid Kristuse figuuri või teisi Uuest Testamendist pärit tegelasi, näeme Püha Kristofust triptühhoni välisküljel. Tema elulugu ei ole edasi antud mitte Piiblis, vaid erinevates legendides.Kristuse ristilt mahavõtmist kujutavat keskmist tahvlit ääristavad altari pidupäevaküljel pildid Maarja külastusest ning annetusest templis. Kõiki stseene ühendab
vihmametsadesse Rio de Janeiro lähistel. Dzungliteele jäävad järgmised vaatamisväärsused: Cachoeira dos Macacos kosed, "Vista Chinesa" vaateplatvorm, Mesa do Imperador, Cascatinha kaskaad ja palju muud huvitavat. Cachoeira dos Macacos 5. Kõige võimsamaks ajalooliseks vaatamisväärsuseks on Suhkrupea mägi ja Kristuse kuju, kuhu samuti ekskursioone tehakse. Bussisõit mäejalamil asuvasse rongijaama, kust hammasratas rong viib läbi Tijuca vihmametsa reisijad tippu. Ülalt avaneb fantastiline vaade linnale ja näete lähedalt hiigelsuurt Kristuse kuju. Tagasisõidul külastatakse Rodrigo de Freitas laguuni. Rodrigo de Freitas laguun. Suur Kristuse kuju Suhkrupea mäe tipus. 6
SUUR REEDE Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Kogu nädalat palmipuudepühast lihavõtteni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Kehtib juba nädala nimetuses peegelduv vaikusenõue ja keeld müra teha või kärarikkaid töid ette võtta, sest muidu on oodata piksekahju. Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei
kõrgrenessanssikunstnikud selle oma freskodega. Nende kunstnike hulka kuulusid ja Michelangelo, Raffael, Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja teised.(1) Esimene missa Sixtuse kabelis peeti 9. augustil 1483, kus kabel pühendati Neitsi Maarjale. (1) Sixtuse kabelisse koguneb Konklaav peale paavsti surma, et valida uus paavst. (1) Seinad on kaunistatud vastavalt maailma ajaloo jagamisele kolmeks: 1. Ajastu enne Kümne Käsu jagamist Moosesele 2. Ajastu Moosese ja Kristuse sünni vahel 3. Ajastu peale Kristuse sündi(1) Paavst Sixtus IV Sixtuse kabel eksterjöör 4 2.MICHELANGELO Michelangelo (täisnimega Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni) elas aastatel 1475 – 1564. Ta oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt.(2)
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks
põhiplaaniga. Jumalateenistuse juurde kuulub kindlasti viiruk ja peaaegu kogu liturgia lauldakse või antakse tekst edasi ühel kindlal noodil (retsiteeritakse). Õigeusklikud tähistavad jõule jaanuaris ning kõige tähtsam püha on ülestõusmispüha. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:26-27)( Sisekaitse 2014) Õigeusu kirik ei ole mitte ühtne tervik, vaid koosneb paljudest iseseisvatest kirikutest, mis kõik kokku moodustavad ühe (ja õigeusu arusaama järgi ainsa) Kiriku kui Kristuse Ihu (sest ei saa olla olemas mitut Kristuse Ihu) Kiriku eesotsas on piiskop. Piiskopile alluvad piiskopkonnad. Kuid piiskopi rolle ei ole õigeusklikele tähtis. Erinevusena kaoliku kiirikuga on see, et idakirikud ei kasuta jumalateenistustes orelit Õigeusu kirik ei ole mitte ühtne tervik, vaid koosneb paljudest iseseisvatest kirikutest, mis kõik kokku moodustavad ühe ja ainsa Kiriku kui Kristuse. Nimetada võib näiteks Kreeka Õigeusu Kirikut, Gruusia Õigeusu Kirikut, Süüria Õigeusu
Selle maali puhul on igale apostlile antud täpne reaktsioon sellele, kui Jeesus sõnas, et üks nende seast teda reedab. Kõigil kaheteistkümnel apostlil on erinev reaktsioon uudistele - erinevad variatsioonid vihast ja ehmumisest. Teosele iseloomulik · suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon ja range sümmeetria; · figuuride asend ning valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; · perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; · harmoonia maali terviku ja detailide vahel; · täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid; · suur seinamaal · Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast · Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu varju jäetud · lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhtes harmoonia terviku ja detailide vahel
ja Lorenzo Medichi hauamon.; tuntumad: öö, päeva, hommiku ja õhtu figuurid; kõige majesteetlikum: Moosese figuur (kui Mooses pöörub tagasi Sinai mäelt); üksikfiguuridest tuntuim: Surev Ori Pr.maa: skulptuuril oluline tähtus, eripärane stiil; Colombe säilinud vähe; Nantes hertsogi Franqoise II ja ta naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier hilis-gootika, ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse
Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja. Pärast IIMS toodi siia. Brüsseli püha hõimkonna altar ~1490. - Kappaltar
inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel
Neid ei huvitanud ilu, vaid inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. · MATTHIAS GRÜNEWALD hilisgootika ja renessanssi piirimail tegutsev kunstnik. Peateoseks on maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga. On esitatud Jeesus Kristuse inimlik ja jumalik loomus. Vasakpoolsed ahastavad figuurid Maarja, apostel Johannes ja põlvitav Maarja Magdaleena leinavad Jeesust kui inimest, paremal aga seisab rahulikult Ristija Johannes ,viidates Kristusele kui lunastajale. Altari välimiste tiibadepaari avamisel ilmuvad nähtavale pildid , mille rõõmsalt pidulikud värvid vastanduvad väliskülje karmidele värvidele. Neil piltidel kujutatakse Maarja kuulutust, Kristuse sündi ja taevasseminekut
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Fr. Händel (30 oratooriumi, ,,Judas Maccabaeus", kõige väljapaistvam ,,Messias" heebrea keeles sama, mis Kristus > ,,Halleluuja"), F. J. Haydn (,,Loomine", ,,Aastajad"). See ei jäänud aga ainult vaimulikuks teoseks, alates XVIII sajandist tehti ka ilmalikke kompositsioone. Eesti helilooja: R. Tobias (,,Joonase lähetamine") Passioon Ld. keeles passio kannatus, on muusikaline suurteos koorile, solistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. See kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest alatari ees, mida esitasid preestrid dialoogivormis. Oratooriumist erineb see vaid kindla sisu poolest, mis on pärit evangeeliumist. Ka passiooni nimi on tulnud sellest, millise evangelisti sisu on kasutusel ( Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese passioon). Neid kantakse ette Suurel Reedel, kui elatakse mõttes läbi Kristuse piinad. Kontsertteostena esitatakse neid ka väljaspool kannatusaega. Heliloojad : J. S
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3].
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
