Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"merevaik" - 180 õppematerjali

merevaik

Kasutaja: merevaik

Faile: 0
Merevaik
4
doc

Merevaik

Sisukord: lk 3 : Merevaik ja kasutus. lk 4 : Merevaik täitematerjalina lk 5 . Kasutatud kirjandus. Merevaik Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari), rumeniit (Rumeenia) jne. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.Merevaik on mitmesuguste Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide kõvastunud vaik. Tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad.

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
Merevaik
13
ppt

Merevaik

merevaiguga · Merevaiguga puhastus-harjamine · Massaaz · Mask · Talassoteraapia · Niisked-kuivad sidemed · Kompress Kasutusalad · Ehtekivina · Teraapias · Toorainena Uskumused · Medaljonid- vahendiks ülepingutuse ja valutava kurgu vastu · Helmed- kaitsevad haiguste, võõra väe ja sajatuste eest · Merevaigu suits õnnistas vastsündinuid, vastabiellunuid · Jala- või käevõru aitab elus paremini hakkama saada · Merevaik, milles on putukas kaitseb kurja eest · Kaitseb hulluse eest Hind · Üsna soodne · Sõltuv tooni selgusest ja kirkusest Huvitavat · Merevaigutuba · Merevaiguga täidetud madrats Kasutatud kirjandus · Vikipeedia · www.amberfilling.ee · Symes R. F. "Kivimid ja mineraalid" 1996

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Merevaik
15
pptx

Merevaik

Merevaik Page 1 Mis on merevaik? Merevaik on mitmesuguste Palogeeni ja Neogeeni okaspuude kõvastunud vaik. Vahel on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, need merevaigutükid on eriti väärtuslikud. Enamus merevaigust moodustus umbes 50 miljonit aastat tagasi. Page 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level

Loodus → Loodus õpetus
5 allalaadimist
Merevaik
1
odt

Merevaik

MEREVAIK Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega mineraloid. Tekkinud mitut liiki muistsete puude ( Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide- Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O. Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi. Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
Merevaik
9
pptx

Merevaik

Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Värvused ja variatsioonid Merevaik on tavaliselt meekollane, oranz, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must. Enamasti on ta läbipaistev või läbikumav. Ta läigib

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Majandusinfosüsteemide andmetabelid
41
xlsx

Majandusinfosüsteemide andmetabelid

208044 RUNDA BORDS margariin 400g 18 8,93 311042 SAMARIN apelsini 18tk 20 21,23 311041 SAMARIN looduslik 18tk 20 18,92 311046 Soome suhkur 1kg 10 4,91 312011 Suhkruasendaja Huxol vedel 200g 15 17,53 311048 Suhkruasendaja CANDEREL (100 tabl) 12 16,33 220417 Sul.juust Merevaik paprikaga 100g 40 5,8 214038 Sul.juust Merevaik salaami 200gr 12 10,94 214137 Sul.juust Merevaik salaamiga 100g 40 5,8 220421 Sul.juust Merevaik shampinjonidega 100g 40 5,8 220418 Sul.juust Merevaik singiga 100g 40 5,8 220419 Sul.juust Merevaik tilliga 100g 40 5,8 214052 Sul

Informaatika → Majandusinfosüsteemid
15 allalaadimist
TARBIJAKÄITUMINE
5
doc

TARBIJAKÄITUMINE

tegemisel. * majanduslikud: tarbijate sissetulekud. * demograafilised: tarbija vanus, sugu, sissetulek, haridus ja amet; * kultuurilised: tulenevad kultuurilistest hoiakutest. * reklaam * teiste inimeste arvamus. Mina uurisin sulatatud juustu tarbimist. Võtsin võrdlusesse 4 erinevat toodet, vastanuid oli 10, hinnati 100 palli süsteemis, välja toodi plussid ja miinused. Sulatatud juust on väga pika traditsiooniga toode Eesti tarbija söögilaual. 82 punkti Sulatatud juust Merevaik, toodetud Eestis 200grammine tops maksab 13 kr 90 s, kilo hind 69 kr 50 s Koostis: juust, vesi, rõõsk koor, lõssipulber, vadakupulber, või, emulgeerivad soolad E450, E452, E339. 9 ostaks, 1 mitte + Mõnus juustune maitse. Näeb välja täpselt selline, nagu üks õige sulatatud juust olema peab. Ilus kollakas värv ka. Sulab mõnusalt suus. Mingit kõrvalmaitset nagu ei tunneks. 3 54 punkti

