50 aastat: • hooned • tammid, teekatte alused, sillad, tornid • hoonesisesed külmavee-, kanalisatsiooni- ja keskküttesüsteemid 20 aastat: • õhuliinid, kaablid, soojatorustikud • hoonesisesed soojaveetorustikud, ahjud 10 aastat: • hoonesisesed elektrijuhtmed, elektri- ja gaasipliidid, kuumaveeboilerid Ehitise eluiga: • kande- ja piirdetarindid 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? Keldrikorrus loetakse korruseks, kui vähemalt pool ruumist jääb maapinnast kõrgemale. Suurema kattega on tegu keldriga. 6. Mis on korrus? • Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. • Korruseks loetakse ka tehnilist korrust. Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks
koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodustati toad. 1667. ajakohastati koja sisekujundus ja telliti piiblilainelised lünettmaalid seintele 19.sajandil ehitati neogooti stiilis ümber aknad ja idafassaad 20.sajandil tehti tänu pommirünnakutele suuri väli- ja sisekujundusi. TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM VI a klass Mauri Liiv TALLINNA RAEKODA projektitöö TALLINN 2009
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest selfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra
Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord
Ortograafia töö 1. Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja tükeldati eraldi ruumiks. (raekoda.tallinn.ee) 2. Seintele telliti telliti piibliainelised lünettmaalid, mille autoriks oli Johann Aken. (raekoda.tallinn.ee) 3. Lugege ja rääkige ma tehtud teema all mis arvate, mida ootate? (http://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24737/artiklid) 4. Kõik sellised keelud ja juhtumid on väga erinevad, sõltuvad antud isiksust. (http://www.diabetes.ee/foorum/postitus/24737/artiklid) 5. 28.09
Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord ; *settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ; *enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti 18.sajandil. Professor Friedrich Schmidt avaldas esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor Hendrik Bekker, kes avaldas „Ajaloolise geoloogia õpperaamatu“. Friedrich Schmidt Hendrik Bekker Struktuur Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Ehituse kompleksid Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss) koosnev aluskord. Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kompleksid Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis,
omapärased tööd. Ta tööd on maalitud nii puhaste toonidega ning selgete joontega, tihtipeale on need ka proportsioonist väljas ning kujutavad midagi absurdset nagu näiteks pilvede peal seisvaid pingviine. Minu jaoks on Navitrolla pildid ühed armsamad. Need muudavad oma imelikkude ideedega ning värvilahendustega tuju koheselt heaks. Minu lemmik muuseumiks sai KUMU. Kuna käisin seal esimest korda, siis otsustasin kõik korrused läbi vaadata. Lemmik korruseks sai 4.korrus. Ma ootasin näituselt ,,Surm ja ilu'' palju rohkemat. Minu jaoks oleks võinud näitus olla palju suurem ning rohkemate teostega. Väga paljudest piltidest ei saanud ma kahjuks aga arugi. Minu üks lemmikumaid töid oli Gottfried Helnwein'i ,,Sõjakatastroofid 25'' ning ,,Sõjakatastroofid 28''. Need kahte maali panin ma koheselt tähele tänu sellele karmile sõnumile. Mul on siiamaani raske uskuda, et
Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi. Pärast seda kannabki mausoleum nime Sant' Angelo. Väike kabel ehitati lossi katusele, kus ingel oli ennast väidetavalt ilmutanud. Ingli kuju loodi 18. sajandil flaami skulptori Werschaffeltofi poolt. ( http://www.rome-guide.it/english/monuments/monuments_santangelo.html ) 4. Lossi ülesehitus Loss on jagatud viieks korruseks. Esimesel korrusel on Rooma meistriteose looklev trepp. Teiselt korruselt võib leida hoiuruumid, kus kunagi hoiti õli ja vilja, kuid seal asusid ka vangikongid ajast, mil ehitist kasutati vanglana. Kolmas korrus ehk sõjaline korrus, koosneb kahest suurest siseõuest. Neljandal korrusel asusid võrratud paavsti eluruumid, mis olid kaunistatud freskomaalidega kunstnike Giulio Romano ja Perin del Vaga poolt. Viimasel korrusel avaneb suurepärane vaade linnale ehitise hiiglaslikult terrassilt.
