ametisse ametnikke ja kontrollib raha laekumist ja kulutamist, kannab hold teede ja sildade korrashoiu eest. 12. Mida tähendab reduktsioon? Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Rootsi kuningas nõudma enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist ehk Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Eramõisu ei tohtinud enam vabald võõrandada(müüa, osta, vahetada) vaid selleks tuli nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi.
Altmargi vaherahuga 1629 13. Loetle kindralkuberneri ülesandeid ja too vähemalt üks näide. 1) Juhtis siinset sõjaväge 2) Nimetas ametisse ametnikke 3) Kontrollis raha laekumist ja kulutamist 4) Kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest Näiteks Johan Skytte 14. Põhjenda, miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas. Riigimõisades seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Eramõisas võis mõisnik määrata kohustusi oma suva järgi. 15. Kirjelda Rootsi aja uusi kaitseehitisi? Bastionid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid. Sees olid ruumid laskemoonale ja
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV? TOO 3 NÄIDET Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postite...
Kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal. Kindralkuberner kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangust. Johan Skytte. 12. Mida tähendab reduktsioon? Mõisate riigistamine. 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. 15. Vakuraamat. Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. See jagunes rakmeteoks ja jalateoks. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid? Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam. 18
Miks anti vakusele nimi Kazarycza, ei ole teada. Oli poolakate valitsemisaeg ja võib oletada, et see oli mõne isiku nimi. Theophil Mirzwinski rajas mõisa nimega – Vana-Kasaritsa. See jäi püsima kauaks ajaks ja seda tunneme sama nime all praegugi. Mõisal ei olnud kunagi uhket härrastemaja, kuid olid kõik vajalikud majapidamishooned, veski koos veskijärvega, mitu kalatiiki, kõrts. Mõisa- hoone on praegugi alles. Alates 1847. Aastast hakati talusid rendile andma. Kasaritsas kui riigimõisas olid renditingimused soodsamad kui aadlimõisates. Paljud talunikud ei jõudnud sedagi renti tasuda ja kohad läksid uutele peremeestele. Mõnikord võlg siiski kustutati või teeniti tööga tasa. Rendisummade põhjal võib oletada, et sel ajal oli taludel ühepalju maad. Pärast kroonumõisa piiride korrigeerimist 1866. Aastal muutusid ka kohtade suurused, lõpetati vanad rendilepingud ning sõlmiti uued. Sel ajal hakati juba talusid päriseks ostma. Et
augustil 1710. Vakuraamat 14-15 sajandil märgiti vakuraamatusse talupoegade andami võlad, mida ei suudetud tähtaegselt tasuda. 16 sajandist alates kõik talul lasuvad koormised ja nende täitmine. Reduktsiooni ajal riigistatud mõisates sisse seatud vakuraamatud ühtlustasid talupoegade koormised ja välistasid maksude meelevaldse tõstmise ning seal kirjas olevad talude koormiste normid muudeti kohustuslikuks riigimõisas 17 sajandi lõpus, eramõisas aastast 1804. Peale pärisorjuse kaotamist kaotati ka vakuraamatud, mida asendasid talude rendilepingud. Häärber 17 sajandi mõisas olev elumaja mõisavalitseja jaoks, mida mandril kutsuti häärberiks. Talurahva hulgas hakati häärbereid ehitama 19. saj teisel poolel. EESTI VENE IMPEERIUMIS (1710-1825) Mündrik Ametimees linnas keskajal ning hiljemgi, kes pidas paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel
Starostid, kes siia asuvad on poola või leedu kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased. Isiklik osa oli vaid 1/3. Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki. Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha. Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks või põhjaskondadeks). 25 %, mis Lõuna. Eestis eravaldusesse jäi läänistati, peamiselt sõjateenistuses osalemise eest. Lääänistamine toimub väikeläänide näol, said pärilikeks vasallideks. Jagati vasallilääniõigused. Pärilikku lääniõigust on suhteliselt vähe. Läänisaajad olid esialgu 45
annaabi.ee 
