Vana-Kreeka kirjandus 10.Klass Vana-Kreeka kirjandus • Kreeklastele meeldis juba ammustest aegades jutustada eepilisi lugusid jumalatest ja kunagi elanud kangelastest. • Ajalookirjanduse sünnimaa • Tähestikus oli 24 tähte, • Kreeka tähestik sai aga eeskujuks nii hilisemale ladina kui ka slaavi tähestikule. Homeros • 8. sajandil eKr elanud antiik-Kreeka pime laulik
Sambad aga kaotasid oma põhilise kandva funktsiooni. Kuna kaared ja võlvid hoidsid hoonet niigi üleval, muutusid sambad vaid kaunistuseks. Kreeka sambad seevastu täidavad oma otstarvet toetada lage ja katust tunduvalt paremini. Detailide mõnevõrra kuiv töötlus annab rooma arhitektuurile külma esinduslikkuse varjundi, mille poolest tolleaegsed ehitised hiliskreeka arhitektuurist erinevad. Vahetevahel ilmnevad selle aja kunstimälestistes elemendid, mis olid kreeklastele tundmatud, nagu näiteks Nimes'is asuva Nymphaeni võlvitud lagi. Juliuste mausoleum St. Rémys torkab silma kaunistuste ülekoormatusega, mille poolest see põhiliselt erineb Lysikratese monumendi üllast lihtsusest. Muidugi esineb siin ka erandeid: näiteks väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, on harukordselt elegantne ja sarmikas. Kuid ka see väike tempel erineb kreeka eeskujudest teostuse teatud kuivuse poolest.
Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal. Hera abielu- ja kodujumalanna, taeva kuninganna, Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merejumal (võimsa kolmhargiga), Zeusi vend Hades allmaailma ja surnute valitseja, Zeusi vend Demeter viljakuse jumalanna, Zeusi õde Hestia kodujumalanna Zeusi järglased, II põlvkonna jumalad: Hephaistos tulejumal, jumalate sepp, lonkur (polnud kreeklastele meelepärane) Ares sõjajumal (polnud kreeklastele meelepärane) Athena sõjajumalanna, linnade jumalanna, austati ka kui tarkusejumalannat Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik.
vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale. Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad. Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas. Õhtusöök koosnes eelroast, praest ja magustoidust, milleks olid sageli puuviljad. Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud. Toidu kõrvale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamuks oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja
jumalate poole palvega säilitada oma süütus. Jumalanna Artemis võttiski neitsit kuulda ja peitis ta valge kivi sisse. Lootes ahvatleda Amethystost oma kõlbelisusest loobuma, valas Dionysos kivi veiniga üle, mille tagajärjel muutus see imekaunilt säravaks lillaks kristalliks. Ametüsti maagilist väge on kummardanud paljud erinevad rahvad üle kogu maailma. Dionysose nimi ja olemus Tänapäevainimesele on Dionysos tuntud eelkõige veinijumalana, kes sümboliseeris kreeklastele veini joovastavat toimet. Arvatakse, et kreeklastele meeldis vein nii väga, et nad tahtsid veini kummardada, kuid selleks oli vaja jumalat, kes veini sümboliseeriks. Selleks jumalaks sai Dionysos, kes on veel ka sotsiaalsuse ja hüvede jumal. Dionysose nimi võib tähendada Zeusi poega, kuid üldiselt on nime tähendus segane. Nime esimene silp ,,Dio-" võib tähendada Zeusi, mis genitiivis on Dios. Nümf, kes Dionysost imetas oli kreeka kirjanike jaoks Nysa
Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul 3.saj.eKr. Seega olid roomlased varasest ajast alates neist kõrgema etruskide ja kreeklaste mõju all. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Roomas sai populaarseimaks stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Ent kui kreeklased tuletasid sellest saatusega leppimise tarviduse, siis roomlased rõhutasid peamiselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas
Töö eesmärgiks on anda ülevaade Kreeka merejumal Poseidoni perekonnast, elust ja tema kujutamisest kunstis. Tuua välja kuulsamad episoodid tema elust ja kohast inimeste hulgas. 1. Kreeka merejumal Poseidon 1.1. Poseidoni päritolu ja perekond Poseidon on Kreeka merejumal, Ta oli Kronose ja Rheia poeg ning Zeusi ja Hadese vend. Merejumal Poseidon kuulus taevalikku perekonda, mille moodustasid kaksteist olümplast . Üldise tunnustuse poolest oli Poseidon peoajumalast järgmine. Kreeklastele aga oli merejumal kõige tähtsam, sest mõlemal pool Egeust olid meremehed. Poseidoni naine Amphitrite oli titaan Okeaanose lapselaps, kes kuulus nereiidide hulka. Amphitrite oli Nereuse ja Dorise tütar, kes algul ei olnud Poseidoni kosjadest huvitatud ja peitsid end. Neiu avastas delfiini, kelle Poseidon hiljem suurest tänust tõstis tähtede hulka. Poseidonil ja Amphitritel oli poeg Triton, Merejumalal oli palju lapsi ka teiste naistega. 1
võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul. Jumalad arutlevad Olümpose mäel, kas jätkata Trooja sõda või see lõpetada. Pandaros jätkab sõda visates noole Menelaose pihta ning rikkus sellega ka rahulepingut. Lahing jätkub. V laul. Käimas on raevukas sõda, Pandaros suri. Diomede haavab Aphroditet sõja käigus. VI laul. Troojalased lubavad Athenale peplose annetada, et see kõrvaldaks lahingus Diomedese, kuid Athena keeldub. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astynax kasvaks tugevaks. VII laul.
tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad leida kreeklasteteooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Kreeka filosoofiakoolkondadest sai roomas kõige populaaresemaks hellenismiperioodil
lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest aga õpetajaid, kes on vahelüliks inimese ja looduse suhetes. Kentaur oli ilmselt kreeklastele ka barbari sünonüümiks mütoloogias. Kentauri võib vaadelda ka kui igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kentauridest räägitakse enamasti kui ainult meessoost olenditest. Naissoost kentaure (Kentaurides) ei mainita enne hilisemat antiikaega. Varaseim näide kentauritarist kunstis pärineb 4. saj eKr, tegu on makedoonia mosaiigiga. Ovidius mainib Hylonome-nimelist kentauritari, kes sooritas enesetapu, kui tema armastatu Cyrallus suri sõjas lapiitidega
ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna
Kõige tähtsam spordipidustus oli Olümpiamängud peajumala Zeusi auks, mida peetakse ka tänapäeval iga 4 aasta tagant. Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu, otsides ja leidis kõigi loodus- ning sageli ka ühiskonnanähtuste tagant kõrgemaid jõude. Selle vaatekoha järgi on maailmas asetleidev peamiselt jumalike tahte ja polüteistlike religioonide puhul ka jumalate omavahelise vastasmängu tulemus, mis oli omane ka muistsetele kreeklastele. Esimesed Vana-Kreeka arhitektuuri saavutused seostuvad templitega, mis on säilinud ka tänapäevani Euroopas ning on ka eeskujuks Euroopa arhitektuurile. Üks kuulsamaid templeid on näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Minu arust Vana-Kreeka võis ning ongi mõjutanud ja arendanud Euroopa kultuuri piisavalt palju, et jätta igasse valdkonda endast jälg. Vana-Kreeka on siiamaani eeskujuks Euroopa
Vanarooma kunst (skulptuur, maal) Skulptuur- Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid.
Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kultuur on loodud V-Kreeka kultuurist. Seal kujunes välja 2 riigikorda- demokraatlik ja diktatuur. Demokraatlik riigikord andis võimaluse tegelda teaduse, kunstiga ja filsoofiaga
Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreekas oli väga kõrgel kohal maalikunsti. Kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud- vaasimaalid on hästi teada kogu maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad ol...
Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine. Kirjandus ja kunst, vahend keisrivõimu ülistamiseks. Kuldne ajastu. Maecenas. Vergilius Silmapaistvaim poeet.
Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreekas. Roomlased hindasid loodusjõude ja vaime. Loodus oli nende meelest hingestatud. Lastekasvatus sõltus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist, kuid üldiselt oli oluline laste suhtes sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu just tänu kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli õppima. Rikkamad võtsid endale koduõpetaja, kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ja Rooma ajalugu ja kultuuri. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti ajalookirjutistes suurel määral
Homeros ja Hesiodos olid kaks suurimat kirjanikku, kes võistlesid pidevalt parima poeedi staatuse pärast. Rahvas eelistas kord üht, kord teist. Veidi hiljem lõi Xenophanes filosoofilise eepose, mis kõneleb metafüüsilistest ja loodusteaduslikest küsimustest eepose vormis. Nende kõrval esines veel Delfi preestrite algatatud usuteaduslik eepos. Nii valitses tolleaegses kreeka kirjanduses eepos, neid loeti tuhandeid. Üle kõige aga särasid Homerose imetlusväärsed eeposed, need olid kreeklastele pühad raamatud ja nende keel oli ainumaksev keel kogu maal. Kõigest sellest rikkusest on aga tänaseks päevaks järele jäänud väga vähe.
ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud. Ainus võimalus, kuidas olla tunnustatud Olümposel pidi idamaine jumalanna oma sünnipärasest omadusest sõjakusest loobuma. Selline oli hind, mida ta pidi maksma, et jääda kestma ja tunda rõõmu oma võimust, mis see-eest oli kindel. Aphrodite oli omal alal väga võimas jumalanna, sellele annab kinnitust ka see, et peajumal Zeus ise pidi temalt abi paluma. Aphroditega koos tulevad ka kõik salvid, lõhnavad õlid ja palsamid, mis olid Aphrodite
töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud troojasse kui ei oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav. Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest. Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi. Kuni lõpuks mu enda sõber Patrkols pakkus kreeklastele ennast, mu turvisega, minu asemele. Loomulikult pidin ma sellega päri olema. Ta on mu sõber mitte mu ori. Tema otsus on tal endal. Ei läinud tervet päevagi mõõda kui Patroklos surnud oli. See kuramuse Hektor. Keegi pidi talle kätte maksma ja kes muu see olla sai kui ma ise. Hektor sai mida tahtis ja täiega. Ma usun et müüri ümber oli hektori verd kauaks. Kui Primos tuli oma poja surnu keha järgi või nii öelda jäänuste järgi võisin need talle ju anda. Ma sain oma kättemaksu
anti nimi Juno. Hiljem, kristluse levimisel, kaotasid roomlaste jumalad tähtsuse, kuid võib arvata, et sama juhtus ka Kreekas. Kirjanduses jälgisid roomlased paljuski kreeklased. Alguses ei kirjutanudki roomlased ise teoseid vaid lugesid kreeklaste omi kreeka keeles. Hiljem hakati neid ka tõlkima ladina keelde. Alles tükk aega hiljem hakkasid roomlased ise kirjutama. Nad kirjutasid nii luuletusi kui ka teatrilavastusi. Siiski jäid roomlaste saavutused kirjanduse vallas kreeklastele alla. Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri- kunsti eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri populaarsus sama kõrgele kui Kreekas, kus teater oli rahvale üks tähtsamaid kogu- nemiskohti ning vaatemängud olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pi- gem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi- valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused.