Colosseum ·Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian. ·Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud. ·223. a-l asendati see kiviga. ·Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . ·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. ·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. ·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi. ·Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit. ·Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. Circus Maximus ·Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr · Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m
70% kõrgkoolide lõpetajatest on naised- näitab perspektiivi Naiste tööhõivemäär on Eestis meestega sisuliselt võrdne Skandinaavia kultuuriruumile on omane naiste eneseteadlikkuse ja naiste soovide-vajaduste teadlik väärtustamine- potentsiaalne klientuur naabermaadest Eestis puudub antud sihtgrupile orienteeritud konkurents Ladies hotel – Naiste hotell tootearendusfaas Pilootprojektina sisustada hotelli ülemine korrus naiste korruseks Naiseliku dekooriga tubade ja koridori disain (värvid, valgustus, mustrid, materjalid, mööbel) Naiste vajadustele orienteeritud toasisustus (buduaar, hea valgustusega meigipeeglid, suured kapid, pehmed vaibad, vann, suured peeglid, pehmed naiste hommikumantlid ja toasussid, joogamatid, värsked lilled, lõhnaküünlad) - Naiste vajadustest inspireeritud teenused (naiste maitsele vastavad telekanalid, muusikavalik, naisteajakirjad, tootenäidised, spetsiaalne
olemas ka geoloogiline, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks rannajoont, siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk selfi üleminek mandrinõlvaks. Seega on osa mandrist maailmamere poolt üleujutatud. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on mandri või ookeanibasseiniga, jagatakse geoloogias ka maakoor mandriliseks ning ookeaniliseks. Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks korruseks on aluskord ehk vundament, mis koosneb eelkambriumi vanusega kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse kilpideks, paljanduvad. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi vähedeformeerunud settekivimite kihtidega. Selliseid alasid nimetatakse platvormideks. Kõigil mandreil on olemas ka mäestikud ehk piklikud deformeeritud, moondunud ning murranguist läbitud struktuurid, mis markeerivad kunagisi või ka praegusi laamade põrkepiire.
LORENZO BERNINI (1598-1680). CARLO MADERNA projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nissid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Lorenzo Bernini. Rooma Peetri väljak koos kirikuga. Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas. Tüüpiline barokkkiriku fassaad. Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias.
sünostoosid. 4. Õlaliiges. Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed. Articulatio humeri. Abaluu ja õlavarreluu. Keraliiges – kõige liikuvam liiges. Frontaal (painutus/sirutus), sagitaal (eemaldamine/lähendamine) ja vertikaalteljed (pöörlemine). 5. Põlveliiges. Mis luud liigestuvad, millise liigeseabiaparaadidid jagavad ülemiseks ja alumiseks korruseks. Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine. 6. Nim ajukolju luud. 1 või 2.
Kompositsiooni keskpunktiks on musta riietatud kapten ja tema sidrunkollases leitant ,,Püha perekond" ,,Danae" ,,Kadunud poja tagasitulek"(teema on piiblist) 11.Barokk Prantsusmaal Arhitektuur Francois Mansart(1598-1666; arendas edasi renessanssi ajastust pärit katusearhitektuuri traditsioone.Iga lossi osa oli kaetud iseseisva,kõrge ja järsu katusega, mida ehivad kõrged eenduvad korstnad ja eenduva viiluga aknad. Sellist katusekorrust nim. Kunstniku järgi Monsart korruseks) Blois'i loss Louis Le Vou(1612-1670; projekteeris rahandusminitrile Voux-le Vicante lossi; Aed-Andre Le Notre; fassaad avanes imekaunisse aeda.Minister kutsus Loius XIV ,kes oli rikkusest jahmunud ja laskis lossi peremehe vangi panna, süüdistades teda korruptsioonis. Versailles loss-ümberehitaja oli Jules Hordovia Monsard(1646-1708). Ta kavandas ka kuulsa 72 m peeglisaali Charles Le Brun oli kujundaja ja maalide autor; 1500 ruumi
ja mis on peamine funktsioon tervikuna. II rühm 1.Nimeta lülisamba kõverused (5). 2.Lülivaheketas: a) nimeta osad (2), b)loetle funktsiooni (vähemalt3). 3.Puusaluu: a)nimeta osad (3), b)nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. 4.Kodarluu-randmeliiges: a)nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed, b)milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 5.Põlveliiges kui kompleksliiges: a)mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks, b)ülemise korruse telg ja liikumised, c) alumise korruse telg ja liikumised. 6.Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüümud (3), b)kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena. 7.Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. 8.Kõhu lihased: a)nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3), b)millise lihase ümber moodustavad tupe
suurte allikalubja plokkidega, mis on üks lubjakivi liikidest. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum ´i mereväebaasist Naapoli lahest. Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria, Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas).
