Katk ehk "must surm" Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal
EPILEPSIA ehk LANGTÕBI Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid
EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde.
suurenemist.Kesknärvisüsteemi ravimid ja alkohol mõjuvad vanuritel intensiivsemalt. Väga pajlud eakad kasutavad minu meelest põhjendamatult trankvillisaatoreid. Trankvillisaatoritest kõige laialtasemat kasutust leiavad bensodiasepiini derivaadid(diasepaam,oksasepaam,nitrasepaam,klonasepaam,fenasepaam). Kliinilised põhilised näidustused on ärevusseisundid,unetus,alkoholi võõrutusnähud,epilepsia ja teised krampidega seotud seisundid. Trankvillisaatorid on ained,mis vähendavad negatiivseid emotsioone(ärevus,hirm,paanika) avaldades seega rahustavat toimet psüühikasse.Trankvillisaatorite põhitoimet võimet pärssida emotsionaaltet pinget,ärevust ja hirmu seostatakse nende pidurdava toimega emotsioonide integratsioonimehhanismidele eesaju limbilistes struktuurides,taalamuses ja hüpotaalamises.Terapeutilistes annustes mõjustavad trankvillisaatorid ajutüve
EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms.
Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt
teadvusekaotust. Peaaegu alati elektrivigastusega kaasneb naha, limaskestade ja luude kahjustus elektrilahenduse sissepääsu ja väljapääsu kohatadel, põhjustades häireid närvisüsteemil.[2] On olemas kohalikud ja üldised elektrivigastused. Põletused elektrimärgid, naha metalliseerumine, naha läbilöök. Üldiseid vigastusi iseloomustatakse kahjusega erinevatele lihasgruppidele ja ilmnevad nad hingamise ja südaseiskusega ja krampidega.[2] Elektrivigastuse põhjused [2] Elektrivigastuse põhjused enamikul juhtudel (80-90 protsenti) on otseses kokkupuutes elektriseadmete pingestatud osadega, töös nendega ilma pinge eelleevendamiseta. Peamised elektrivigastuse põhjused on hooletus ja hoolimatus. Teisisõnu, elektrilöökide põhjusi saab süstematiseerida järgmiselt: Tehnilistel põhjustel (seadmerike, vale ekspluatatsioon) Organisatsiooniline (mittevastavus ohutusnõuetele)
aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju prgaanilistest kahjustusest. · 50%-l peetakse tekkepõhjuseks Alzhaimeri tõbe. Algab mäluhäiretega, hiljem võib kaduda ka omandatud informatsioon. Tekivad kõne-, pshüühika- ja kõnehäired, depressioon, passiivsus, soov kogu aeg kuhugi minna, ärevus- ja unhäired Epilepsia · Epilepsia. Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud · Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: o Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjutused o Mürgitused o Ainevahetushäired o Peaaju vereringehäired o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid
Ning sammuti on kindlaks tehtud et magneesiumi puudus on tekkinud enne infarkti, mitte peale seda. On ka leitud, et magneesiumi andmine südame infarkti puhul vähendab surma ohtu suurel määral (rohkem kui 50%). Tal on mitu efekti kaasarvatud südame rütmihäire ohu vähenemine, mis on üks tähtis infarktiga seotud surma põhjus. Magneesiumi puudus on ka uuringute läbi seostatud migreeniga, maohaavadega, soolte krampidega, astmaga, unehäiretega, väsimusega ja depressiooni kalduvusega. Rahutus ja keskendushäired (ADHD) noorte seas on seostatud magneesiumi puudusega, kuid ei ole selle põhjuseks. Magneesiumi on ka seostatud kõrge vereõhuga (stress on tavaliselt selle põhiline põhjus aga Mg puudus tõstab riski). Luude hõredus (Osteoporos) on ka seostatud magneesiumi puudusega . Selja valud/selja haigused. Arvatakse, et magneesiumipuudus võib olla kõige tähtsmate seljavalu põhjuste seas.
Jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd Nahk on vigastatud, veri jookseb; Haavast on näha luude otsi; Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades sokiseisundi.
