Trikarboksüülhapete tsükkel (TCA e.TKT) TCA seosed raku teiste ainevahetusradadega 1. Andke seletus järgmistele mõistetele: a. multiensüümkompleks - funktsionaalsed kompleksid, mis tekivad valkude omavahelise seondumise tulemusena ja seda struktuuritasandit nimetatakse ka valgu kvaternaarseks struktuuriks. b. mitokondri maatriks - eukarüootide puhul funktsioneerib selles Krebsi tsükkel (seal toimub ka rasvhapete oksüdatsioon). c. anaplerootne reaktsioon - TCA tsükli intermediaatide taastootmiseks täiendatakse oksaalatsetaadi (ka malaadi) varu; taimedes, seentes ja bakterites konverteerib fosfoenüülpüruvaadi karboksülaas PEP oksaalatsetaadiks; loomades (maksas, neerudes) on tähtsaim püruvaadi konversioon oksaalatsetaadiks. d. glüoksülaadi tsükkel - aitab taimedel kasvada pimedas; toimub ka idanevates seemnetes, kus
METABOOLSED RAJAD Pohirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt uhesugused Spetsiifilised rajad: Taidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone Katabolismi staadiumid: Makrotoitainete ja vananevate biomolekulide lohustumine monomeerideks, ehitusuksusteks Monomeeride muundamine metabolismi votmeuhenditeks Puruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetuul-koensuum A-ks (atsetuul-CoA) Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsukli komponentideks Atsetuul-CoA ja Krebsi tsukli komponentide oksudatiivne lohustamine lihtsateks lopp produktideks (H2O, CO2), mille kaigus toimub lammutatava substraadi energia konverteerumine ATP vormi (energia) Anabolismi staadiumid: Eeluhendite suntees katabolismi viimase staadiumis tekkivatest vaheuhenditest Eeluhenditest sunteesitakse biomolekulide ehitusuksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid, jne.) Ehitusuksustest sunteesitakse valgud, nukleiinhapped, jne.
Kahe membraani vahele jääb intermembraanne ruum. Sisemembraani siseses ruumis maatriks. Maatriksis püruvaati ja rasvhappeid lagundavad ensüümid, mitokondri rõngas-DNA, tRNA ja mRNA molekulid, ribosoomid ning fosfolipoproteiinsed graanulid. Autonoomne valgusüntees. Mitokondritel on 2 teineteisega seotud funktsiooni: toidust pärinevate suhkrute ja rasvhapete lagundamine ensüümide ahelal, mida nimetatakse tsitraaditsükliks (Krebsi tsükliks). Toimub mitokondri maatriksis. Lõppsaaduseks on NADH. 2. Elektronide ülekandeahel sisemembraanis (hingamisahel ehk rakuhingamine), mis lähtub tsitraaditsüklis tekkinud NADH-st ja kus lõppsaadusena sünteesitakse ATP (ühe glükoosimolekuli kohta 36 ATP). Uued mitokondrid tekivad olemasolevate jagunemisel. Valke sünteesivad mitokondri ribosoomid. Mitokondri genoom on rõngaskromosoom. mitokondrite, kloroplastide genoomi moodustab üks rõngasjas
Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane
seda järgmistest aspektidest: a) lähtesubstraat/lähtesubstraadid, b) kus/millises raku komartmendis glükolüüs toimub, c) kas protsess on aeroobne või anaeroobne + põhjendus, d) kui palju jam illises vormis on vaja protsessi käivitamsieks energiat? E) milline on protsessi neto-energiaallikas? 16.Milline ühend on glükolüüsi tinglikuks lõpp-produktiks? (NB! Struktuurvalem) Selgitage , miks see ühend on tinglik lõpp-produkt. 17.Krebsi tsükkel (alternatiivsed nimetused, sümbol) hõlmab ________ üksikreaktsiooni. Selgitage, a) milline on Krebsi tsükli vorm rakkudes= b) millsit reaktsiooni loetakse tsükli esimeseks? C) millise metaboliidi järgi on tsükkel nime saanud? D)millised energiakandjad (mitu?) tsükli iga ring produtseerib. 18.Mõtestage lahti mõiste oksüdatiivne fosforüülumine. Kirjeldage, millistes rakustruktuurides (organell, kompartment) oksüdatiivse fosforüülumise
aeroobne glükolüüs tsitraaditsükkel glükolüüs reaktsioonid 100 100 100 käärimine 100 glükoos + hapnik Krebsi tsükkel 12 NADH2 Kuidas Mis aine on algaineks nimetatakse Kuidas nimetatakse aeroobsele glükolüüsile Mitu NADH2 molekuli anaeroobset tsitraaditsüklit teise ning mis selle protsessi siseneb hingamisahelasse?