Psühholoogia → Tarbijakäitumine
97 allalaadimist
Nimetu
1
doc

Nimetu

Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng ­ väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on

Füüsika → Bioloogiline füüsika
2 allalaadimist
Elekter ja pinge
1
txt

Elekter ja pinge

Elekter on nhtuste kompleks, mis phineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse vi negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvlja ja alluvad selle toimele. Sna "elekter" tuleneb vanakreeka snast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on fsikas selle all mistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mistetakse ldkeeles elektri all kige sagedamini elektrienergiat vi elektrivoolu. Pinge ehk elektriline pinge on fsikas ja elektrotehnikas kasutatav fsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivlja tugevuse erinevust ning mrab ra kui palju td tuleb teha laengu mberpaigutamiseks hest punktist teise.

Füüsika → Füüsika
70 allalaadimist
Elektri minevik ja tänapäev
34
ppt

Elektri minevik ja tänapäev

Elektri minevik ja tänapäev Mida tähendab elekter?  Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast ήλεκτρον (ēlektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Sissejuhatus  Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevused on seotud elektriga ning selle kasutamine tundub niivõrd loomulik, et elektri olemasolu me sageli ei kipu märkama, sest tänapäevl on loomulik, et enamel maid ümbritsevatest seadmetest töötab elektri abil. Elekter valgustab tubasid, aitab toiduvalmistamisel ja

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Mineraalid ja kivimid liigitus
14
pdf

Mineraalid ja kivimid liigitus

Talk Kuju: lehelised, soomusjad, peitkristallilised agregaadid Kõvadus: 1 Värvus: roheline, valge, hall, kollane Läige: rasvjas, pärlmutter Iseloomulikud tunnused: väga pehme Esinemise vorm ja koht: leidub moondekivimites. Orgaanilised merevaik Merevaik Merevaik Kuju: taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid. Kõvadus: 2- 2,5 Värvus: meekollane, oranž, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas või must, läbipaistev, läbikumav Läige: matt, rasvane / rasvjas

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
5 allalaadimist
Elekter - füüsika
14
odp

Elekter - füüsika

ELEKTER Koostaja: Rühm: Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
Sammaltaimed
4
docx

Sammaltaimed

Eesti rabad sobivad suurepäraselt matkamiseks ja marjade korjamiseks, kuid võivad kogenematutele ka ohtlikeks osutuda. Ära matka rabas kunagi üksi ning kaalu giiditeenuse kasutamist. Parim võimalus rabakülastuseks on Soomaa rahvuspark, mille territooriumist enamus moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. MEREVAIK Seda hõlpsasti töödeldavat ainet, mis kandis nimetust "merekuld", on leitud vanimatestki haudadest: helmestena, keedena, ripatsitena ja rinnanõeltena, mõõgapidemete panuskaunistustena ja muidugi ka sõrmusekividena. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Elektri ajalugu
1
doc

Elektri ajalugu

Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud.

Füüsika → Füüsika
38 allalaadimist
Elekter
10
pptx

Elekter

ELEKTER SÕNA ELEKTER PÄRITOLU Sõna elekter tuleneb vanakreeka sõnast lektron -"merevaik". Nimetus tuleb sellest, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtuseid: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. ELEKTER Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele.

