Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 2. Teater Kreekas 2.1 Teatri teke........................................................................................................................................ 2.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................................................... 2.3 Lava................................................................................................................................................ 2.4 Näitlejad ja kostüümid................................................................................................................... 2.5 Pealtvaatajad...............................................
Sisukord................................................................................................................................................. Sissejuhatus......................................................................................................................................... 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke....................................................................................................................... 1.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................. 1.3 Lava....................................................................................................... 1.4 Näitlejad ja kostüümid......................... 1.5 Pealtvaatajad.................................................................................................... 2. Teater Roomas................................................................
pooljumalatest ehks heerostest, kreeklaste ja nende hõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad,vaenutsemised , abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on dramaatilise pinge allikas ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala, hea ja halva, lapse ja vanema ,kohuse ja sellest kõrvalehoidmise vahel. Konfliktsed pooled võisid jõuda kas vastastikuse arusaamise ja lepituseni kreeka tragöödia ei pidanud ilmtingimata õnnetult lõppema - või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi kreeka näidendite sündmustik oli publikule hästi teada. Nende süzeed moodustasid osa religioossest ja kultuuripärandist, kuna paljud neist pärinesid juba Homerose ajast. Seetõttu ei huvitanud vaatajaid niivõrd loo uudsus, kuivõrd see,kuidas draamakirjanik teemaga ümber käib, ja kahtlemata näitlejate mäng ning koori laul ja tants. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus
1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu.............................................................
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemängulisemaks ning meelelahutuslikumaks. o Rahvaste kommetes on ikka olnud tähtsal kohal jäljendavad, miimilist laadi mängud, kuna tegevuse imiteerimine pidi kaasa aitama selle õnnestumisele. Taoliste mängude iseloomulikuks jooneks oli maskeerimine, jumala või looma maski kandmine, sest maski
Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune ORKESTRA, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari
VANA-KREEKA TEATER Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos innustas suuri näitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud. Näidendid kanti ette selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest näidendeist on tervikuna säilinud vähesed, kuid neid, mida teatakse, mängitakse ka tänapäeval. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks
Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume, mis vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Viljakus jumala Dionysuse auks peeti pidustusi, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dinoysuse mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ülistuslaule. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysuse auks pidustuste kavva. Dionysuse teater kerkis Akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni 17 000 pealvaatajat mahutav väljak. Viienda sajandi Ateenas, mille teatri kohta on kõige üksikasjalikumad andmed, toodi pidustuste esimesel päeval jumala kuju uhkes rongkäigus Atika äärealal paiknevast templist Ateenasse ja sealt püsti Akropoli jalamil paiknevas teatris. Järgnevad neli päeva kulusid
näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia · See on Dionysose auks toimunud teatrietendus · Dionysose kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe · Dionüüsiate ajal heideti kõrvale normatiidid · Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud Dionysos Tragöödia · Tõsise sisuga näidendid pärineesid kangelasmüütidest · Tegelaste kannatusi püüti võimalikult kaasahaaravalt kujutada · Tihti oli õnnetu või traagilise lõpuga · Olid kirjutatud värsi vormis ja piduliku keelega Tragöödia struktuur 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele.
m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkavaim erinevus tänapäeva teatrist oli see, et näitemäng oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. 3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski. Mask avas tegelaskuju olemuse: soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku seisundi. -Saatürdraama, vanakreeka draama liik, mütoloogilise süzeega koomiline näidend, mille koori moodustasid saatürid. Esitatuna teatrietenduse lõpus, pärast kolme tragöödiat, leevendas saatürdraama lõbus sisu neist jäänud rusuvat muljet. Ainus tervikuna säilinud saatürdraama on Euripidese ,,Kükloop".
Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem
... ANTIIK- JA KESKAEG Teatriajaloo tööleht Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia. Tragöödiaid esitati (millal?) talvel. Tragöödia kasutas teemade allikana (mida?) kreeka mütoloogiat
-4. sajandit eKr. Sel ajajärgul elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Kreeka kunsti- ning hiljem ka filosoofiakeskuseks kujunes Ateena, mille järgi joondus kogu Kreeka kultuur 5. ja 4. sajandil kuni Kreeka vallutamiseni Makedoonia poolt. Seepärast nimetatakse ka vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi atika ajajärguks Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks saab sel perioodil draama. Atika draama arenes välja viljakusjumal Dinonysose kultusest ning talle pühendatud pidustustest ehk dionüüsiatest, kus korraldati suurejoonelisi rongkäike, joodi ohtralt veini, söödi ning lõbutseti. Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementides kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia
Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi koosmõjul.Lõpuks tekkis Dionysose kultus, mis jõudis Kreekasse Väike-Aasiast. Dionysos lubas paradiisi nüüd, kohe ja praegu. Dionysos kustutas inimese ja moraali vahelise piiri, vallandas inimeses loomalikud instinktid alkoholi kaasabil. Vein pluss rituaalsed tantsud ekstaasi saavutamiseks. Väga kärarikkad pidustused/orgiad, saavutati ekstaatiline meelteseisund. Dionysose saatjateks olid alati naised bakhandid, kes ekstaasi minnes saavutasid üliinimliku jõu ja olid võimelised inimesi tükkideks rebima. Sisuliselt masside mäss aristokraatliku kultuuri diktatuuri vastu
Teatrid olid tohutu suured, näiteks ateena teater mahutas 17000 inimest, kuid Megalopolis mahutas 44000 vaatajat. Etendused olid tasulised, kuna Ateena riik rentis teatreid ka eraisikutele, kes pidid hoolitsema remondi eest. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olulisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, kes julges jumalat mängida. Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks. Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed. Seepärast täitsid ka naiste osi mehed.
on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles
Kasutati aga teatrimasinaid — ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos — sokk; ode — laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga
Kasutati aga teatrimasinaid -- ratastel liikuvat väikest lava ning seadeldist, mis vajaduse korral tõstis näitlejad õhku. Kreeka näidendites esines alati vaid 3 meesnäitlejat, kel tuli kehastada mitmeid (ka naiste) osi. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitlejat võidi valida kõrgetesse riigiametitesse, võidi saata saadikuna teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos -- sokk; ode -- laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga
mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused (eeposed). 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut
enne jahile minekut korraldati omavahel mänge, millega paluti jumalalt head saaki ja kui sul oli mängus õnne siis pidi ka muus elus hästi minema. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kommetest välja näitekunst, mis oli eri rahvastel isesugune. Teatri sünd on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega Kreekas. Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust.
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest
Juba esiaja rahvastel olid välja kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik- Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Teater sai alguse jumala Dionysose austamisega, keda rahvas kujutas soku või härjana. Hiljem sai Dionysosest veinivalmistamise ja teatri jumal. Paar korda aastas peeti Dionysose püha, kus sokunahkades pidulised laulsid rõõmsaid ja kurbe laule. Nendest samadest kurbadest ja rõõmsatest lauludest kujunesid välja komöödia ja tragöödia. Kreeka teater koosnes kolmest osast: • ümmargusest väljakust ehk orkestast • pealtvaatajate ala ehk teatron • lava ehk skeene Juba tollel ajal kasutati seadeldisi, mis vajaduse korral näitlejad õhku tõstis. Kreeka näidentides esines alati vaid 3 meest, kes mängisid ka naiste osi. Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitleja riietus:
Tema luule musikaalne, paistab silma värsimõõtude ja stroofi ehtusviiside rikkuse poolest. Alkaiose stroof koosneb kahest 11-, ühest 9- ja ühest 10-silbilist värsist. Sappho stroof koosneb kolmest Sappho üksteistsilbikust (Sappho väikesed värsid) ja neile järgnevast adoneusest: (See näib mulle võrdne taevasega, / taevasistki kõrgem kui öelda võib nii , / kes su vastas istudes lakkamatult / kuuleb ja näeb sind ). Atika tragöödia 5. saj eKr majanduslikult ja sõjaliselt kerkis esile Ateena, Kreekat oli korduvalt rünnanud Pärsia armee, kuid tulutult, saabus Kreeka majandus-kultuuriline õitseng. Selle ajajärgu põhjal tunnemegi antiikkultuuri suuremaid nimesid (filosoofe, proosaautoreid). AT kajastas oma elgsel kujul Dionysose usundi kannatlikku külge selle kõlbelises ümbermõtestuses. Teatritekst kasvab välja koorilüürikast. 6.-5. saj piirimail Thespis lisab koorile esilaulja, kes on kooriga dialoogis
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Nad ammutasid rohkelt ainestikku mütoloogiast. Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6
Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles). Komöödiate mõte oli leevendada tragöödiate ängistavat mõju.
Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6. saj eKr poeet Thespis, kes rändas koos kooriga oma kodulinnast Ateena poole. Tema vankri, millega ta peolt peole sõitis, võis muuta lavaks ning Ateenas võitis ta dionüüsiatel auhinna. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, samuti ka esimene ,kes julges jumalat mängida. Samuti olid dionüüsiate ajal suured nö näitevõistlused, mida etendati linna jaoks. Omavahel võistlesid 3 autorit kolme tragöödia ja ühe satüürkomöödiaga. žanrid: Dionüüsiate rongkäikudel osalesid ka saatüred, e soku pea ja sabaga metsavaime kehastavad mehed, kes laulisd jumalale ülistuslaule. Nendest sokulauludest on nime saanud tragöödia (kr keeles). Komöödiate mõte oli leevendada tragöödiate ängistavat mõju.
Lugupeetud klassikaaslased ja väga suuresti austatud õpetaja! Mina olen ...(nimi).... ja ma olen tulnud siia, et rääkida teile tragöödiast ja komöödiast antiikteatris. Algselt on tähendanud kreekapärane sõna drama tegevust, mille tähenduse alla kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline, mis ajapikku muutusid üha rohkem vaatemängulisemaks, ideoloogilisemaks kui ka lõbusamaks. Draama esituspaigaks aga kujunes Ateenas teater. Teater on ruum, mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud
Kreeka teater Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Teatri algus · Algmed ulatuvad kaugesse minevikku religioossed rituaalid · Jumala sünd, surm ja ülestõusmine -kujutatud lauludes ja tantsudes, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid · Lääne tsivilisatsiooni esimene suur teatriajastu algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e
5. Ta oli paganluses. 6. Dante iseloomustas kõike värvides. 7. Tema jaoks olid v2ga h2tsad numbrid. 8. Esimene inimene kes pidas Dante kohta loenguid oli Giovanni Boccaccio. 9. Dante kirjutised on mõjutanud ka itaalia ühtse kirjakeele kujunemist 10. tema kirjanduslik järeltulija oli Petrarce. 11. kirjutas itaalia keeles 12. Allegoolirine poeem (mõistukõne) 13. peategelast saadab dante lemmikluuletaja vergilus 14. jumelik komöödia sisaldab müstilisi nägemusi mille kaudu dande kritiseerib tolleaja kriitilist elu. 15. dante vihkab konkreetseid tegelasi. Kes kasutasid oma võimu kurjasti. Rõhk ja välde Rõhk ja välde Eesti keeles on rõhk tavaliselt esimesel silbil, teine silp on tavaliselt rõhuta silp, kolmas silp on kaasrõhuline, neljas rõhuta jne Võõrsõnades võib rõhk olla ka mujal.
Draamažanri tekkimine – eeldused, seos rahvaloominguga. Draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal (u 5.saj. ekr). Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend). Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood
VANAKREEKA TEATER Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost ja kujutati tema tegemisi, siis hiljem lisati juurde heeroste lugusid, kogu mütoloogiast tuttavat ainest. Kreeka teatri alguseks loetakse aastat 534 eKr, kui Thespise-nimeline koorijuht astus oma kaaslaste seast esile, hakkas kooriga dialoogi pidama. Esimene
Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustustel, mille ajal toimusid võistlustel, kus iga autor pidi tegema 3 tragöödiat ja ühe komöödia, millest zürii valis kolm parimat teost. Näidenditel olid esitajatel maskid ees. Teatrid ehitati templite ligidale. Orkestra oli ringikujuline keskväljak kus näitlemine toimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
