Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased) Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas Soodsad olud (sõdade vähesus) 1695-1697 näljahäda:
sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata
seminaris 4.2. IGNATSI JAAK Forseliuse tuntuim õpilane 4.3. A. JA A. VIRGINUS lõunaeestikeelse Uue Testamendi tõlkijad ja toimetajad 4.4. H. STAHL Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keele grammatika 4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1. Kriminaalasjadega tegelemine 5.2.2. Nõidumise üle kohut mõistmine 5.3. Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa õuekohus 5.3.1. Ainult aadlike süüasjade arutamine 6. MUU 6.1. Linnade arvukus 10 6.2. Linnaelanikkond oli vähenenud ( va Tallinn ja Narva ) 6.3. Sisse- ja läbiveetav kaup SOOL 6.4
1645. Aastal läks Brömsebro rahuga Rootsi alla varem Taanile kuulunud Saaremaa ning viimasena 1660.aastal Oliva rahuga Ruhnu, mis oli kuulunud Kuramaa piiskopkonnale Rootsi jagas Eesti kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermang, sellisena jagatuks jäid nad isegi peale Rootsi aja lõppu. Ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigile loodi tugev kohtusüsteem, mis jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Kohaliku korra eest seisid Põhja-Eestis adrakohtud ning Lõuna-Eestis sillakohtud, kelle eesotsa mõisnike seast kohtunik valiti. Nende kohustuseks oli põgenenud talupoegade otsimine ja mõisa tagasisaatmine. Samuti uurisid kohtunikud väiksemaid kuritegusid ning määrasid karistusi. Maakondades loodi Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, nende vaadata jäid talupoegade ja mitteaadlike süüasjad. Kõrgeimaks kohtuks oli Põhja-Eestis Eestimaa Ülemmaakohus, Lõuna Eestis Liivimaa Õuekohus. Neis arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju.
Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaste küsimustega Maamarssal liivimaal kutsuti nii rüütelkonna pealike Meeskohtud kohtud Saaremaal ja Eestis, mis tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega Maakohtud Liivimaal igapäeva asjade kohtud Ülemmaakohus Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal Õuekohus Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis
August Wilhelm Hupel- oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 1764 1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid, George Browne, asehalduskord, linnaduuma, rüütelkond, jesuiidid, superintendent, pietism, hernhuutlased Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski- 1582. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale Pljussa- 1583. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsile nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590. aastal puhkes taas sõjategevus.
juriidilise õiguse vallasvarale, tingimusel, et ta on täitnud nõutavad mõisakoormised ja ei ole võlgu pärushärrale. 2. Mõisnikud olid kohustatud deklareerima rüütelkonna kantseleile talupoegade koormised nagu oli kokku lepitud viimasel maapäeval ning lisakoormised pidi mõisnik talupojale rahaliselt või muul viisil hüvitama. Et talupoeg ei laostuks keelati nõuda lisakoormisi külvi- või muul pakilisel ajal. Politsei funktsioone täitsid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud, üks igas maakonnas. Nad tegelesid kuritegude uurimisega, väiksemate korrarikkumistega ja karistamisega ning talupoegade kaebuste kuulamise ja pidid põgenenud talupoegi otsima ja tagastama nad mõisnikele. Linnade politseikorraldus oli rahu ja korra hoidmine. Inimesed ei tohtinud linnatänavatel karjuda, lärmata, tulistada, kihutada hobustel ja tuli järgida tuleohutust. Katariina 2-se uue Balti poliitika kujunemine alates 1762a., kus poliitika uudsus seisnes selles, et
sajandi esimesel veerandil said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korrla. Kuni 19. Sajandi keskpaigani väljastati talupoegadele passe siiski väga vähe. Eriti keeruline oli minna väljapoole sünnikubermangu, näiteks Liivimaal tuli hankida rüütelkonna nõusolek ning passi vormistas kubermanguvalitsus. Järelvalvet passikorra täitmise üle teostasid kihelkonnakohtud ning adra- ja sillakohtud. Talupoegade piiratud liikumisvabadus hakaks 19 sajandi keskpaigal üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. Seda mõistsid nii mõisnikud kui ka keskvalitusus. 1863.a. võeti kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Selle said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taodelda 3 kuuks
moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused. 1874. kehtestati üldine sõjaväekohustus, mis lühendas teenistusaega 3-5aastani. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine ja muud tööd vallas (kirikumaks). Passikorraldus Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati talurahvale vähe, neid vormistati kubermanguvalitsuses. 1889. kihelkonnakohtud ja adra-ning sillakohtud jälgisid passikorra täitmist ja pidasid ka passide registreerimis raamatuid. Talupoegade liikumisvabadus hakkas takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. 1863. võeti vastu kolme Balti kubermangu ühine passikorraldus seadus. · 21-aastased talupojad , kes on oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise said taotleda passi 3 kuuks kuni 3 aastaks · passis kirjas pikkus, juuste ja silmade värv, näo kuju ning kuhu läheb