inspiratsiooni ja tahet anda endast maksimum, tehes mis tahes tegevust. Praeguses maailmas õnneks pannakse kõik muusika kirja ja see säilib nii virutaalselt arvutites, CD-del ja paberil. Tänapäeval enamasti kuulatakse muusikat, et leida inspiratsiooni ja leevendada stressi. On teaduslikult tõestatud, et muusika mõjub ajule hästi. Sõna muusika on tulnud Hellenite rahvastelt. Helleniteks nimetati algul üht Põhja-Kreeka hõimu, hiljem kõiki kreeka hõime. Muusika oli kreeklastele kõige tähtsam. Koolis olid kõige tähtsamad ained muusika ja matemaatika. Kõik õpilased tundsid noote ja oskasid luua muusikat ning oskasid mängida vähemalt üht pilli. Kreeklane nimega Pythagoras mõõtis helide võnked ja tema mõõdetud võnked on siiani helikõrguste aluseks. Siis tulid Roomlased, kelle jaoks muusika ei olnud enam nii tähtis. Roomlased olid majanduslikult ja sõjaliselt arenenud ja muusika mängis enamasti osa sõjaparaadides. Neil
toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad,
Prometheuse kinni võtta ja Kaukasuse mägedesse murdumatute ahelatega kinni neetida. Oli ka teisi jumalaid, kes käitusid ebaausalt. Allilma valitseja Hades varastas maajumalanna Demeteri tütre Persephone ja viis ta endaga varjulisse surmariiki kaasa. Sedasi põhjustas ta Demeterile palju kurbust ja valu. Vana-Kreeka elanikele jaoks ei olnud nende jumalad mitte kauged ja seletamatud, vaid tõelised ja käegakatsutavad. Kuna olümplased olid niivõrd inimeste sarnased tundus kreeklastele, et nad teavad neid kõiki isiklikult. Ka Kreeka kunstnike ja luuletajate teosed näitavad,et kreeklaste mõtteviis keskendus inimestele. Nad lähtusid mõttest, et nähtamatu peab saama mõistetavaks nähtava kaudu. Kiires, rühikas, graatsilises ja tugevas inimeses nähti täiuslikku ilu ja anti see edasi ka oma teostes, kujutades inimest ühekorraga nii loomuliku kui ka idealiseerituna. Paljud skulptuurid ja maalid vaasidel kujutavad
ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli. Iga teema kohta lisan ka mõne pildi. 2.Muistne Rooma Sel le tsivilisatsiooni areng oli algselt mõjutatud iidsest Kreekast. Vabariigi perioodil said valitsevaks teised väärtused. Roomlased ei jaganud kreeklastele omast meeste ilu ülistamist. Meeste jaoks oli oluline väärikus, mitte ilu. Järgiti ülima tagasihoidlikkuse traditsiooni ja keha eksponeerimine seostus seksuaalse ahvatlemisega. Impeeriumi ajal muutus oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkalikku ja dekadentlikku stiili. Juuksed: lokkis juuksed. soengud rikkalikud, kihilised, lainelised, palmitsemine, parukad (maal elavate orjade omad). Ka meestel olid pikad juuksed. Kaunistati diaaridega,
Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis. Tuleb Uni, kes Zeusi käsul käsib tal armee kokku võtta ja Trooja peale liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos
tegid nad vigu ja said karistada. See võimaldas inimestel jumalate vigadest õppida ja aidata mõista, et ükski pahategu ei jää karistama, olgu süüdlaseks kasvõi jumal isiklikult. Inimesed õppisid elutarkusi läbi jumalate eksimuste. Nad võisid taevaisade äparduste üle täiesti vabalt isegi nalja heita. Naer näiteks Egiptuse sfinksi või assüüria lindeluka üle oleks olnud mõeldamatu. Sellepärast meeldisid kreeklastele jumalad veelgi enam. Kuigi jumalad olid rohkem inimese sarnased kui kunagi varem, olid neil ka omadused, mis neid inimstest eristasid. Nad elasid jumalate paigas Olümposel, nad olid ülivõimsad, kõiketeadjad ja vihastena äärmiselt ohtlikud. Ent piisava ettevaatlikuse korral võis nendega hästi läbi saada. Teatud mõttes võib kreeka jumalaid võrrelda tänapäva superstaaridega. Väga paljudel on nende hulgast omad eeskujud ja iidolid, kelle sarnased püüakse olla. Oma
Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne jooni...
Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasas orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Päevasel ajal käiksin meelsasti mehega koos agoraal sisseoste tegemas ja laseksin tal endale ilusaid asju osta. Vahetevahel käiksin teiste naistega kaevul veenõusid täitmas ja juttu ajamas. Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele, vennale ja isegi poegadele, mida ma ka teeksin. Näitamaks minu huvi kunsti vastu oleksid minu kreekakodus olemas nii mustafiguuriline kui ka punasefiguuriline vaas.