Füüsika → Elektriõpetus
7 allalaadimist
Elekter
2
docx

Elekter

Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
Füüsika-Elekter ja Magnet
2
doc

Füüsika: Elekter ja Magnet

Füüsika KT-kordamis küs. 1) Kust tulevad sõnad elekter ja magnet - Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna magnet tuleneb Kreeka linna Magnesia nime järgi ning on seotud piirkonna nimega, kust avastati rauamaagist magneetunud "kivikesed". 2) Mõisted: elementaarlaeng, positiivne ja negatiivne ioon, laeng, laengu jäävuse seadus. Elementaarlaeng ­ väikseim looduses eksisteeriv laeng. Positiivne ioon - Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Informaatika I kontrolltöö nr-2
34
xlsx

Informaatika I kontrolltöö nr. 2

46 € 0.48 € Keefir TERE 1L 0.43 € 0.99 € 0.70 € Keefir GEFILUS 1L 0.76 € 0.86 € 0.89 € Hapukoor TERE 20% 400g pakk 0.50 € 0.61 € 0.63 € Hapukoor 20% muu 500g pakk 0.54 € 0.67 € 0.70 € Kohupiimatoru 5% TERE 300g pakk 0.70 € 0.89 € 0.86 € Taluvõi 80% 150g pakk 0.89 € 1.02 € 0.96 € MEREVAIK tavaline tops 0.82 € 1.34 € 1.27 € Atleet juust viilutatud 150g pakk 1.59 € 1.59 € 1.34 € Juust muu kg 3.81 € 3.70 € 3.71 € Delma pakk 1.19 € 1.12 € 0.64 € Keiju tavaline pakk 1.18 € 1.14 € 1.02 € Felix ketchup 875g pakk 2.49 € 2.17 € 0.57 €

Majandus → Informaatika I
9 allalaadimist
Elekter-jõud ja liikumine
2
docx

Elekter, jõud ja liikumine

REFERAAT Elekter, jõud ja liikumine ELEKTER Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
VBA Massiivid
7
xlsm

VBA Massiivid

Hapukoor TERE 20% 400g 7,90 9,50 9,90 7,90 Hapukoor 20% muu 500g 8,50 10,50 10,90 6,90 Kohupiimatoru 5% TERE 300g 10,90 13,90 13,50 9,90 Taluvõi 80% 150g 13,90 15,90 15,00 13,50 MEREVAIK tavaline 1 tk 12,80 20,90 19,90 13,90 Atleet juust viilutatud 150g 24,90 24,90 20,90 21,90 Juust muu 1kg 59,70 57,90 58,00 65,90 Kaup Comarket Kaubamaja Keskturg Konsum Piim TERE 2,5% 1L 0,35 0,99 0,44 0,44

Informaatika → Arvutid ii
72 allalaadimist
Elektrienergia ajalugu
4
doc

Elektrienergia ajalugu

Elektrienergia Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid.

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
Muinasaeg-esiaeg
2
doc

Muinasaeg, esiaeg

harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres. Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur

Ajalugu → Ajalugu
72 allalaadimist
Elektrilaengud ja elekriväli
1
rtf

Elektrilaengud ja elekriväli

Elektrilaengud ja elektriväli Esimesena kirjeldas elekrinähtusi 6 sajandil vanakreeka teadlane Thales. Ta tähendas, et hõõrutud merevaik tõmbab enda külge kergeid esemeid. Aastal 1600 William Gilbert. Kõik kehad, mis tõmbavad enda külge kergeid esemeid on elekriseeritud. Sõna elekter tuleneb kreeka keelest elektron-elekter. Kõige lihtsam viis kehi elektriseerida on neid hõõrduda. Elektriseeritud keha tähtsam omadus- ta tõmbab enda ple teisi kehi. Elektriseeritud keha saab elektrilaengu. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Füüsikaline suurus väljendab alati keha mingit omadust.

Füüsika → Elektroenergeetika
4 allalaadimist
Elekter
3
doc

Elekter

Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil

Elektroonika → Elektriaparaadid
94 allalaadimist
Esitlus elektriga seonduval teemal
17
odp

Esitlus elektriga seonduval teemal.

nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada.