2. Lahtine luumurd Nahk on vigastatud, veri jookseb; Haavast on näha luude otsi; Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid
Need levivad kõikjal ja mõnel pool lausa väga suure puhanguga. Mõned neist on levinud ka Eestis, millest paljud on lõppenud surmaga. Sellised haigused on näiteks must katk ja HI- viirus. Katkuks ehk mustaks surmaks nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Vahemeres asuv Sitsiilia saar oli 1347. aastal kohutav koht. Kõikjal ümberringi surid inimesed mingisse salapärasesse haigusesse. Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal
mullas leiduv anaeroobne teetanusebatsill. Teetanusetekitajad satuvad maapinda peamiselt hobuste ja veiste väljaheidetega ning säilivad seal aastaid. Inimene nakatub teetanusse haavade (isega kriimustuste) saastudesbatsille sisaldava mulla ja tolmuga; eriti ohtlikud on muljutud kudedega ja sügavad torkehaavad. Teetanusebatsill tekitab haavas närvikudede erutavat mürki. Haigus algab pärast 7-10 päevapikust lõimetusaega mälumis- ja näolihaste krampidega; krambi tõttu ei saa haige suud avada. Näol on eriline ilme (sardooniline naer). Seejärel tekivad krambid kukla- ja seljalihastes ning hiljem teistes lihaserühmades. Krambid on lühiaegsed, kuid väga valulikud ja sagedased ning võivad vallanduda vähimagi ärrituse puhul. Ravi: antitoksiline seerum ja vaktsiin, krambivastased vahendid. Profülaktika: õigeaegne haavakorrastus, teetanuse seerumi ja vaktsiini süstimine.
jälgima. Kui teed füüsilist tööd ja trenni siis tegevused alandavad tugevalt veresuhkrut. Siis peab olema tähelepanelik , et ei laseks suhkrutaset veres liiga alla ,et ei tekiks hüpoglükeemia Hüpoglükeemia Hüpoglükeemia – normist madalam veresuhkru tase (< 3 mmol/l). Tekivad aju funktsiooni häired, millele on iseloomulik kiire teadvuseisundi halvenemine. Esineb tavaliselt suhkruhaigetel, kuid võib kaasuda ka epileptiliste krampidega ning joomasööstu järgselt, samuti võib kaasuda kuumarabanduse ja alajahtumisega Tunnused: Anamneesis suhkruhaigus, haige võib hüpoglükeemia teket tunda Higistamine, külm kleepuv nahk Südamepekslemine, pulss kiire ja tugev Nõrkus, minestustunne, näljatunne Segasusseisund või agressiivsus Reageerimistase halveneb Nägemishäired (kahelinägemine) Lihasvärinad ja –tõmblused
Partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 1. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 2. Komplekssed partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 3. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad kompleksseteks partsiaalseteks hoogudeks, mis seejärel arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 8 II. Generaliseerunud hood (krampidega ja krampideta) A. Absaansid (absence) 1. Tüüpilised 2. Ebatüüpilised (väljendunud motoorsete sümptomite, aeglase alguse ja/või lõpuga) B. Müokloonilised hood C. Kloonilised hood D. Toonilised hood E. Toonilis-kloonilised hood F. Atoonilised hood III. Mitteklassifitseeritavad hood (hood, mida ei ole võimalik klassifitseerida ebaadekvaatse või mittepiisava teabe tõttu või mis ei vasta ühelegi eeltoodud vormi kirjeldusele)
· Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult) · Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide hulka, see tähendab, et haaratud on kesknärvisüsteem ehk aju ja nahk) · Kromosoomanomaalia · Mõned ainevahetushäired · Vesipea ja muud ajuväärarengud · Mõned rasked krampidega kulgevad haigused või rasked hingamisseiskude hood 12
Alati tuleb palavikus patsienti joota soojade, leigete jookidega - tee, mineraalvesi või ka mahl, kui patsient keeldub veest ja teest. Hulgaliselt on ravimtaimi, millel on palavikku alandav toime, miks mitte neid kasutada. Vappekülma puhul mitte sattuda paanikasse, vaid katta patsient sooja tekiga, võtta enda juurde sooja samal ajal andes palavikku alandavaid ravimeid või teostada ülehõõrumist. Palaviku krampide puhul valikravimiks diasepaam 5- 10 mg i/v või per rectum pro-dosi. Krampidega patsiendid on soovitav viia haiglasse. Palavikuga 38°C, pole küll põhjust kiirabi kutsuda, võib ka telefoni teel nõu anda. Palaviku alandamine 1-1,5 kraadi võrra on optimaalne organismile, mitme kraadi võrra jahutamist ei soovita. Palavik kombineerituna kõhuvaluga Kõhuvalu põhjuseid võib olla mitmeid: viirused, bakteriaalsed põletikud, traumad, kõhukinnisus, verejooksud, pimesoolepõletik - pimesoole põletiku puhul on valu pidev,
mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid.
