Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõrgustikelt. Ülemjooks kiirevooluga, kulutavad palju orgusid ning taevaskodasid. Alamjooksul muutuvad laiemaks ja väiksema voolu kiirusega jõgedeks. · Võhandu , Piusa, Ahja · PÕHJAPOOLSED JÕED
*Huan He-toitub lumesulamis- ja satemetest;kõrgvesi suvel/sügisel;madalvesi talvel *Ganges-toitub sademetest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. *Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad. *missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab *Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12
hulgaga piirkonna tekitamises. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades. 34. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi (P-E paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 35. Mis on lamm? Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe
tekitamises. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades. 34. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti - jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti - tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti - kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 35. Mis on lamm? Lamm koosneb jõe poolt maha jäetud setetest. Kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev
Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades. 35. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi (P-E paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 36. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on
· Toutumine põhja-, vihma ja lumesulamisveest (igaüks ligikaudu 1/3). · Siiski ka regionaalsed erinevused. Karstialade jõed ja Lõuna Eesti Eesti veebilanss 1/3 hõlmab jõgede ärvool, 2/3 aurub atmosfääri Lang ja pikiprofiili kuju · Kõikide jõgede areng on suunatud pikiproofiili kujus nn. tasakaaluprofiili saavutamisele · Pikiprofiilide kujunemine toimub väga paljude tegurite koosmõjul. · Põhja-Eesti jõgedel kumeramad pikiprofiilid. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusa kujuga pikirpofiilid · JOONIS! Jõgede pikiprofiilid erinevates vesikondades 1. Valgejõgi (Soome lahe vesikond) 2. Pärnu jõgi (väinamere ja Liivi lahe vesikond) 3. Piusa jõgi (Peipsi järv ja Narva jõe vesikond) Jõgedevõrgu kujunemine · Kvaternaariajastu eelse jõgedevõrgu kohta annavad teavet aluspõhjas leiduvad orud
annaabi.ee 