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks
kui ka taimedes. Etapid 1.Glükolüüs • Toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. • Erinevate ensüümide toimel toimuvad reaktsioonid, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe (püruvaadi) molekuli ning 4 vesiniku iooni. • Eraldunud H-ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2.Tsitraaditsükkel • Toimub mitokondri sisemuses • Teise nimetusega Krebsi tsükkel. • Vahetult enne Krebsi tsüklit eraldub CO ning vesinik seotakse NAD molekuliga; tekib 2 NADH 2 molekuli Püruvaat on muundatud atsetüül CoA-ks • Eralduvad vesiniku ioonid, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest; • H-ioonid seotakse NAD või FAD poolt 6 NADH ja 2 FADH (mis suunduvad 2 hingamisahelasse); • tekib 2 GTP = 2 ATP molekuli
süsivesikuid. · Depoorasva koostis on liigispetsiifiline. Need uuenevad kiiresti, nende poolestusaeg on umbes nädal. Rakus sialduvate lipiidide koostis ja hulk püsivad konstantsena isegi nälgimisel,depoorasva hulk ja koostis sõltuvad aga otseselt toitumisest. · Rasvade lagunemisel e. lipolüüsil muudetakse neutraalrasvad rasvkoes või maksas esimes etapina glütserooliks ja rasvhapeteks, seejärel aga vajatakse Krebsi tsüklisse lülitumiseks ja rasvade täielikuks oksüdeerumiseks süsivesikute ainevahetuse 4 süsinikuga vaheprodukti oksaalatsetaadi olemasolu. · Viimase defitsiidi puhul suureneb ketokehade kontsentratsioon veres üle normi, põhjustades haigusliku seisundi ketoosi (ketokehad on happelised ühendid).
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel
kõrvalkilpnäärme hormoon–inhibeerides fosfaadi tagasiimendumist ning suurendades väljutamist. AmmooniumI väljutamine •• NH4+ genereeritakse glutamiinist proksimaalses torus. • Esmalt glutamiin deamineeritakse ja tekib glutamaat ja • Glutamaati deamineeritakse edasi glutamaatdehüdrogenaasi poolt ning tekib ja alfa ketoglutaraat. • Tehes vahetust naatriumiga, viiakse neeru toru valendikku. • Järgneb alfa ketoglutaraadi metabolism läbi krebsi tsükli ja NADH läbi elektron-transport-ahela. Seotakse kaks prootonit. Glutamiini deamineerimine. Ammooniumi väljutamine proksimaalsesse torru. Pocock G. Human Physiology: The Basis of Medicine. Oxford
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel
Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui
Kuumutamisel valk denatureerus, kuid jahtumisel taastus valdavalt endine ruumiline struktuur, allergeensust vähendas vaid pikem kuumutamine üle 100 kraadi. Seejuures suhkrutel oli valku kaitsev toime, suhkrute juuresolekul säilis allergiline toime kuumutamisel suuremal määral. [FPP,22.09.05.] 6.3.3. Milleks organism aminohappeid kasutab · Kile aminohapete metabolismi peamised teed · Kasutamine energia saamiseks- kiled: ümberamiinimine, desamiinimine, Krebsi-H.ts. · Ketogeensed ja glükogeensed AH kile AH lülitumine TKT-sse · Dekarboksüülumine roiskumine, bioaktiivsed amiinid, kile 6.3.4. Aminohapete spetsiifilised omadused · Metioniin metüülrühma doonor, vajalik atsetüülkoliini, karnitiini, tauriini sünteesiks. Tauriini vajavad lapsed aktiivsel kasvuperioodil, inimese rinnapiimas on vaba tauriini palju, taimses toidus puudub täielikult. Reguleerib südamelööke,
( kr. K. Oikos kodu ja logos teadus) · 1972ndal Krebs. Uuris neid vastastikkuseid suhteid, mis määravad ära org-de leviku ja arvukuse. Keskkond-organismide ümbristev keskkond koosneb välistegurite kogumist, st kõigist faktoritest ja teguritest, mis asetsevad väljaspool organimse, kuid mõjutavad selle tegevust. Füüsikalis-keemilis tegurid = abiootilised Teised organismid = biootilised Vastastikused suhted Krebsi järgi kk. Uurimisobjektid: · Organismide levik ja arvukus 3 eri moodust: 1. Üksikisendi tasandil = autoökoloogia (org <-> keskk) 2. Populatsiooni tasemel (ühe ja sama liigi isendil) = demökoloogia (ühe või teise liigi esinemine, puudumine, arvutus) Wikist: Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdfeger
fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini tsükkel - pimedusstaadiumiensümaatiliste reaktsioonide jada Krebsi tsükkel sama, mis tsitraaditsükkel etanoolkäärimine - moodustub pärmseente ja osade bakterite elutegevuse käigus piimhape 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. glükolüüs üks ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside lõhustamine purüvaadini tsitraaditsükkel - enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
reaktsioonides 9. autotroofid organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest 10. heterotroof organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 11. miksotroof 12. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid, vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees 13. Krebsi tsükkel 14. etanoolkäärimine protsessi käigus ei eraldu H aatomeid, vaid moodustub 2 etanooli (C2H5OH), 2 ATP molekuli 15. piimhape protsessi käigus ei eraldu H aatomeid, vaid saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe molekuli (C2H4OHCOOH), 2 ATP molekuli 16. glükolüüs glükoosi algne lagundamine käärimine lõppeb kas piimhappe või etanooli moodustamisega 17. tsitraaditsükkel tsükliline reaktsiooniahel, mille üheks vaheproduktiks on sidrunhape
püroviinmarihappeks. Mis on glükolüüsi lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: Lõpp-produkt: süsihappegaas ja H Millises protsessis kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega?NAD- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid. Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel?Mitokondrites Mis on tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid?Lähteaine: püroviinamarjahape. Lõpp- produktid: CO2 ja NADH Mitu ATP-d moodustub tsitraaditsükli käigus? Kus rakus toimub?Toimub mitokondri sisemembraani harjakestel Mis on hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid?Lähteained: Lõpp-produkt: Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas?36 Kus rakus toimub fotosüntees?Kloroplastis Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand?