Sügisel on astelpaju korjamis aeg (september) Piparmünti ei tohi kuivatada, tuleb külmutada et maitse säiliks. Punane päevakübar tugevndab imuunsüsteemi. Mustsõstra lehed alandavad palaviku. Pärvaõis lahtistab köha. Ravimtaime teed ei tohi juua rohkem kui 2nädalat järjest. Vitamiinid tuleb süüa õhtul kui imuunsüsteem on aktiivne 20.00-22.00 aeg Kui leiad krampidega haige, palun ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta haiget järelevalveta seni, kuni ta teadvus taastub pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
võib sattuda kopsu ning põhjustada eluohtliku kopsuturse. 14 MÜRGI SISSEHINGAMINE Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb ta viia ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või ta on teadvuseta. KRAMBID Tegutsemine krampide korral: 1) Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. 2) Krampides inimesele ei panda midagi suhu. 3) Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse. 4) Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, kutsu kiirabi. LÜLISAMBA KAELAOSA MURD Tegutsemine lülisamba kaelaosa murru korral: 1) Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik.
jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele taga-järgedele. Võõrutusseisund (F1x.3-) Võõrutusseisund on mitmesuguse raskusastmega sümptomite kogum, mis tekib aine absoluutsel või suhtelisel ärajätmisel juhul, kui ainet on tarvitatud regulaarselt ja tavaliselt kaua ja/või suurtes annustes. Psüühika- ja somaatilised häired sõltuvad ainest . Tavalisemad psüühikahäired: ärevus; unetus; depressioonisümptomid; Krampidega (F1x.31) Deliiriumiga (F1x.4-) - alkohol - rahustid Puudub täpne kirjeldus - hallutsinogeenid - lenduvad lahustid* Psühhoaktiivsest ainest tingitud psühhootiline häire. Psühhootilised sümptomid: hallutsinatsioonid, luulumõtted, psühhomotoorsed häired (rahutus või stuupor), patoloogiline afekt. Häire algab intoksikatsiooni foonil või vahetult pärast seda ja püsib pärast aine kadumist organismist. Residuaalsed e. hilise tekkega psüühikahäired F1x.7
kulges. Rasked, pikaaegsed, sekkumisega sünnitused, nende puhul võib olla tõenäoline, et see aju sai sünnitusel kahjustuda, päris täpselt ei pruugi seda teada saada, see välja tulla, kas just sünnituses oli probleem. Väga raske on igal konkreetsel juhtumil öelda, mis selle konkreetse juhtumi põhjustas. Postnataalsed – peale sündi Peatraumad Viirusnakkused Krampidega kulgevad haigused Mürgistused Alatoitlus Keskkondlik deprivatsioon – ilmajäetus, apsega ei tegelda, ei räägita, ta jäetakse infovaegusesse. Postnataalsed – peale sündi – peatraumad, viirusnakkused, mis mõjutavad aju, krampidega kulgevad haigused on ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik
See on krooniline bronhiaalastma. 21 Ravi eesmärk on ära hoida astmahoogude teket ning vähendada miinimumini ägenemiste arvu, mille puhul on vaja välja kutsuda kiirabi või minna haiglaravile. Inhalaatorite (sissehingatavate ravimite) toime algab paari minuti pärast, suukaudsete ja süsteravimite toime paarikümne minuti pärast. KRAMBID Epilepsia ja esmaabi Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Peale ülemäärase laengu lakkamist taastub normaalne ajutegevus kiiresti. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid Epilepsia on krooniline haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde
petrooleumi, anna talle rõõska koort või sulatatud jäätist. Oksendamisel võib orgaaniline lahusti sattuda kopsu ning põhjustada eluohtliku kopsuturse. MÜRGI SISSEHINGAMINE Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb ta viia ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus. KRAMBID TEGUTSEMINE KRAMPIDE KORRAL: Krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest. Krampides inimesele ei panda midagi suhu. Pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse. Juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, viia ta haiglasse. LÜLISAMBA KAELAOSA MURD TEGUTSEMINE LÜLISAMBA KAELAOSA MURRU KORRAL: Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik.
