Viskamine Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi. Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on: Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi
Pall liigub 2-lt 3-le ja edasi 4-le. 1 jookseb üle välja ja saab 4-lt palli-viskab. 4 läheb lauda ja söödab 5-le, sealt 6-le ja 7-le. 1 jookseb tagasi kaitsesse. 7 teeb 1 vastu 1x1. Uut ringi alustab 7 vastu lauda viskamisega. Harjutus 18. Joonis20. KAITSE: sööt + 1x1 pall liigub 1-lt läbi 1-e teise nurka 3-le. 1 spurdib 3-e vastu kaitsesse, sealt 1x1. Harjutus 19. Joonis21. Töö: 1 põrgatab 2-e vastu keskjooneni, sealt söödab 3-le. Siis ründaja spurdib korvile- kasutab petteid jm., et saada sööt tagasi ja minna viskele. Harjutus 20. Joonis22 Ründajad söödavad 4-5 söötu ja siis on vise. Kaidsjad proovivad söötu vahelt kätte saada. Harjutus 21. Joonis23. 4 mehe kiirrünnaku jooks aja peale. Aeg käivitub kui 3 püüab õhust lauapalli, mis on vastu lauda visatud. Ja kell peatub kui pall läbib vastas korvi rõnga. Kõik neli meest peavad olema üle keskjoone. Põrgatust ei ole. Harjutus 22. Joonis24. Paaris 1 pall.
Pall liigub 2-lt 3-le ja edasi 4-le. 1 jookseb üle välja ja saab 4-lt palli-viskab. 4 läheb lauda ja söödab 5-le, sealt 6-le ja 7-le. 1 jookseb tagasi kaitsesse. 7 teeb 1 vastu 1x1. Uut ringi alustab 7 vastu lauda viskamisega. Harjutus 18. Joonis20. KAITSE: sööt + 1x1 pall liigub 1-lt läbi 1-e teise nurka 3-le. 1 spurdib 3-e vastu kaitsesse, sealt 1x1. Harjutus 19. Joonis21. Töö: 1 põrgatab 2-e vastu keskjooneni, sealt söödab 3-le. Siis ründaja spurdib korvile- kasutab petteid jm., et saada sööt tagasi ja minna viskele. Harjutus 20. Joonis22 Ründajad söödavad 4-5 söötu ja siis on vise. Kaidsjad proovivad söötu vahelt kätte saada. Harjutus 21. Joonis23. 4 mehe kiirrünnaku jooks aja peale. Aeg käivitub kui 3 püüab õhust lauapalli, mis on vastu lauda visatud. Ja kell peatub kui pall läbib vastas korvi rõnga. Kõik neli meest peavad olema üle keskjoone. Põrgatust ei ole. Harjutus 22. Joonis24. Paaris 1 pall.
mängijad ja suurepärases füüsilises ja psüühilises vormis. Mängujuht ei pea tingimata olema hea snaiper, kuid ta peab olema sedavõrd hea viskaja, et tema arvelt ei saa kaitsjad korvialusesse tsooni sisse tõmmata. Sellel positsioonil olevale mängijale on oluline osata hästi sööta ja teravalt läbimurdeid sooritada, et toimetada pall õigel ajal õigesse kohta ja õigele mängijale. Vajadusel, võimalusel ja olukorra tekkides peab ta looma ohtlikke olukordi korvile murdes. Ta peab hästi kaitsemängu ,,lugema" ja sellest lähtudes organiseerima oma võistkonna rünnakut. Viskav tagamängija (2) on tavaliselt pikem ja hea viskekäega. Ta on võistkonna üks paremaid kesk- ja kaugpositsioonilt viskajaid. Ta peab käsitsema hästi palli ja sooritama läbimurdeid. Mängujuhi kõrval on ta teine mängija, kes suudab vajadusel juhtida ja organiseerida rünnakut, loob oma individuaalse teravusega kaasmängijatele olukordi ja annab resultatiivseid sööte
Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. 3 Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu,
Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne. Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd. Harjutus 55. Joonis60. Töö- Viskaja ootab kolonnis, koonusest u 3-4 meetrit eemal ja spurdib siis j - lõikega kui eelmine viskaja on võtnud oma laua ning on valmis söötma. Koonuse juures mängija teeb pöördega 1-2 pidurduse ja läheb kahelt jalalt hüppelt viskele. Võtab oma laua ja söödab järgmisele mängijale. Peale söötmist liigub päripäeva järgmisesse
02 lambda= 10 m= 0 p= 4.53999E-005 1 0.0004539993 2 0.0022699965 3 0.007566655 4 0.0189166374 5 0.0378332748 6 0.063055458 P(A)= 0.1301 Kaks korvpallurit viskavad 6 korda järjest korvile. Tõenäosused tabada igal viskel on vastavalt 0,6 ja 0, n= 6 p1= 0.6 p2= 0.7 m= p= m= p= 0 0.004096 0 0.000729 0.000002986 1 0.036864 1 0.010206 0.000376234 2 0.13824 2 0.059535 0.0082301184 3 0.27648 3 0.18522 0.0512096256 4 0.31104 4 0.324135 0.1008189504
mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. Kõik muu antud punktis mitteloetletud varustus peab kõigepealt saama kooskõlastuse FIBA Tehniliselt Komisjonilt. Mängija(-te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on õhus või mängijate käes ja liigub pidevalt edasi käest-kätte, siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall kukkus maha. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu jätkata või ta saab abi, tuleb ta vahetada või võistkonnal tuleb jätkata vähem kui viie (5) mängijaga. Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. Kapten võib täita ka treeneri kohuseid
Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Palli ei tohi aga kindlasti mitte süles või käes edasi kanda. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli (e peatüki) vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A...E tähistatud 5 lisa. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub
Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. 15 minuti piirang - Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. 24 sekundi reegel – Aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata. Võistkond, kes aja lõppedes ei soovita viset korvile peab loovutama palli vastasvõistkonnale. 8 sekundi reegel – Aeg, mille jooksul peab palli saama enda väljäkupoolelt vastasvõistkonna väljakupoolele. Reegli rikkumisel pall loovutatakse. 5 sekundi piirang - Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. 3 sekundi reegel - Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas
ül. 1. Münti visatalse 9 korda. Leida tõenäosus, et vapp tuleb peale vähem, kui kaks korda. n= 9 p= 0,5 m p 0 0,001953 1 0,017578 0,019531 ül. 2. Kaks korvpallurit viskavad 3 korda järjest korvile. Tõenäosused tabada igal viskel on vastavalt 0,6 j m p m p 0 0,064 0 0,027 1 0,288 1 0,189 0,32076 2 0,432 2 0,441 3 0,216 3 0,343 0,6 0,7 ül. 3. Tehas saadab lattu 500 kõrgekvaliteedilist toodet
kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m
Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Korvi langenud pall Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Kasutatud http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall
mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga, mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta või veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Punktidel on mitmeid alapunkte ja selgitusi, millest osa on nummerdatud ja osad on nummerdamata. Seega, täpne regulatsioonide arv on määratlematu, kuna sõltub sellest kuidas kellelegi meeldib alapunkte ja selgitusi jaotada. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud
söödab edasi esimesele, kes avab palli saamiseks. Esimene saab palli neljandalt kolmepunktilise 2 joonel ja söödab viiendale edasi, viies mängija peab liikuda palli poole. Iga mängija, kes palli 3 söötnud liigub teise korvi poole, viimane viskab korvi. 4 Kolmas mängija võtab lauapalli 5 ja mängib teiste mängijatega koos rünnakul, viskaja(5) ja viimane söötja(1) mängivad kaitses 3x2 teise korvile. - Individuaalne harjutus - Kaks palli Esimene ja teine mängijad teevad samal ajal. Mängijad liiguvad 1 keskjoonelt põrgatades korvile ja lähevad sammudesse, võtavad lauapalli ja liiguvad põrgatades teise korvile ja edasi sama ringselt. Aja võtmisega ja punkti 2 lugedes. - Paarisharjutus - Kolm palli Kaks kolonni seisavad keskjoonel, pallid on ühes kolonnis. 321 Esimene mängija liigub ristina põrgatusega ja läheb sammudesse. 321 Teine paariline
n 8 p 0.5 0 0.0039 1 0.0313 pa 0.0352 s korda. (Arvutada 4 kohta peale koma.) korda. (Arvutada 4 kohta peale koma.) õenäosus, et vapp tuleb peale vähem, kui kaks korda. (Arvutada 4 kohta peale koma.) Kaks korvpallurit viskavad 6 korda järjest korvile. Tõenäosused tabada igal viskel on vastavalt 0,6 ja 0, n 3 n 3 p 0.6 p 0.7 p1 p2 0 0.0640 0 0.0270 1 0.2880 1 0.1890 2 0
· treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener; · maksimaalselt viis (5) eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. 8.Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis (5) mängijat ja neid võib vahetada 9.Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile,kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. 10. Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist 11.Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees. 12. Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit. 13
jäätükkidega või massaazi külmakotiga (3-10min iga 2-3 tunni järel), külmaaerosooliga pihustamist või muid külmaravi mmeetodeid. http://www.salutaris.ee/www?id=255 Korvpall Reeglid -Kaks viieliikmelist võistkonda üritavad koguda punkte, visates palli vastase korvi ja takistavad vastasvõistkonda korvi viskamist -Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama -Palli võib üksteisele sööta, igal mängijal on õigus visata korvile -Korvpalli käsitsetakse kätega -mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja · Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith · väljak 28 m pikk ja 15 m · Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Viigilise tulemuse puhul selgitatakse võitja lisaajaga 5 minutit. Lisaaegu mängitakse nii palju, kuni selgub võitja
Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel on kasutusel numbrid 4 -15,kohalikel võistlustel kasutatakse ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Mängust Mäng algab keskringist hüppepalliga. Meeskonnad peavad erinevaid tehnikaid rakendades palli vastasmeeskonna korvi viskama. Samal ajal püüab vastane palliga võistkonda takistada ning oma korvi kaitsta. Palli võib korvile visata ükskõik milline mängija. Korvpalli tohib käsitseda vaid kätega ning mängija, kes palliga liigb, peab palli pidevalt põrgatama. Omavahel võib palli sööta ja veeretada. Mängureeglid Korvpalli reeglites on 50 põhilist punkti, mis on jaotatud 8 eri peatükki vahel. Lisaks on 5 lisa ning hulgaliselt alapunkte ning selgitavaid reegleid. Pall on kas elus või surnud. Elusa palli korral mäng toimub ning surnud palli korral on mäng
Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. MÄNGIJATE POSITSJOONID Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada,
järgimise eest sportlastele ja kohtunikele kuna läbi inimajaloo on lubadusest kinnipidamist peetud kohustuseks isegi siis, kui võib olla mingi vahetu kasu neist mitte kinni pidada. See isiklik vastutus reeglite järgimiseks on olümpismi tuum. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. Mõned sportlased võivad väita, et see enese kaitsmine on reeglite kohane ja on seega lubatud. Kuid ettekavatsetud plaan rikkuda teatud reeglit, isegi kui karistusega lepitakse, on olümpiavande vastandlik. Ka kohtunikutöös tehakse vahest vigu. Mõningaid reegleid tuleb järgida ka väljaspool võistlusareeni. Tähtsaimad
Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud. Kokkuvõtvalt tähendab elus pall mängu toimumist ja surnud pall mängu peatumist. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda
455 ja 555 vahel? (0,9942) 30. Mis on tõenäosem, kas võrdse vastasega maletades 1) võita üks partii kahest või kaks partiid neljast; (üks kahest) 2) võita mitte vähem kui kaks partiid neljast või mitte vähem kui kolm partiid kuuest? (mitte vähem kui kaks neljast) 31. Grupp, mis koosnes 5 mehest ja 10 naisest, jagatakse juhuslikult 5 gruppi a' 3 inimest. Leida tõenäosus, et igas grupis on üks mees. (0,081) 32. Kaks korvpallurit viskavad kolm korda järjest korvile. Tõenäosus tabada igal viskel on vastavalt 0,6 ja 0,7. Leida tõenäosus, et mõlemal on võrdne arv tabamusi. (0,3208) 33. Seade koosneb kolmest sõltumatult töötavast elemendist. Iga elemendi ülesütlemise tõenäosus ühel katsel on 0,1. Koostada ühel katsel ülesütlevate elementide arvu jaotustabel. Leida ühel katsel ülesütlevate elementide arvu keskväärtus ja dispersioon. (0,3 ja 0,27) 34. Üksiksündmuse A tõenäosus on 0,95 ja katsete arv n on 9.
korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile.Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. [1] 1. TÄNAPÄEVA KORVPALLI AJALUGU Tänapäeva korvpall sai alguse 1891. aastal Uus-Inglismaal Springfieldi kolledzis. Valitsenud karm talv sundis tundengeid saali jääma. Ühendriikides mängisid üliõpilased sügisel ameerika jalgpalli ja
Korvpallivorm koosneb ilma varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja korvpallijalanõudest. Igal mängijal on individuaalne number. Korvpallivõistkond koosneb võistlustel 12st mängijast ning platsil korraga on tiimi esindamas 5 mängijat, teised mängijad on vahetuspingil ootamas oma mänguvõimalust. Vahetuste arv ei ole piiratud. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama, palli tohib sööta tiimikaaslasele. Iga mängija võib peale visata korvile. Võistkonda juhib treener. Korvpalli mängijate positsioonid: tagamängija, ääremängija ja keskmängija. Korvpalli mängitakse 4x10 minutit. Tiimidel on oma mängutaktikad ja kombinatsioonid mida õpitakse ning harjutatakse treeningutel, ning kasutatakse võistlustel, et korraldada kombineeritud rünnak või kaitsetöö. 2.1. Korvpalli ajalugu Korvpalli on pika ajalooga sportmäng, korvpall leiutati USA-s Springfieldis aastal 1891 kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja
Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. 4 Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli
põhiliselt jalgpallurite, jälgimist võis ta uue mänguga rahule jääda, sest see lubas kehalist kontakti ja nõudis palju jooksmist. Et aga nendega liiale ei mindaks keelas ta palliga jooksmise ja toore jõuga palli ära võtmise. Veel pani ta kirja reeglid ning riputas need seinale, mis osalt kehtivad ka tänapäeval. Reeglid muutusid iga kehalise kasvatuse tunniga. Avastati põrgatamine, juhuks kui ei olnud võimalik sööta, jalgpalli asemele tuli suurem ja ümmargune korvpall, korvile tekkis tagalaud, et oleks lihtsam palli korvi saada ning et redeliga ronimine tüütas ära lõigati puuviljakorvidel põhi alt ära. Esmakordselt trükiti korvpalli reeglid 1892. aasta jaanuaris kohaliku kolledzi ajalehes. Rahvusvaheline nimi Basketball, korvpall meil, tuleb puuviljakorvide järgi. (Lään 2002:13) 4 2. Korvpall tänapäeval 2.1 Väljak
algust. Allkiri kantakse mängu protokolli. Tavaliselt siiski mängijad esitatakse ja kinnitatakse samal ajal. 15 minuti piirang. Võistkond, kes ei tule 15 minuti jooksul alates mäng algusest kohale, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus. 24 sekundi reegel Rünnaku aeg ehk aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata, on 24 sekundit. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadmeoperaator. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega. 8 sekundi reegel Saades oma väljakupoolel palli, peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele 8 sekundiga. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid peale palli audist mängu panekut
arvatud kapten, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar.Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja.Mänguväljak peab olema mistahes takistustest vaba, tasane, kõva kattega täisnurkala (Joonis 1). Mänguväljakute mõõtmed peavad piirjoonte siseservadest mõõdetuna olema: pikkus kakskümmend kaheksa (28) m ja laius viisteist (15) m
Antiikmängudel olid karistused reeglite rikkumisel ja petmisel väga karmid atleete karistati reeglite rikkumise ja petmise puhul piitsutamisega (Harris 1979: 11, 56, 147) ja kepihoopidega (Harris 1979: 98). 1) Reeglite rikkumine. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks pigem mängida jalgpallis käega või takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. 2) Ebaaus kohtunikutöö. Mõnikord tehakse vigu kohtunikutöös ja seda eriti stiililistel spordialadel nagu näiteks iluuisutamine, võimlemine ja vettehüpped, kus kohtunik võib rikkuda erapooletuse põhimõtet ja eelistada võistlejat ühest riigist, riikide grupist, kontinendilt või etnilisest grupist
· Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel, kes uuris, mis oli juhtunud. Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku korvi, aga ainult selleks ,et korvi sisu valgustada. Tal kästi lahkuda. · Tervet klassi sunniti järgneva nädala jooksul peale tunde jääma.
tegi oma monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi,
igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult seepärast, et korvi sisu
monotoonsusega selle veel igavamaks), järgmisel korral paberkorvi magneesiumi visata ning see omakorda põlema panna, et tekiks hele plahvatus. Nii tehtigi. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks kurblik-pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida ning öelda, et nemad ei tea asjast midagi. Klassi tuli inspektor Ambel (direktorit polnud nimelt majas), kes tahtis teada, mis oli sündinud. Sirkel hakkas ääriveeri seletama Lõpuks ütles Pukspuu, et tema viskas tiku paberkorvi, kuid ainult
«Teid on neli, mu härrad, ja meid on neli,» ütles Athos. «Lõunasöök kaheksale oma äranägemise järgi, kas see sobib teile?» «Suurepäraselt,» vastas härra de Busigny. «Nõus,» ütles tragun. «Lähep,» ütles sveitslane. Neljas juuresolija, kes selles jutuajamises oli mänginud tumma osa, noogutas nõusoleku märgiks pead. «Härrade eine on valmis,» ütles peremees. «Tore, tooge siia,» käskis Athos. Peremees tegi nagu kästud. Athos kutsus Grimaud', osutas nurgas seisvale korvile ja näitas, et on vaja liha salvrätikutesse keerata. Grimaud mõistis kohe, et einetatakse rohelises. Ta võttis korvi, pakkis liha sisse, lisas pudelid juurde ja võttis korvi kätte. «Aga kuhu te lähete siis minu einet sööma?» küsis peremees. «Mis see teile korda läheb, kui selle eest tasutakse?» vastas Athos. Ja ta viskas suurejooneliselt kaks pistooli lauale. «Kas pean ka midagi tagasi andma, härra ohvitser?» küsis peremees. «Ei ole vaja, anna veel kaks pudelit vahuveini
annaabi.ee 