õiguse Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadeö ajasid rüütelkonna asju 12, Saaremaal kuus, maanõunikku(landrat), kes valiti maapäevadel eluks ajaks ametisse. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. Eesti ja Saaremaal( adrakohtud-meeskohtud-Eestimaa Ülemmaakohus) ja Liivimaal(sillakohtud- maakohtud- Liivimaa Õuekohus) ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt eraätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna riigile. Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Sellega paranesid ka siinsed haridus olud. Liivimaa aadel kutsus
Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Nendest kohtutes arutati eriti raskeid süüasju ja aadlikke kuritegusid. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata
Minema ei pidanud taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaa talupojad võisid end vabaks osta 1819. aastast, Eestimaal 1861. Sajandi teisel pool võeti vastu ka üldine sõjaväekohustus. Igal aastal olid ka kogukondlikud koormised: teede korrashoid, koolide ehitamine, talupoegadele lisandus ka kirikumaksud. Talupojad said sajandi esimesel veerandil ka piiratud liikumisvabaduse, see ainult passi olemasolu korral. Hulkuvaid talupoegi püüdsid adra ja sillakohtud. Sajandi teisel poolel võeti vastu passikorralduse seadus, mille järgi sai vähemalt 21- aastane talupoeg minna 3 kuuks 3 aastaks ükskõik millisesse impeeriumi kohta. Uus passikorraldusseadus hoogustas väljarändamist Venemaale, kust loodeti leida maad, sageli oli see aga oodatust teistsugune. NB: järgnev lõik võib minna nii talurahvaseaduste alla kui ka ärkamisaja alla, ise saab vaadata, kuhu panna. AGA teadma peab niikuinii, juhuks kui ta küsib! 19
Oma maa teenistuses olemine oli auasjaks. Finantskompensatsiooni sealt reeglina ei otsitud. Liivi-, Eesti- ja Soomemaa justiitskolleegium Eestimaal ülemmaakohus Liivimaal õuekohus Alammaakohus Liivimaal maakohtud Eestimaal meeskohtud (Vasallikohtud) Liivimaal maakohtud Adrakohtud Sillakohtud Täpselt ei ole teada, millal esimesi kordi koos käidi. Lihtsam on paika panna Liivimaa maakohtu teket Rootsi riigi poolt korraldatud. 18. sajandisse tuleb Liivimaa maakohus. Kohtuid oli nii palju, kui oli maakondi/kreise Eestimaal 4, Liivimaa 16 Eesti osas 2. Kohut, kui sellist juhib üks aadlik, rüütelkonna liige, valitud kohtunik. Temal on abiks nooremate liikmetena kaks assessorit/kaasistujat
kompetentsi laienevad ka teised alad, kuid eestimaa aadlid olid jälle nii vastu asjale, et ei õnnestunud. Kohtu koosseis, mis esialgu kokku pannakse seal liivimaalasi ei olnud. Eestimaalt oli sinna tegelasi kutsutud küll. 12 assessorist taheti et vähemalt 6 oleks aadlikud. KOhus käis koos 2 korda aastas. III õuekohus moodustatakse turusse. Mitte keegi kellegile ei allunud, kõik kohtud olid iseseisvad. Politseilised funkt seot sillakohtutega, pidid tagama sildade korrashoiu. Sillakohtud sarnased adra e aadlikohtutega. Ajatakse taga pagenud tp ja osaletakse kõrgemate otsuste täideviimisel. Riigil tekib teatav vastuolu nendega. 1664 sillakohtud saadetakse laiali. Vene võimu alla minnes sillakohtud taastatakse Eraldi TÜ kohus. Persoonid,kes akadeemilisel tasemel sinna kuulusid. Formaaljuriidiliselt oli eesti alal 10 linna ( tp eesti alal): Tallinn( 1561), Narva(1581), Pärnu(1617),Tartu(1625)<- 4 linna, mis kahtlemata linnad. ,Kuressaare
kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja muudeti hiljem korduvalt, aga kehtisid ka Eesti Vabariigis) Politsei ülesanded: · Eestimaal adrakohtud ja LM-l sillakohtud(igas maakonnas 1) · Adrakohtunik ja sillakohtunik ja 2 liiget olid aadlikud · Pädevuses väikeste korrarikkumiste karistamine: nt põgenenud talupoegade otsimine ja tagastamine ja ühendusteede garanteerimine · Lisaks mõisnikel kodukariõigus(kuni 1865) V Luteri kirik · Kehtis Rootsi aasta 1686 kirikuseadus(kuni 1832), aga mugandatud kujul: - Taastati enne Karl XI reforme valitsenud olukord
Eravaldused kuivasid kiiresti kokku, samuti aadli õigused ja võimu majanduslik baas. Samas mõisad jäid ikkagi aadlike kätte, polnud lihtsalt aadlike omandis – kujunesid riigi rentnikeks (maksid iga aasta riigikassasse rendimakse). See tähendas, et reduktsioon tuli kasuks ka läti talurahvale. Seni mõisniku isiklikus omandis olnud talupojast sai Rootsi riigi alluv. Tunduvalt piirati mõisnike õigusi, mis puudutas talupoegade karistamist, taludest välja ajamist jne – sillakohtud, kus kõik süüasjad läbi vaadati, mitte kohapeal. Maade kaardistamine, kruntimine, hindamine. Otseseks tulemuseks olid vakuraamatud. Pandi konkreetselt kirja iga talu kohustused. Vakuraamatusse kirja pandud kohustusi polnud võimalik mõisnikel omatahtsi suurendada, mis omakorda tähendas talurahva olukorra paranemist. 1687 Karl XI andis korralduse, milles on nähtud pärisorjuse kaotamist Liivimaal. Fakt on see, et
annaabi.ee 