· Kannatanu ettevaatlik käsitlus · Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest · Keha soojuskao ennetamine · Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine · Jalad üles · Teadvushäirete korral püsiv külili asend 29 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 18. EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli
Selline seljavalu paikneb keset selga lülisamba kohal. Esinemine eeskätt kõrge vanuse ja väikse kehakaaluga suitsetavatel, varem luumurde omanud naistel, kellel ka perekondlik soodumus osteoporoosiks. Murrud rinnaosas põhjustavad nn. ,,leseküüru". Parim ravi on vältimine. 6. Kramplik valu, mis lähtub teistest elunditest, näiteks emakas, peensool, kusejuha, jämesool, sapipõis jne. Seda laadi selja valukrampe seostatakse krampidega vastavates haigetes elundites. 7. Seljavalud raseduse ja mensturatsiooni ajal ...võivad olla tingitud hormonaalsetest muutustest, mis muudavad ka ligamentide ja liigeste paindlikkust vaagnas või on lihtsalt mehaaniline probleem vaagnasse lisandunud raskuse tõttu. Surve vaagna toetavatele struktuuridele ja nimmekõveruse märgatav suurenemine (lordoos) pingutab toetavaid lihaseid. Probleeme saab ennetada, kui viiakse end enne lapse kandmist heasse füüsilisse vormi. Valud
sünnitus kulges. Rasked, pikaaegsed, sekkumisega sünnitused, nende puhul võib olla tõenäoline, et see aju sai sünnitusel kahjustuda, päris täpselt ei pruugi seda teada saada, see välja tulla, kas just sünnituses oli probleem. Väga raske on igal konkreetsel juhtumil öelda, mis selle konkreetse juhtumi põhjustas. Postnataalsed – peale sündi - Peatraumad - Viirusnakkused - Krampidega kulgevad haigused - Mürgistused - Alatoitlus - Keskkondlik deprivatsioon – ilmajäetus, apsega ei tegelda, ei räägita, ta jäetakse infovaegusesse. Postnataalsed – peale sündi – peatraumad, viirusnakkused, mis mõjutavad aju, krampidega kulgevad haigused on ohtlikud ja võivad viia aju arengu häirumiseni, mürgistused, alatoitlus ja keskkondlik deprivatsioon – see on
Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia (sensoorsed häired) - Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale - Dissotsiatiivne nägemise kaotus on väga harva täielik - Vaatamata kaebustele nägemise kaotuse üle on patsiendi liikuvus ja motoorne talitlus üllatavalt head - Dissotsiatiivne kurtus või anosmia esinevad harvemini kui tundlikkuse või nägemishäired Dissotsiatiivsed krambid - Liigutuste poolt võivad olla sarnased epileptiliste krampidega kuid ei esine: keelde hammustamist, uriinipidamatust, puudub teadvusekaotus vaid on stuupor või transs, puudub iseloomulik EEG leid ISIKSUSEHÄIRED - Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded - Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes - Püsivad seisundid, käitumisviisid - Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi - Arenguseisundid - Ilmnevad lapse- või noorukieas
6. Kuidas keha püüab vererõhu langust kompenseerida? 7. Millised on dekompensatsioonifaasis šoki tunnused? 8. Nimetage šoki ravi põhialused. 9. Millised on šoki ravi eesmärgid? 10. Millised on šoki erisused laste puhul? 315 20. Krambid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnikb: oskab nimetada krambihoogude põhjusi, teab kuidas eristada krambihoogude eri liike, teab ja oskab kirjeldada krampidega patsiendile kiirabi etapil läbi viidavaid ravimeetmeid. Üldine sissejuhatus Kõige sagedamini puutub erakorralise meditsiini tehnik oma väljakutsetel kokku grand mal krampide, laste palavikukrampide ja afektiseisundist tingitud krampidega. Iseäranis laste puhul on enamasti väljakutsete põhjuseks generaliseerunud krambihood. Lisaks vallandavad tugevamaid või nõrgemaid krampe ka paljud tserebraalsed kahjustused, uimastitest ja alkoholist
• PKÜ (ülekaal)-kõne lok.vasakusse HF-s; PET: gyr.temporalis sup.sin.- CBF↑ • abstraktne märkide süsteem, • VKÜ-kõne paremas HF-s • informatsiooni kodeerimise ja säilitamise sotsiaalne vorm • Wada testiga paralleelselt: Hugdalet al.(2000): uuris 13 (10-19.a) epilepsiaga (partsiaalsete • kategoriseerimisvahend krampidega) noort: 10 kõne vas.HF-s(W)-paremak.: 8 PKÜ,1VKÜ,1NKÜ; 3.kõne par. HF- • üks taju liikidest: keele kaudu teisendatakse meelte abil saadud info teadmisteks, s+vasakukäelised: 3VKÜ • mõtlemise alus • suhtlemisvahend
annaabi.ee 