36 ADP + 36 P 36 ATP NAD d lähevad uuesti kasutusse. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/mitochondria/index.html O2 Krebsi tükkel ehk hingamisahelareaktsioonid http://www.youtube.com/watch?NR=1&feature=endscreen&v=-_8aYKcQZ_Q NADH2 NADH2 Mitokonder üldisemalt: http://www.youtube.com/watch?v=TgJt4KgKQJI&feature=related Elektronide transpordi ahel 2. eriti hästi: TSITRAADI HINGAMIS- http://www.youtube.com/watch
o Anabolism- biosüntees (assimilatsioon) Vaheühenditest eelühendite süntees Lihtsatest eelühenditest suurte biomolekulide süntees o Katabolism- biolagundamine (dissimilatsioon) Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks Krebsi tsükkel (tsitraaditsükkel) Metaboolsed rajad/võrgustikud (selgitus). o Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm o Raja eelmise reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat o Iga astet saab reguleerida Energiavahetusprotsessid. Ainevahetuse energeetiline aspekt Makroergilised ühendid (ATP).
kasutada erinevates biosünteesiprotsessides autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest miksotroof- organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadium Krebsi tsükkel- tsitraaditsükkel etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool piimhape- karboksüülhape,tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta. glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine
fosfoenoolpüruvaadi (PEP). Viimase defosforüülimisel vabaneb sedavõrd palju energiat (produkt püruvaat on kompakne ühend), et fosfaat saab ADP le üle kanduda, andes nüüd kummagi trioosi kohta ühe ATP puhaskasuks. Seega on glükolüüsi lõpptulemus ühe glükoosi (6 C) kohta 2 ATP ja 2 NADH. Hapniku kui NADH oksüdeerija olemasolu korral kantakse elektronid sellele, moodustades vee ja aidates kaasa suurema hulga ATP sünteesile, koos Krebsi tsüklist vabaneva NADH ga. Krebsi tsükkel – püruvaadi oksüdeerimine. 3C happe oksüdeerimine, nii et vähem kui 4C ühendit kunagi ei teki. Püruvaat siseneb mitokondrisse ja reageerib koensüüm A-ga. Selle reaktsiooni käigus vabaneb üks süsinik CO2 kujul ja kaks elektroni regutseerivad ühe NAD. Atsetüüljääk koensüümilt ei vabane vaid kandub üle 4C aktseptorile(oksaalatsetaat) moodustades 6C tsitraadi. Tsitraadi edasisel oksüdeerimisel vabaneb veel 2 CO2 ja tekib 2 NADH. Tsükli teises pooles
Püroviinamarihappe molekulid. 37) Mis on NAD ja kuidas on NAD seotud glükoosi lagundamisega? NAD (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid) on makroergiline ühend, mis osaleb glükoosi lagundamisel vesiniku aatomi sidujana. 38) Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? Glükolüüsil saadakse 1 glükoosimolekuli lõhustamisel 2 ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ehk kokku 38 ATP molekuli. 39) Kus rakus toimub tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel? Mitokondris 40) Nimeta tsitraaditsükli lähteained ja lõpp-produktid? Lähteaine on püroviinamarihape, lõpp-produktid on CO2 ja 2 NADH molekuli. 41) Nimeta tsitraaditsükli ja vaheetapi käigus moodustunud aine, mis liigub mitokondrist välja? CO 2 42) Kus rakus toimuvad hingamisahela reaktsioonid? Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. 43) Nimeta hingamisahela lähteained ja lõpp-produktid? Lähteained on O 2 ja NADH2, lõpp-produkt on H2O
kardiovaskulaarse treeningu ajal. Siiski ei saa seda sorti lihaskiudu suurendada. Kui üldse, muutub lihase suurus nende treenimisest vähe. Pikamaajooksjatel ja -jalgratturitel, maratonijooksjatel ja teiste vastupidavust nõudvate spordialadega tegelejatel kipuvad aeglased lihaskiud teistest rohkem arenema, seepärast on nad üldjuhul kõhnad ja soonilised. Aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud kasutavad kütuseks rasva, lõhustades seda Krebsi tsükli käigus. Krebsi tsükli puhul muudab organism rasva energiaks. Kuid see tsükkel algab alles pärast 15-20 minuti möödumist aeglase pikamaa kardiovaskulaarse treeningu alustamist. Umbes nii pika aja pärast hakkab keha aeglaselt, kuid ühtlaselt energiat juurde nõudma. Organism läheb oma varude kallale ja hakkab keha nõudluse rahuldamiseks rasva põletama. Aeglase, pikamaa kardiovaskulaarse treeningu põhieesmärk ongi võimalikult kaua ja palju kaasata liikumisse aeglaselt kokkutõmbuvaid lihaskiude
→ tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe (pürovaadi) molekuli ning 4 vesiniku glükoos → 2 püroviinamarihape + 4H → osa vesiniku ioone seostuvad vesinikukandjaga NAD (nikotiinamiidadeniindinukleotiid), see võimaldab vesinikioone kasutada edasistes reaktsioonides. NAD + H ↔ NADH üldvalem:glükoos + 2NAD + 2ADP + 2P → 2 pürovaati + 2NADH + 2H + 2ATP +2HO 2. tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel): kolmesüsinikulised ühendid lagundatakse edasi süsinikdioksiidiks. → toimub mitokondri sisemuses → eralduvad pürovaadist CO ja 2 H (mis seotakse NAD molekuliga). → tekib 2 NADH molekuli, pürovaat on muundatud atsetüül CoA'ks (Atsetüül-CoA ülesanne on süsinikuaatomite tootmine atsetüül-grupina CH CO tsitraaditsükklisse, kus seda energia saamiseks oksüdeeritakse)
Pyr kinaasi ja aldolaas A pärilik defitsiit Laktaatsidoos Põhjus: · Kudede hüpoksia (arteriaalse vere pO2 langus- maksa ja neerude perfusiooni vähenemine- vereringluse häire) · Pärilikkus (PyrDH, Pyr karboksülaas, Fru-1,6-bisfosfataas, Glc-6-fosfataasi madal tase) · Keemiliste ainete liigne manustamine (biguaniidide-metformiin, fenformiin, paratsetamool, metanool, etanool, sorbitool, ksülitool) Seisund: arteriaalse vere pH langus (alla 7,25) Tulemus: Krebsi tsükli tegevuse pärssimine, glükoneogeneesi pärssimine, anaeroobse glükolüüsi stimuleerimine Avaldumine: mitokondritevaba kudede hüpoksia, müokardi infarkt, lihase valulisus, kopsuarteri emboolia, äge hemorraagia, kasvaja, lihaste krambid (leukeemia, lümfoom) Huvitav fakt: füüsilise töövõime määramine (norm-2 mmol/l, vastupidavuspiir- 4 mmol/l), anioonse ülejäägi määramine Piimhape ja etanooli fermentatsioon Glc muundumine Pyr-iks (vaata anaeroobne glükolüüs)
2 C2H4OCOOH 2CH3COCOOH + 4H (2 piimhapet 2 püroviinamarihapet + 4 vesinikku) Näiteid piimhappekäärimisest: piima, kapsa, kurgi hapnemine; juustu, jogurti kohupiima tootmine Pärmseened ja mõned bakterid kasutavad etanoolikäärimist. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 (glükoos 2 etanooli + 2 süsihappegaasi) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine mikroorganismide toimel Näiteid etanoolkäärimisest: taigna kergitamine, tekkiv alkohol aurustub Tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel ensüümide poolt katalüüsitavad reaktsioonid, mille käigus eraldub CO2 ja H aatomid Vahetult enne tsitraaditsüklit eraldub CO2 ning 2H. Vesinik seostatakse NAD molekuliga. Tekib NADH2/2NADH molekuli Püroviinamarihappest moodustunud kahesüsinikuline ühend, atsetüül CoA, siirdub tsitraaditsüklisse Tsitraaditsüklist tulemusena tekib 20 H aatomit, mis seonduvad NAD molekulidega, saadakse kokku 10NADH2 molekuli, mis lähevad edasi hingamisahelasse
- Makrotoitainete (süsivesikud, valgud, lipiidid) ja vananevate biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks - Monomeeride muundamine metabolismi võtmeühenditeks, näit.: o Monooside, glütserooli ja mõnede aminohapete katabolism annab püruvaadi o Püruvaat ning osa aminohappeid ja rasvhappeid kataboliseeruvad atsetüül-koensüüm A-ks (atsetüül-CoA) o Osa aminohappeid konverteeruvad Krebsi tsükli komponentideks - Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine o lihtsateks lõpp-produktideks (H2O, CO2), mille käigus toimub o lammutatava substraadi energia konverteerumine ATP vormi (energia) Metaboolsed rajad/võrgustikud (selgitus). Metaboolne rada: Metabolismi moodustavad metaboolsed rajad: - Reaktsioonide jada, milles ensüümide toimel muunduvad
Fotosünteesi tingimusteks on valgus, CO2, H2O. Tulemuseks glükoos ja vabanenud hapnik. Mõlemad etapid toimuvad rakus üheaegselt! RAKU HINGAMINE Vastupidine protsess fotosünteesile! Toimub mitokondrites. Kasutatakse glükoosi ja O2 eraldub CO2 ja H2O II Hingamisel 3 etappi: 1. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine kaheks 3C ühendiks püroviinamarihappeks. See toimub tsütoplasmavõrgustikus. 2. Tsitraadi tsükkel e Krebsi tsükkel püroviinamarihappelt võetakse C ära. Eralduvad CO2 ja 2H. Toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahel on elektronide transpordi ahel. Orgaaniliste ainete lagundamisel vabanev energia seotakse ATP molekulidesse. Vabanenud H kantakse hapnikule, moodustub H2O. Hingamise ja fotosünteesi vahekord rakkudes sõltub valguse intensiivsusest: *Pimedas neeldub O2 ja eraldub CO2 - toimub hingamine. *Valguses neeldub CO2 ja eraldub O2 fotosüntees.
