Kohe peale seda algas Mehetapja, kus jutustati Meelist, kus ta tappis enda uue kaasa. Pärast Mehetapjat algas Epigraaf III, mis oli väga lühike. Järgmisena külas Naisetapja, mis oli meeste esitusest ja jutustas Toomasest, kes tappis oma naise paku peal ära. Toomas visati karistuseks tulle. Selles osas laulsid ka naised soolot. Nüüd peale seda kõlas Epigraaf IV naise esituses, jutustab samuti ühe naise tegemistest ja see oli samuti lühike. Kuldnaine kõlas järgmisena, kus laulsid kaks naist. Peale Kuldnaist kõlas Kalmuneiu, kus kõlas laul Peetrist,emast ja kalmust mees-, naissolistide ja koori esituses, mis oli viimane ja kõige pikem osa. ,,Eesti ballaadid" olid esituses ERSO, RAM'i ja Eesti kontserdi koori poolt. Solistideks olid Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohvert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson,
Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu, näib selle kujundi suurem rõhk asetuvat siiski rääkimisele naise igatsusest keskkonna järele, mis hoiaks koos "elavaid, vaime ja unistusi". nagu autor tagakaanel vestab. Tagakaane jutustusest enamgi avavad luigeluulinna kontseptsiooni selles valguses luuletuse "Kuldnaine" lõpuread: ära ehita naist/ parem tee talle maja/ laastudest ja luigeluust/ tee kõigest, mis sul on/ ja siis/ sae sisse sügavad aknad/ et päike pääseks ligi. Kristiina on üsna kriitiline niinimetatud modernse naise elunägemuse suhtes, kes on eemaldunud naise traditsioonilistest väärtustest. Niisamuti on ta jätkuvalt kriitiline kaasaja tasakaalutult maskuliinse ühiskonna suhtes. Pealkirjaga näib ta ühtlasi küsivat, kas naise
Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu, näib selle kujundi suurem rõhk asetuvat siiski rääkimisele naise igatsusest keskkonna järele, mis hoiaks koos "elavaid, vaime ja unistusi", nagu autor tagakaanel vestab. Tagakaane jutustusest enamgi avavad luigeluulinna kontseptsiooni selles valguses luuletuse "Kuldnaine" lõpuread: ära ehita naist/ parem tee talle maja/ laastudest ja luigeluust/ tee kõigest, mis sul on/ ja siis/ sae sisse sügavad aknad/ et päike pääseks ligi. Kristiina on üsna kriitiline niinimetatud modernse naise elunägemuse suhtes, kes on eemaldunud naise traditsioonilistest väärtustest. Niisamuti on ta jätkuvalt kriitiline kaasaja tasakaalutult maskuliinse ühiskonna suhtes. Pealkirjaga näib ta ühtlasi küsivat, kas naise jaoks loomulik roll ja elu on muutunud juba
annaabi.ee 