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
Staatiline elekter
7
ppt

Staatiline elekter

kaitsegaaside kasutamine Olemus · Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See ongi osaliselt staatiline energia. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. http://www.youtube.com/watch?v=qnl4

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
Evolutsiooni tõendid
42
pptx

Evolutsiooni tõendid

Evolutsiooni tõendid Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma Suhte Stratigraafia line 500-400 mln Ülem-Kambrium ­ Alam-Ordoviitsium vanus lubjakivi

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Elekter kodus
6
doc

Elekter kodus

ELEKTER KODUS Uurimistöö 9. klass Juhendaja: Tartu 2009 Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast elektron merevaik. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrijaamad Elektrijaam on ehitiste ja seadmete kompleks, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks

Füüsika → Füüsika
78 allalaadimist
ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE
11
doc

ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE

magnetvälja jõujoonte suhtes, seda jõudu nimetatakse Lorentzi jõuks. Tänu taolisele elektromagnetisminähtusele on meil võimalik ehitada elektrimootor. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. 4 1. AJALUGU. Sõna ,,elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) ,,merevaik". Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtusi: välku, Elmo tulesid ja loomset elektrit, mida näiteks elektrirai tekitab, kuid neid ei seostatud omavahel ega teatud ühise sõnaga nimetada. Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid
1
docx

Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid

Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetegaseotud korduvatest struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Sõna "polümeer" Polümeeri näiteks onpolüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). Polümeeride seas on nii looduslikke (näiteks merevaik, tselluloos, tärklis) kui sünteetilisi (plastmassid) materjale. Polümeeride hulka kuuluvad kapolükondensaadid (näiteks DNA, proteiinid), kuid nende elementaarlülid ei ole ühesugused. Polümeere leidub kõikjal meie ümber. Ehitised, mööbel, enamik tarbeesemetest ja kogu elusloodus koosneb suuremal või väiksemal määral looduslikest või sünteetilistest polümeeridest

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Eesti Muinasaeg
1
doc

Eesti Muinasaeg

e.Kr-I at.) o Pronksiaeg-pronksi kasutuselevõtt Rajati kindlustatud asulad(asva asula, saaremaal) Matmine-kivikirstkalmed-laip, ehted kaasa Kasutusele võeti ader Habeme ajamine o Rauaaeg-raua kasutuselevõtt Eestis 500 a e.Kr Rauasulatamine soomaagist Matmine-tarandkalmed-tuhk Ehted-merevaik Põlispõllundus arenes(oder,kaer,nisu ja rukis) Suur rahvasterändamine, mille käigus hukkus kokku Lääne-Rooma keisririik 476.a. Ebastabiilsus, sõjad Euroopas, muutis Eesti eluolu · Muinasaja lõpp o Kroonikad: Läti-Henriku kroonika, o Maakonnad (8)-Ugandi, Sakala, Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa o Külade tüübid

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Staatiline elekter
4
rtf

Staatiline elekter

ja tõmbab külge elektrone. Negatiivselt laetud objektil on rohkem elektrone kui prootoneid ja ta on valmis loovutama oma liigseid elektrone positiivselt laetud objektile. 1. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on elektriliselt positiivsel laetud

Füüsika → Füüsika
120 allalaadimist
Kordamisküsimused-Muinasaeg Eestis
3
doc

Kordamisküsimused: Muinasaeg Eestis

Matmiskombed Eestis andmed puuduvad; Maeti asulasse, elamu Kalmistud asulatest Läti ja Leedu põhjal: põranda alla, panused: eemal, hauda asetatud ehted ja puistatud ooker noake, kõõvits, ehted külili magavasse (loomakihvad, asendisse, panused: merevaik) loomaluudest esemed Elanike päritolu Lõunast, pole kindel, aga Soomeugrilaste Indo-Euroopa hõimud, võivad olla Lõuna- eelkäijad, Uuralite lähteala Dnepri ja Leedust ja Valgevenest juurest (mitte Reini vahel, Balti eestlased) hõimude kujunemise

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Koka lõpueksam
14
docx

Koka lõpueksam

KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale inimesele, kes kiire elutempo juures ei jõua