Loomades-glükogeen e loomne tärklismaksas ja lihastes Lagunevad glükoosiks, oksüdeeruvad rakkudes ja annavad energiat. Glükoosi lõhustumisel vabanevast energiahulgast 40% salvestatakse ATP koostisesse, 60% hajub soojusena. 8.Millised dissimilatsioonijärgud on eristatavad glükoosi täielikul lagundamisel (aeroobsel glükoosil)? I etapp- GLÜKOLÜÜS: II etapp-TSITRAADITSÜKKEL III etapp- HINGAMISAHEL *toimub päristuumsete rakkude e KREBSI TSÜKKEL *toimub mitokondri harjastel tsütoplasmavõrgustikul *toimub mitokondri maatriksis, *kasutatakse hapnikku *glükoosi lõhustumisel tekib juhul kui hapnikku on piisavalt *NADH2 arvel sünteesitakse ATP püroviinamarjahape *protsessid on aeroobsed, vajavad molekule * NAD+ 2HNADH2 toimumiseks hapniku olemasolu *põhiosa ATP-st moodustub HA-s
PyrDH kompl Atsetüül-CoA lülitub trikarboksüülhapete e Atsetüül-CoA Krepsi tsüklisse TKT-s toimub ATP, NADH glükoosi täielik TKT lagundamine CO2, H2O Joonis 7. Aeroobne glükolüüs Aeroobne glükolüüs Tsitraattsükkel e Krebsi tsükkel Üheksast vaheühendist koosnev Atsetüül CoA universaalne ringprotsess Ühe ringi käigus vabaneb 2 molekuli CO2-te ja vett ning 12 molekuli ATP-d Kestev hapnikuvaegus kutsub esile TKT häirumise ja anaeroobse glükolüüsi intensiivistumise Oksaloatsetaat Tsitraat (laktatsidoosi arenemise) Metabolismimürgid:
Käärimine GLÜKOOS -> PRODUKTID 1-4 ADP 1-4 ATP * etanool * laktaat * propionaat * atsetaat jt. TRIKARBOKSÜÜLHAPETE TSÜKKEL (TCC) EHK TSITRAADITSÜKKEL EHK KREBSI TSÜKKEL · Süsivesikute, lipiidide ja valkude täieliku oksüdatsiooni keskne ahel. · Tsükli iga ringiga siseneb kaks süsinikku KoA-ga seotud atsetüülrühma (CH3C0-) koostises ja lahkub kaks süsinikku - CO2-na. · Tsükli tinglikuks lähtepunktiks loetakse atsetüül-KoA kondensatsiooni oksaloatsetaadiga, mille tulemusel moodustub tsitraat (tsüklile nime andja). Iga ringi lõpuks oksaloatsetaat regenereerub.