50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11
50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? tarind, mis kaitseb hoone sisemust välismõjude eest v jaotab hoone osadeks 9. Mida tähendabkülmakerge? Tahvel külmaga hakkab mõnevõrra pinnas kerkima. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? Nõrk pinnas kaevatakse hoone alt välja ja asendatakse kergkruusaga 11
c) Mille moodustamisest puusaluu osa võtab - Vaagna moodustamisest 34. Kodarluu-randmeliiges: a) Nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed - Ellipsoidliiges, frontaal (painutus, sirutus), sagitaval (eemaldamine, lähendamine), koonusliikumine. b) Milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. - frontaalne liikmine, veelgi suurendada aitab keskrandmeliiges 35. Põlveliiges kui kompleksliiges: a) Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks - Meniskide-reieluu liiges ja meniskide-sääreluu liiges b) Ülemise korruse telg ja liikumised - Frontaaltelg (painutus, sirutus) c) Alumise korruse telg ja liikumised - Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine e. rotatsioon) 36. Kolju: a) Nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3) - Lame-, saag- ja soomusõmblused b) Kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena.
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib.
Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib.
individuaalselt. KÕRI larynx Kõri asub kaelal 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Ta on kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned, taga - neel. Kõriõõs sarnaneb frontaallõikel liivakellale. Ta on keskosas sissenöördunud kahe sagitaalsuunalise paariskurru varal (kõrikitsus), milledest ülemised on esikukurrud (vestibulaarkurrud) ja alumised häälekurrud (vokaalkurrud). Nimetatud kurrud jagavad kõriõõne 3-ks korruseks: kõriesik - ülemine laiem osa, kõrivatsake ja hääekõrialune õõs (laienenud osa), mis läheb üle hingetoruks. Kõri toes koosneb mitmest erineva suurusega kõhrest, mis on omavahel ühendatud sidemete ja liigestega. Suurim kõhredest on kilpkõhr, mille varal kõri ühendub ülal keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje (nn. Aadama õun, kõrisõlm) ja mille sisepinnale kinnituvad häälepaelad. Keelejuure taga kõri eesseinas asub elastne kõripealis(ekõhr) -
barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Kirik kahekorruseline, voluutidega ühendatud. Itaalias oli tähtis sakraalehitis, mis oli basiilika tüüpi. Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Jeesuse kirik. Kiriku siseruum ei jaotunud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks said aknad
Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini
Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niðid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini
ja -osa asendati suurte allikalubja plokkidega, mis on üks lubjakivi liikidest. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum´i mereväebaasist Naapoli lahest. Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria, Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas).
Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne). Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest selfimerede perioodidest on pärit
rakendada võlvimistehnikat. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Mida tähendab foorum? turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta mõni triumfikaar! Triumfikaari püstitati kuulsatele väejuhtidele ja suurte võitude tähistamiseks. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas Kirjelda Colosseumi! Colosseum on 50.meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolma tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintuse. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi, mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel joonia sambad ja kolmandal korintuse sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid.
punktmassaaz. Alkoholismiravil võib kujundada refleksi, kus üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri e. larynx. Kõri asub 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud on see kaelalihastega külgedel asuvad suured veresooned ning kilpnääre, tagaosas on neel. Kõriõõs sarnaneb liivakellale, see on keskelt sissenööritud kahe paariskurru abil. Ülemised nendest on vestibulaarkurrud, alumised häälekurrud. Kõriõõne on seetõttu jagatud kolmeks korruseks. Kõriesik, kõrivatsake ja häälekõrialune õõs, mis omakorda läheb üle hingetoruks. Kõri koosneb mitmest omavahel sidemete ja liigestega ühenduses olevast kõhrest. Kõige suurem kõhr on kilpkõhr, selle abil ühendub kõri keeleluuga ja mille etteulatuv nurk moodustab kõrivälje. Kilpkõhre sisepinnale kinnituvad häälepaelad. Elastne kõripealise kõhr epiglottis asub kõri eesseinas. Sõrmuskõhr Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm
asendati suurte allikalubja plokkidega, mis on üks lubjakivi liikidest. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum ´i mereväebaasist Naapoli lahest. Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria, Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas).
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need
Üks fantaasiarikkamaid ja uuendusi püüdlevamaid Taalia arhitekte. Tema peamisteks töödeks on Rooma San Carlo alle Quattro Fontane kirik ning Sant' Ivo alle Sapienza ülikoolikirik San Carlo alle Quattro Fontane - kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev, kõik näib liikuvat, sirgjoont peaaegu ei kasutata, kasutab ovaali, fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nisid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Fassaad on kujundatud barokkstiilis, mis jagab seinapinna kaheks tasandiks
Ta moodustab siseelundite ümber keerulise pilude süsteemi, mis pidevalt muutub seoses elundite liikumisega. Kõhukelme osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja vere-lümfi vahel. Kattes siseelundeid kaitseb neid üksteise vastu hõõrdumise eest ja soodustab libisemist.Põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub. Siseelundite asetuse alusel võib peritoneumiõõne jagada 3 korruseks. I ülemine korrus, mis vastab epigastriumile. Paikneb diafragmakupli all ja ulatub ristikäärsoole kinnistini. Siin asuvad magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega. II vahelmine korrus lõpeb all vaagnajuurdekõigu tasapinnaga. Siin paiknevad peensoole lingud, mida raamistab käärsool. Sooled on eest kaetud suurrasvikuga. III alumine korrus paikneb väikevaagna õõnes ja need on kõhukelme madalamad kohad, kuhu
mittepõlevatest ehitusmaterjalidest, ainult katusetarindis, kui katus ei ole kandetarindi (jäigastav) osa, võib kasutada B klassi kuuluvaid tarindeid. Tarindite tulepüsivusaeg sõltub hoonesisest põlemiskoormusest 4. Hoonete liigitus korruselisuse järgi. Kuidas liigitatakse hoone korruseid? Korruselisuse järgi: o vähekorruselised kuni 3 korrust o mitmekorruselised 4...9 korrust o kõrghooned 10 ja enam korrust Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Korruseks loetakse ka tehnilised korrused, mansard- ja katusekorrus ning soklikorrus1), kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. 9 5. Ühtne moodulsüsteem (ÜMS) ja mõõtmete kategooriad, tolerantsid. Tüpiseerimisel on väga oluline erimõõtmeliste hooneosade arvu piiramine ehk hoonete parameetrite unifitseerimine, millega kaasneb eritüübiliste
● Naisel avanevad peritoneaalõõnde munajuhad- seepärast võivad naistel ovulatsiooni ajal suured valud olla: koos munarakuga eraldub u 2ml vedelikku kõhuõõnde, mis on muidu kuiv ja steriilne. ● Perituoneumiõõs on kitsas ruum - moodustab siseelundite ümber keerulise pilude süsteemi, mis on pidevas muutumises seoses elundite muutumisega. Siseelundite asetuse alusel jagame peritoneumiõõne kolmeks korruseks: 1. ülemine korrus - vastab EPIGASTRIUMILE - diafragmakupli all, ulatub ristikäärsoole kinnistini - magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega 2. vahemine korrusMESOGASTRIUM - lõpeb all vaagnajuurdekäigu tasapinnaga - peensoole lingud, tühisool JEJUNUM, mida raamistab käärsool - sooled on eest kaetud suurrasvikuga. 3. alumine korrus HYPOGASTRIUM
Päikeseenergia. 16.Mandrid, nende asukoht ja suurus, reljeefi põhijooni, madalamad ja kõrgemad punktid. Manner: maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid + nende osad koos ümbitsevate saartega= maailmajaod. Geoloogias on mandri piiriks mandilava. Nt UK, Gröönimaa, Jaapan- osad külgnevast mandrist. Madagaskar, Uus-meremaa- eraldi kontinent. Alumiseks strukuutrseks korruseks on aluskord (kristalne kivim), kõigil mandritel see paljandub teatud kohtades(kilpides). Suur osa aluskorrast kaetud settekivimite kihtidega -> platvormid. Self on mandrilise maakoore osa, millel on vesi peal. Geoloogiliselt sama mis manner. mandrite triiv! asukoht on ajas muutuv. jagunevad osadeks. Aafrika+Aasia. Punane meri neil vahel. ühinevad. Aasia+Euroopa. Uuralid liidavad.
annaabi.ee 