Toit → Kokandus
190 allalaadimist
Elektrilaengud
7
pptx

Elektrilaengud

https://www.youtube.com/watch?time_con tinue=8&v=4wozO8SdfAI JUHID JA MITTEJUHID Ained ja nende segud liidetakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhtideks nim. ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ja hapete, soolade, leeliste lahused ning ka Maa ja inimese keha. Mittejuhiks (e dielektrikuks) nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kumm, puit, plast jne. KASUTATUD ALLIKAD https://www.taskutark.ee/m/kehade-elektriseerimine/ http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8013 http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/elektriopet us/fi les/assets/basic-html/page13.html http://fyysika.matefus.eu/elektrostaatika.htm#_ msocom_1 TÄNAN KUULAMAST!

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Rauaaeg eestis
2
doc

Rauaaeg eestis

kivitedt laotud mõtetusmatuse müüridega) Asutati ka tarandkalmeid VÄLISMÕJUD/ puudub Majanuds hakkas Vahetati kaupu Rahutud ajad Tihenesid suhted SUHTED kiiremini arenema Roomaga( merevaik Sõjakäigud ja skandinaaviad seoses kohaliku ja karusnahad) vilja röövretked raua tootmisega vahetati ka põhja ja Skandinaavia idepoolsete saagad tegid naabritega sõjatretki eestisse

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Läti ja Leedu rahvamuusika
1
doc

Läti ja Leedu rahvamuusika

Läti rahvamuusika Enamus läti rahvalaulud on ühehäälsed, kuid esineb ka vähest mitmehäälsust. Esikohal on töölaulud ja tavandilaulud. Läti koorilaul on läbi aegade olnud kõrgel tasemel ning sageli on Läti koorilaul rahvusvahelistelt võistlustel saanud auhinnalisi kohti. Tuntumad koorid on naiskoor Dzintars (merevaik), segakoor Latvija ja kammerkoor Ave Sol (Olgu tervitatud päike). Nagu Eestiski, toimuvad ka Lätis laulupeod. Esimene Läti üldlaulupidu toimus aastal 1873 pealinnas Riias. Rahvapillidest on enamlevinud mitmesugused vilepillid, sarvepillid, torupill, viiul ja kokle. Üks omapärane pill on keskajast pärit poogenpill giga, mille kõlakast on pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi,

Muusika → Muusika
40 allalaadimist
Elektroskoop-Juhid ja mittejuhid
4
docx

Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid

Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteise. Milleks kasutatakse elektroskoopi?

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
Karb-happed
1
doc

Karb. happed

2. karboksüülhapete füüsikalised omadused (lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Mida rohkem OH, seda paremini lahustuv. Mida rohkem hargnemisi, seda paremini lahustuv. Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh., või- ehk butaanh., merevaik- ehk butaandih. (...+O2...) 4. keemilised omadused (happelisus) tv 9.3 G,H metall + hapesool + H2 KUI on H2-st eespool sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr. metallioksiid + hapesool + H2O ALATI neutralisats. alus + hapesool + H2O ALATI neutralisats. metall + S2- H2S

Keemia → Keemia
40 allalaadimist
Äike ja staatiline elekter
7
doc

Äike ja staatiline elekter

.............................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Asi on

Füüsika → Füüsika
18 allalaadimist
Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine
8
doc

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

2 Kemikaalid 1.3 Looduslik gaas Ressursid, mis tegelikud võib lugeda ka bioloogiliste alla, kuna nende tekkeks toimuvad bioloogilised protsessid. 3 1.4 Nafta Joonis 4. Nafta tekkimise protsess Joonis 5. Nafta ja maagaas merepõhjas 1.5 Merevaik 1.6 Ravimuda 2. Merede energia 2.1 Tõusu-mõõna energia 2.2 Hoovuste ja lainete energia 2.3 Temperatuurigradiendi energia 2.4 Soolsusegradiendi energia 3. Bioloogilised ressursid 3.1 Kalad 3.2 Söödavad selgroogsed 3.3 Vetikad 3.4 Imetajad (hülged ja vaalad) 3.5 Kilpkonnad 4. Muud ressursid 4.1 Transpordiks 4.2 Rekreatsiooniks