• Mõjutab valgus ja temperatuur. Ei saa lõpmatuseni tõsta, kuna liiga kõrgel temperatuuril fotosüntees aeglustub ja hävivad selleks vajalikud ensüümid e) Õhulõhed. Millised nad on? Miks neid vaja on? • Lehe pinnal asuvad mikroskoopilised avad. Nende kaudu aurustub üleliigne vesi f) Vesiniku kandja • NADP (koensüüm) 14. Rakuhingamine a) Etapid (glükolüüs, tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel, hingamisahela reaktsioonid) Mis mingis etapis toimub? Kui palju tekib ATPd? • Glükolüüs – laguneb glükoos ja tekivad 2 püruvaati – vabaneb 4 vesinikiooni ning nad seostuvad NAD-iga – glükoosi lagundamiseks kasutatakse 2 ATP molekuli, kuid lagunemisel vabaneb 4 ATP molekuli, kokku jääb 2ATPd • Tsitraaditsükkel e. Krebsi tsükkel – iga püruvaadimolekuli kohta tekib 1 ATP ehk kokku tekib 2 ATPd – jääkproduktiks
rohkem laktaati. See vabaneb verre, võetakse maksarakkudesse ja koverteeritakse glükoosiks. See on glükoos-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel. 27 Maris Kallus KKS 2010 Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon 1. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel : Atsetüül-CoA – juhul kui rakk on hapnikuga piisavalt varustatud, ei ole püruvaadi redutseerimine laktaadiks möödapääsmatult vajalik. Püruvaat trantsporditakse mitokondritesse, kus toimub tema oksüdatiivne dekarboksüülimine. Oksüdatiivse dekarboksüülimise näol on tegemist keeruka keemilise protsessiga, mida katalüüsib ensüümide kompleks püruvaadi dehüdrogenaas. Selle tulemusena vabaneb üks püruvaadi
Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks, molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks. Koerte söötmisel kasutatakse mõõtühikuna kaloreid (cal) – 1 cal on soojusenergia, mis kulub ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. 1 cal = 4,1868 J Kasutegurid toitaine lagundamisel ATP energiaks: R 90%, SV 75%, V 55%. Valgul väike, kuna see tuleb kõige pealt muuta glükoosiks, mis saab siseneda Krebsi tsüklisse. 3.2. Vesi Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks – keemilised reaktsioonid, transpordivahendiks, termoregulatsioon, jääkainete eemaldamine. Vett saab joogiveest, toidust ja metabolismist (endogeenne vesi). Kui toit on väga veerikas – puder, konservid jms – siis ei pruugi koer väga palju juua. Vett väljutatakse uriini, hingamise ja higistamisega.
potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES). Kiirustreeningul aga ka glükolüütilistes lihaskiududes (KIIRETES). 16) Raku hingamine - Raku hingamine on glükoosi või teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Osa oksüdatsiooniprotsessi käigus vabanevast energiast kasutatakse rakus energiarikka ühendi ATP sünteesiks. Rakuhingamine ehk oksüdatsiooniprotsessid rakus jagunevad: · Glükolüüs · Reaktsioonid tsitraaditsüklis (Krebsi tsükkel) · Prootonite ja elektronide transpordi süsteem 17) Milleks on vaja rakus energiat? - · Oma kuju säilitamiseks · Funktsioneerimiseks näärmerakud sekreedi valmistamiseks närvirakud elektrilaengu moodustamiseks lihasrakud mehhaaniliseks tööks Mida intensiivsemalt kulgeb rakutalitlus, seda rohkem vajab ta energiat. 18) Valgusünteesi etapid ja toimumiskohad - transkriptsioon translatsioon - ribosoomides
Anaboolsed reaktsioonid on peptiidsidemete tekkimine aminohapete vahele valgu sünteesi käigus, rasvhapetest fosfolipiidide moodustamine rakumembraani kaksikkihis ja glükoosi monomeeridest glükogeeni saamine. Anaboolsed reaktsioonid kulutavad rohkem energiat kui toodavad. Katabolismi staadiumid: 1. makrotoitainete lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. monomeeride muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lõpp-produktideks Krebsi tsükli ja hingamisahela koostööna, energia konverteerumine ATP vormi Anabolismi staadiumid: 1. lihtsatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid 2. suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees Lipiidid on baasalkoholi ja rasvhapete estrid. Baasalkoholideks on kas glütserool, sfingosiin või kolesterool. Rasvhapped jagunevad KRH (küllastatud), MKRH (monoküllastamata) ja PKRH
tema oksüdatiivne dekarboksüülimine (meaning hapniku juuresolekul võetakse talt ära karboksüülrühm). Seda protsessi katalüüsib ensüümide kompleks püruvaadi dehüdrogenaas. Selle tulemusel eraldub üks molekul CO 2 ning ülejäänud osa liidetakse koensüüm A-ga, mille tulemusel tekib atsetüül CoA. Ehk siis: PÜRUVAAT + NAD+ + CoA - > ATSETÜÜL CoA + NADH + H+ + CO2 Atsetüül CoA suundub aga tsitraaditsüklisse ehk Krebsi tsüklisse. Tsitraaditsüklis lammutatakse lõplikult algselt glükoosist pärinev süsinikahel. Iga atsetüül CoA molekuli kohta eraldub 2 molekuli CO2, samuti vabaneb energia, mille arvel sünteesitakse üks molekul GTP-d, mis on energeetiliselt väärtuselt samaväärne ATP-ga. Siis eemaldatakse veel erinevatelt vaheproduktidelt 4 paari vesiniku aatomeid, mis seotakse NAD+ või FAD-i poolt (suhtes 3:1). Nemad loovutavad
eest veres 9. Metabolism ehk ainevahetus on termin, mida kasutatakse kõigi keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks, mis on seotud rakkude ja organismi säilitamisega. - keemiliste muutuste kogum, mis on organismi elutegevuse aluseks. Metaboolne rada - üksikreaktsioonide rada, milles lähtesubstraat muundub lõpp- produktiks. Metaboolne võrgustik: metabolism käib mööda metaboolsete radade. On olemas nii põhirajad (Krebsi tsükkel) kui ka spetsiifilised rajad. Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmise substraadiks. Ühelt rajalt on võimalik minna teisele, koordineeritud, on võimalik ka samaaegselt teha. Anabolism (ehitab, tahab energiat), katabolism (lagundamine, annab energiat) Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad, olulisim energia salvestaja on ATP.
Organismi sattuvate ksenibiootikumide(ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi Makrotoitaineid on vaja lammutada/lagundada, sest:
Lõpp-produktide väljutamine Organismi sattuvate ksenibiootikumide (ka ravimite) detoksikatsioon ja väljutamine Katabolism e dissimilatsiooon on suurte molekulide lahundamine väiksemateks, vabaneb energia, oksüd. Aeroobne katabolism: makrotoitainete ja senstsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks/ehitusüksusteks Monomeeride/ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsateks metabolismi võtmeühenditeks Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp- produktideks Anabolism e assimilatsioon on väikeste molekulide liitmine suuremaks, vajab energiat; reduts. Anabolismi staadiumid: Lihtsatest eelühenditeks sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide süntees 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi Makrotoitaineid on vaja lammutada/lagundada, sest:
Elusorganismide koduteadus. ( kr. K. Oikos kodu ja logos teadus)1972ndal Krebs. Uuris neid vastastikkuseid suhteid, mis määravad ära org-de leviku ja arvukuse. Keskkond-organismide ümbristev keskkond koosneb välistegurite kogumist, st kõigist faktoritest ja teguritest, mis asetsevad väljaspool organimse, kuid mõjutavad selle tegevust.Füüsikalis-keemilis tegurid = abiootilised;Teised organismid = biootilised;Vastastikused suhted Krebsi järgi kk.Uurimisobjektid: Organismide levik ja arvukus 3 eri moodust:Üksikisendi tasandil = autoökoloogia (org <-> keskk);Populatsiooni tasemel (ühe ja sama liigi isendil) = demökoloogia (ühe või teise liigi esinemine, puudumine, arvutus) Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdfeger 1963) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
· toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolismi staadiumid: 1. Vaheühenditest sünteesitakse eelühendid 2. Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid jne) 3. Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped jne. 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomoeganismis, makroergilised ühendid 34
3. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs on glükoosi anaeroobne katabolism. Glükolüüs kulgeb kuni püroviinamarihappe tekkeni taimedel ja loomadel ühte moodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimedes etanool, mis on ka taimede glükolüüsi lõpp-produktiks. See ongi käärimine. Glükolüüs toimub tsütoplasmas. Bioloogilise oksüdatsiooni võib jaotada nelja ossa: 1. glükolüüs, 2. püruvaadi aktiveerimine (AcCoA teke), 3. tsitraattsükkel (Krebsi tsükkel) 4. hingamisahel. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on oksüdatiivne dissimilatsioon, mille tulemusena vabaneb energia. Käärimisi eristatakse ja liigitatakse peamiselt valdavate lõppsaaduste järgi. Piimhappekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite mõjul ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas
ajaloo kohta üldiselt ja kolme populaarse hasartmängu kohta veel pikemalt. Kolmandas peatükis on kirjutatud patoloogilise hasartmängurluse kohta. Neljandas peatükis on küsitluse analüüs, kus analüüsisin seitsmele küsimuse antuid vastuseid. Töö lõpus on lisana antud ankeetküsitlus, mille koopiad uurimuse jaoks laiali jagasin. Uurimistöö koostamisel tuginesin põhiliselt kolmele raamatule: Juri Sepeli raamatule ,,Mäng, hasart, sõltuvus...", Federmani, Drebingi ja Krebsi raamatule ,,Võitlus probleemse mänguhasardiga" ja Blaszczynski raamatule ,,Võit hasartmängusõltuvuste üle". Internetiallikatest oli suureks abiks Entsüklopeedia Britannica.org, kust leidsin põhjalikku informatsiooni pokkeri ja ruleti ajaloo kohta. Tuginesin ka www.riigiteataja.ee leheküljel olevale Hasartmänguseadusele. 1. HASARTMÄNGUDE OLEMUS Järgnevalt tutvustan hasartmängude olemust. ,,Hasartmängimine on atraktiivne meelelahutuse vorm,
anaeroobselt, ei vaja midagi lisaks -: lühiajaline (10-15sek), väike hapnikuvõlg (alaktaatne – hapnik läheb ATP ja KRP resünteesiks) 2) Glükolüüs – lihaste glükogeenist 1O2mõjul 3ATP’d, maksa omast 2ATP’d. +: energiat saab suht ruttu, anaeroobne, energiat palju (3-4min) -: piimhappe teke, vähe ATP molekule, süsivesikute kulu suur, hapnikuvõlg suur (laktaatne) - max on 20L – likvideeritakse peale töö lõppemist 3) Oksüdatiivne (Tsitraadi e. Krebsi tsükkel) toimub mitokondrites O2 osavõtul +: kahjulikke laguprodukte ei teki (ainult H2o ja CO2), tekib rohkem ATP molekule (36), efektiivne, kasutab kõiki toitaineid (valgud, rasvad, süsivesikud) -: väga aeglane protsess, vajab hapnikku, sõltub organismi o2 tarbimise võimest Dünaamiline töö Töö kestvus < 3 min o Skeletilihaste omadused Töö kestvus 3 - 10 min o Südame-veresoonkonna süsteem o Hingamissüsteem o O2 kandjad
ATP’d glükoosi molekuli muutmiseks), mille tulemusena tekib 2püruviinamarihappe molekuli (püruvaati), 2ATP’d ja 2NADH molekuli. 2) Püruvaadi oksüdeerumine–Püruvaadi ja NADH molekulid sisenevad mitokondrisse. Toimub püruvaadi edasine lagundamine oksüdeerumise teel. Püruvaadist tekib 2 atsetüül-CoA molekuli. Vabanenud H ioonid seotakse NAD poolt -> tekivad NADH2 molekulid -> jääkproduktidena eraldub CO2, mis difundeerub mitokondrist välja. 3) Tsitraaditsükkel /krebsi tsükkel - Atsetüül-CoA molekul ühineb ühe happega ning ensümaatiliste redoksreaktsioonide käigus muutuvad kõik püruvaadis olevad süsinikud, vesinikud ja hapnikud CO2’ks ja H2O’ks. Samuti tekib NADH ja FADH2 molekule ning ATP. Tsükkel kordub, sest pürovaate tekkis alguses 2 molekuli ning saadused mitmekordistuvad. 4) Hingamisahela reaktsioonid (elektroni transportahel) - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Vajavad hapnikku. H ioonid vabanevad NADH ja FADH2 molekulidest
inimkeha kogu metabolismis. Seda viib läbi püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks (PyrDH). Kompleksi 3 ensüümi ja 5 koensüümi kontakteeruvad füüsiliselt ja seetõttu vaheühendid vahepeal ei vabane. Atsetüül CoA peamine ülesanne on süsiniku aatomite toomine atsetüülgrupina tsitraaditsüklisse, kus seda energia saamiseks oksüdeeritakse. Trikarboksüülhappe tsükkel (TKT, tsitraaditsükkel, Krebsi tsükkel) on mitokondrites toimuv tegelikult organismi keskne metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismi. Kataboolses mõistes on TKT põhirolliks atsetüül-CoA täielik lõhustumine süsihappegaasiks ja veeks ning lõhustumine energiamuudu arvelt rohke ATP tootmine. Glükoosi täielik oksüdatsioon toimub TKT ja hingamisahela koostöös. Tsitraaditsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO2ks ja veeks. Selle käigus vabaneb
Näiteks toidus sisalduvad keerukamad süsivesikud lõhustatakse seedeensüümidega imenduvateks monosahhariidideks, mille kõige sagedamaks esindajaks on glükoos. Metabolismi reaktsioonid on praktiliselt kõik ensüümide poolt katalüüsitud: ○ Toitainete muundamine ○ Jääkainete eemaldamine ○ Energia muundamine ○ Sünteetilised ja lammutamise protsessid Metaboolsed rajad on üksteisest sõltuvad. Glükolüüsi ja Krebsi (TCA) tsükkel on ainevahetust ühendav mehhanism. ATP saadakse süsivesikute, rasvade ja valkude põlemise ● Süsivesikute põlemisel – peamiselt glükoosi (tsütoplasmas anaeroobsel glükolüüsil, mitokondrites aeroobses Krebsi tsüklis) ● Rasvhapete põlemisel – mitokondrites beeta oksüdatsioonil ● Valkude põlemisel –hüdrolüüs aminohapeteks, aminohapete lammutamine Krebsi tsükli vaheühenditeks, ning siis atsetüülkoensüüm A‐ks ja süsihappegaasiks
C O2 oksüdeeritakse ja veeks, haarates palju 4-¿+ 2C H 3 COCOOH +2 H ¿ . energiat. ¿ 2 AT P¿ Valgud polümeersed ained, mis koosnevad - Aeroobses ehk Krebsi tsüklis sünteesitakse 36 aminohapete jääkidest. Hüdrolüüsitakse väikesteks ATP molekuli: molekulideks ja oksüdeeritakse, tulemuseks näiteks C O2 , H2O , N H3 ja CO ( N H 2 )2 . Valgud on asendamatud toiduained organism kasutab neist saadud aineid ehituskivideks.
annaabi.ee 