Hollywoodi filmidest pärit kangelased on enamasti väga ilusad, samuti osavad, targad ja julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui Achilleus oli kangelane kreeklastele siis troojalastele polnud ta sugugi kangelane, vaid vaenlane. Samasugune on olukord ka tänapäeval: Osama Bin Laden oli Araabia maades paljude jaoks kangelane, olles samal ajal ameeriklaste suurim vaenlane. Niisiis valisid inimesed vanasti oma kangelased nende hulgast, kes nende endi maailmapildiga kokku sobisid. Ja tänapäevalgi on asjad enam vähem samamoodi. Siiski on praeguse aja inimesed enamasti oma isikliku elu elamisega nii tegevuses, et kangelaste otsimisele enam ei mõeldagi
Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimes ja väejuht Caesar, tehes seda kolmandas isikus. Tema kirjutistes on tunda oma tegevuste ja otsuste õigustamist. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augusteuse valitsusajal. Mitte midagi ei saaks olla ilma hariduseta. Loomulikult sõltus kasvatus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist, kuid üldiselt oli oluline laste suhtes sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu just tänu kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkusi õppima. Rikkamad võtsid endale koju koduõpetaja kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist peeti enesestmõistetavaks, sammuti Rooma kultuuri ja ajalugu. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Palju võtsid mõõtu Roomlased kreeklastest. Eks äkki sellepärast, et Kreeka kultuur oli selleks
5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ) 1) Panteon 2) Colosseum 3) akvedukt 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla 2) ületasid kreeklasi 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus, parlament, tsentraliseeritud monarhia, senjöör, feood, vasall, pärisori, kirik, klooster, vaimulik ordu, ketser, inkvisitsioon, skolastika, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, islam, koraan, kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3
KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tu...
Muusika n2gi kui jumalate keelana sest ka jumalaid peeti muusikuiks. Kes muusikat lugu ei pea, ei ole tal k6ik korras. Vanaaja muusik oli yheaegselt laulja, pillimees, helilooja, dirigent, luuletaja, tantsija, v6imleja. Iga antiikaja rahva muusikakultuur on omap2rane. Egiptuse templites armastati suursugust, r6hutatud v22rika rytmiga laulu, mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika rajas 5sel helil ehk pentatoonika. Vana Kreeka armastatumaid pillid olid Aulos, Kitaro ja lyyra. Igal aastal korraldati vanakreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidutsusi. Vanakreeka k6ige imetlusv22rsemad kunstikvormid on trag66dia ja kom66dia
Antiikkunst Egeuse kultuur (Kreeta-Mükeene kunst) Tekkis umbes 2600 a eKr. Vahemere saartel, eriti Kreeta saarel. Selles piirkonnas elasid lisaks kreeklastele ka Kreeta pärisrahvad, neil oli oma kiri, mida ei suudeta tänapäevani lugeda. Kreeta kunst, Egeuse mere saared, Väike-Aasia poolsaare rannikualad. Seda kunstiperioodi tunneme suurte losside ja Homerose eepose järgi, linnadest tuntuim on Trooja. Selle aja losside (Knossose loss) keskseks osaks oli piklik õu, mille ümber paiknesid mitmed ruumid, olid mitmekorruselised, aknad puudusid. Akende asemel olid vaheruumid, mille kaudu tuli valgus ruumidesse
(jumalik pill, tants lüüra saatel füüsilisusest kõrgem). o Kleio (klio)- ,,teeb kuulsaks", ajalookirjutajate, eepose patroon/ muusa, kelle annet minevikku seletada peeti Vana-Kreekas kunstiliigiks. Ta oli kergejalgne ja tuulepäine, tunnusesemed- kirjatarbed, kirjarull. o Urania- ,,taevane" või ,,taevas", astronoomia, matemaatika patroon/muusa, mis oli kreeklastele mütoloogias ja luules tähtis tõlgendamisvõime tõttu, siduv lüli kosmose ja muusika vahel, tunnusese- taevakuul. Kleio - ajaloo muusa Erato - armastusluule muusa, kujutati alati lüüraga Urania - astronoomia ja astroloogia muusa, kujutati gloobusega, tema tähelepanu oli suunatud taevale Kasutatud allikad: "Vana-Kreeka müüdid", Richard P. Martin ; http://et.wikipedia.org/wiki/Muusad ; http://www.miksike
kasutama ka ajaarvestamisel. Olümpiamängude traditsioon oli küll pikka aega kadunud, kuid kutsuti uuesti ellu ning esimesed nüüdisaegsed mängud toimusid 1896. aastal just Kreeka pealinnas Ateenas. Nüüdseks on olümpiamängude spordialad seinast seina ning võistelda võivad nii mehed kui naised, samas kui Kreekas võisid seda teha vaid mehed. Vana-Kreeka mõjutusi võime leida paljudest Vanaaja kultuuridest, näiteks võib tuua roomlased, kes hakkasid enda kultuuri edendama just tänu kreeklastele. Ka on selge, et ilma Vana-Kreeka kultuurita ei oleks meil palju asju, mida peame tänapäeval enesest mõistetavaks. Hea näitena võib tuua teatri, mis sai alguse just sealt. Eelneva põhjal võin väita, et kindlasti on tähtis Kreeka kulturi tundmine, et kultuur saaks edasi areneda ning ei kaoks ära iidsed filosoofilised tõlgendused ja ja arusaamad ühiskonnast.
Kunda Ühisgümnaasium BABÜLONI RIPPAIAD Referaat Koostas: Klass: 10 Kunda 2009 Üks ime teise otsa. Babülon avaldas kreeklastele suur muljet. Nende jaoks olid imetabased 3 rajatist Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605-562 eKr) linnas: esiteks linnamüürd, mille kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet. Müür ja torn olid juba selleks ajakslangenud, kui Aleksander Suur 331
Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. Katapult on ammu järeltulija. Katapuldi ehk kiviheitemasina leiutas kreeklasest Archimedes 3-4 sajandit eKr. Selle aja katapuldid olid lihtsalt väga suured ammud- Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid & elastsusjõudu, et energiat väljastada. Kõik katapuldid viskavad midagi. Katapult leiutati sõja tarbeks.Tänu kreeklastele levis katapult üle kogu maailma. Iga sõjavägi hakkas endale ka katapulti ehitama seda veelgi täiustades. Näiteks leiutati katapuldile alla ka rattad, et seda saaks transportida. Nii tekkis palju katapulte erinevate omadustega, mis tõttu anti igale katapuldile eraldi nimetus. ( Ballista, mangonel jne ) Katapultide kasutus Katapuldid leiutati sõja tarbeks. Click to edit Master text styles Sellega sai heita nooli, kive, Second level tulekerasid jne vastaste poolele
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr.
Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased kandsid samuti selliseid langevaid riidetükke, kuid neil olid need pidulikumad ning nende nimetuseks oli tooga. Tooga all kanti roomas ka tuunikat. Kõrgematel tegelasel nagu näiteks senatitel kaunistas toogat ka purpurpunane joon. Roomlaste elamud oli samuti kreeklastele sarnased. Maja keskel oli suurem avatud katusega ruum ning ühes maja otsas oli söögituba ja ülejäänud seintes asusid väiksemd elutoad. Kui on teada, et kreeklaste elus oli peale jumalate ka väga tähtis teater siis Roomas see nii polnud. Sama lugu oli ka spordiga. Roomlased armastasid rohkem näha verd. Nad käisid vaatmas gladiaatorite võitlusi ja hobukaarikute võiduajamisi, mis olid rohkem pingelisemad kui teater
Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kreeka köök Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas. Geograafiline asend on soosinud nii Lähis-Idast, kaugemalt idamaadest kui Euroopast tulevaid kulinaarseid mõjutusi, mille segunemisel on tekkinud hulk uusi unikaalseid maitsenüansse. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun. Värsked toiduained
ülestõusu juht. Valitsemine Vabariigi ajal: magistraadid (1a) 2konsulit (armee juhid) senat, preetorid (õiguse mõistjad-8) rahvatribuunid,tsensorid(5a, elukombed ja õigusemõistjad)dictaator(sõjaohu korral täielik võim) Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes
Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis eemale Hylase jõe vood, et kuningas Kroisos ( Lüüdia kuningas) saaks selle ületada. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav
ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel andis Jupiteri orbiiter Galileo. Kui vaadata Maalt Jupiteri, siis see on üks heledamaid tähti taevas. See on heleduselt teine täht peale Veenust ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Sellepärast peeti teda antiikajal peajumalaks kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. Ja Jupiteri ümbritsevad pilvevööndid, mis on näha ka väikese teleskoobiga vaadates. http://www.youtube.com/watch?v=e3fqE01YYWs
Euroopas ringi, peatub Sveitsis, kus tutvub perekond Shelly, kes oli teine tuntud romantismi aja luuletaja. Seal ta kirjutas ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Bairon käis ka Itaalias ja teda hakkas üha rohkem huvitama kreeklaste käekäik. Kreeklased olid tol ajal türgi impeeriumi võimu all ja ta hakkas toetama kreeka vabadusvõitlust. Rahaliselt et ostis relvi jms. See jaht millega Shelly purjetas, uppus ja see kirjanik suri ja siis ta pühendas kreeklastele ja ostis laeva jms. Samas polnud kreeklastel ka üksmeelt ja bairon püüdis neid ühendada, aga ta kaugele ei jõudnud. 1824 aastal malaariasse suri. Tema keha viidi inglismaale, aga süda jäi kreekasse. Westminister abbysse teda ei lastud matta ja pandi kõrvalisse kohta. Bairon käsitleb et don juan pole mees kes kasutab naisi ära vaid naised kasutavad don juani ära. Don juan satub mitmesse riiki ja tal oli plaan kirjutada et jõuab prantsusmaale tagasi aga see jäi tal lõpetamata
Kreeka kultuur Arhailine ajajärk 7.saj 6.saj e.m.a. Klassikaline ajajärk tulevikus(18 saj) on klassitsism, mis on kummardus selle ajajärgu poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater.
Ateena õitsenguajal 5 4 saj. e.Kr. Panthenon-i tempel on pühendatud jumalanna Athenale. Seal asub ka jumalanna 12 m kõrgune kuju, mis on kaetud elevandiluudega, silmad on vääriskividest. Kokku on akropolil 6 templit. Kõige võimsam tempel asub akropoli lähedal ateenas, see ehitati Zeusi auks. Hakati ehitama ka amfiteatrid, mis mahutasid ligi 1000 inimest. See oli kaare kujuline, istmete vastas oli kõrge ja väike lava, lava ees oli orkestra. Jõukamatele kreeklastele ehitati hauakambreid(mausaleume). Kreeklaste eesmärk oli saavutada harmoonia e. Kooskõla ja tasakaal. Kõike harmoonilist peeti ilusaks. Arhidektuuris saavutati harmoonia vertikaalsete ja horisontaalsete tasakaalustumisega. Kreeka võimas ajastu jaguneb 4 ajastusse. a) Homerose ajastu 11 - 8 saj. e.Kr olid sik-sak nurgad, levind olid geomeetrilised kujundid. b) Arhailine periood 7 - 6 saj. e.Kr sellest ajast on säilinud esimesed algelised templid ja linnade kindlused.
· 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised) · 30-aastasena said nad täieõiguslikeks kodanikeks o Sellega kaasnes maatüki saamine o Õigus soetada perekond o Tööd ei pidanud tegema o Elu möödus perest eemal, sõjaline treening · Sparta s olid riigihuvid alati esikohal, tänu sellele tagati suhteline sise-stabiilsus · Spartas ei olnud kunagi esinenud türanniat · Teistele kreeklastele paistis Sparta hästikorraldatud riigi musternäidisena · Vaimukultuuri osa spartalaste seas on tühine
annaabi.ee 