Merendus → Mereteadus
20 allalaadimist
Oliver Kruuda
2
doc

Oliver Kruuda

Tere tütarettevõtteks on Meieri Transport. Ettevõttes töötab üle 615 töötaja. Väärtustatakse kõrgelt kodumaist toorpiima ja traditsioone, olles samas innovatiivsed ja uutele suundadele avatud. Tundes tarbija ootusi kasutatakse uusi tehnoloogiaid ja arendatakse tervislikke tooteid, pakkudes nendega elujõudu ja rahulolu igas eas inimestele. Tere tootenimekirjas on kokku üle 250 kõrge kvaliteediga toote. Tuntumad kaubamärgid, mille all tooteid müüakse on Tere, Hellus, Haps, Merevaik, Emma, Kohuke, Black Mama ja Mumuu. Lisaks oma toodetele turustab Tere Eestis ka Joya sojajooke. Kõigi toodete valmistamine on kooskõlas riiklike õigusaktidega, ISO 22000:2005 standardiga ning hea tootmistava nõuetega. Tere kaubamärk loodi enam kui kümme aastat tagasi - aastal 1996. Tere oli uue aja kõige esimene piima kaubamärk. Täna on see tuntuim ja eelistatuim piima kaubamärk Eestis. 19. juunil 2006 muudeti ka ettevõtte juriidiline nimi selle tuntuima kaubamärgi järgi Tallinna

Majandus → Majandus
11 allalaadimist
Jack Daniel s
10
ppt

Jack Daniel`s

Tünnides olev viskidestillaat ühtlustub ning lõpptulemuseks on toote pehme ja suitsune maitse. Samuti lisab puusüsi Jack Daniel`sile omase värvuse. ·Virre pumbatakse uutesse tammevaatidesse, kus laagerdumine toimub vähemalt 4 aastat. Tänu sellisele tootmisprotsessile ei ole Jack Daniel`s mitte bourbon viski vaid Tennesee Whiskey. Tooteliik: viski Valmistajamaa: USA Tooraine: oder,vesi Alkoholisisaldus: 45% vol Värvus: läbipaistev merevaik Maitseomadused: pehme ja suitsune maitse Serveerimissoovitus: kokteilides või rohke jääga Joogisoovitus: Danny Boy 4 cl Jack Daniel`s 2 cl Lime Sprite Jää Jack Daniel oli pühendunud maailma parima viski valmistamisele, ent ta teadis ka seda, et pakend võib olla vähemalt sama oluline. Oma eluajal tellis Mr.Jack korduvalt eridisainiga pudeleid, et silmapaistvaid sündmusi või saavutusi tähistada. 1914

Majandus → Majandus
10 allalaadimist
Eesti asukate rõivastus muinasajal
19
pptx

Eesti asukate rõivastus muinasajal

Jõukamatel olid vaselistega kaunistatud Peakatted Naised kasutasid ka torbikukujulisi mütse, ääred kaunistatud nahaga. Neiud ja lapsed kandsid tekstiilist/nahast peapaela. Pidulikel juhtudel kanti pärgi. Meeste mütse on vähe leitud. Talvel kanti karusnahkseid mütse Naiste ehted Juba lapsena hakkas inimene kandma halva eest kaitsvat ripatsit Kanti ka helmekeed, mis koosnes väga erinevatest ehetest: kaurikarbid, merevaik, klaashelmed, ripatsid Naiste ehted Rinnakett rinnanõeltega. See on kõige tähtsam ehe, väljendades jõukust ja positsiooni ühiskonnas. Mida rohkem kette ja ripatseid, seda rohkem jõukust. Koosneb kolmest osast: Rinnanõelad Ketijagajad Ketid koos ripatsitega Naiste väikehted Sõled Särgikinnised Sõbakinnised Sõrmused Käevõrud(kanti varrukate peal): Spiraalsed (3 traadist keeratud)

Tehnika → Tekstiili alused
14 allalaadimist
Tähtkuju LÕVI
1
docx

Tähtkuju LÕVI

LÕVI Sobivus: Jääraga, Kaksikutega, Kaaludega, Amburiga Sügavad tunded: Lõviga, Veevalajaga Erilised tunded: Sõnniga, Skorpioniga Mittesobivus: Vähiga, Neitsiga, Kaljukitsega, Kaladega Õnnenumbrid: 5, 14, 23, 32, 41, 50 Värv: Kuld, oranzh, punane Mõjutav planeet: Päike Element: Tuli Domineeriv sõnapaar: Ma tahan Õnnepäev: Pühapäev Õnnekivi: Sardoonüks, merevaik, rubiin Metall: Kuld Lilled / taimed: Päevalill, saialill, gladiool Lemmikkingitused meessoost Lõvile: loteriipilet(id), kell, õlimaal, shampus, ilus riietus, nahkkott, pilet teatrisse, maitsekas kunstiteos, pudel head veini Lemmikkingitused naissoost Lõvile: loteriipilet(id), ehted, shokolaad, maniküür, siidist sall, õlimaal, shampus, lilled, pikad küünlad, kristall, teemandid või pärlid Lõvi päritolu on selline, nagu igal teiselgi taeva tähtkujul ­ see on üks sümbol

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Füüsika referaat
6
doc

Füüsika referaat

Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu.Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.Nüüd siis lähemalt kuidas liigub elekter vedelikes, gaasides ja tahketes ainetes. Kui vedelik pole just vedel metall, siis on vabadeks laengukandjateks vedelikusioonid. Seega juhib vedelik elektrit kui elektrolüüdi lahus

Füüsika → Füüsika
39 allalaadimist
Looduslikud ja tehisvaigud
9
pptx

Looduslikud ja tehisvaigud

Fifth level Vaigud Polümeriseeritud sünteetilised või keemiliselt muudetud looduslikud vaigud, mida kasutatakse koos täiteainete, stabilisaatorite, pigmentide ja muude komponentidega plasti moodustamiseks. Peamiselt okaspuudest erituvad, soojenemisel sulavad või pehmenevad amorfsed ained. Üldjuhul lahustuvad need orgaanilistes lahustites ja õlides, kuid mitte vees. Looduslikud vaigud on ka fossiilsed vaigud nagu merevaik ja kampol. Tehisvaigud Tehisvaigud sisaldavad mürgist keemilist ühendit formaldehüüd. Tehisvaike kasutatakse näiteks mööbli, puitlaastplaatide ja suuskade valmistamisel. Puitlaastplaadid valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Meetod seisneb selles, et kahjustunud, poorset hambaemaili on võimalik läbi immutada tehisvaiguga,mis kõvastudes muudab kahjustuskolde enda plommiks

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Elektriväli ja elektrilaengud
2
docx

Elektriväli ja elektrilaengud.

Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 ­ 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks

Füüsika → Füüsika
92 allalaadimist
Harilik mänd
2
docx

Harilik mänd

samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik. Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Huvitav on seegi, et männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda. Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt – 140 cm.

Loodus → Loodus
4 allalaadimist
Elektrostaatika
2
doc

Elektrostaatika

vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kaugustega teiste laetud kehadeni või elektrivälja punktideni. Kehad laaduvad (saavad elektrilaengu) kahel viisil: hõõrdumisel ja kokkupuutes teiste laetud kehadega. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Sõna ´elekter´ tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaiku. Merevaik oli esimene aine, mille juures täheldati elektrilaenguga seotud nähtusi. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. See vastastikmõju avaldub kas tõmbumise või tõukumisena. Kuna vastastikmõju liike on kaks, siis on järelikult olemas ka kahte erinevat liiki laenguid: positiivsed ja negatiivsed. Laenguseadus: Samamärgilise laenguga kehad tõukuvad, erimärgiliste laengutega tõmbuvad.

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun