negatiivsed küljed nii kõrgeltarenenud riikidele kui arengumaadele. Globaliseerumine – kogu maailma haarav majandus-, kultuuri-, haridusalaste jm. sidemete laienemine; Põhjused – info kiire liikumine; rahvusvaheline tööjaotus; kapitali vaba liikumine; rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine. + Konkurent suureneb Kaupade valik suureneb Tehnoloogia kiirem areng Tööjõu pidev koolitus Uued traditsioonid Rahvusvaheline turism - Paljude kohalike ettevõtete kadumine Lõhe rikaste ja vaeste vahel suureneb Kultuurilise mitmekesisuse suurenemine Immigratsiooni suurenemine Haiguste kiire levik 5
Virtuaalfirmad. Skype RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID: IMF - Rahvusvaheline valuutafond. WTO Maailma kaubandusorganisatsioon EL Euroopa Liit NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assositssatsioon ALADI Ladina Ameerika Integreerumise Assositasioon APEC Aasia ja Vaikse ookeani Majanduskoostöö OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon ASEAN Kagu-Aasia Maade assotsiatsioon OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon 1. Tootmisviisi mõiste, jaotus. Iseloomulikud jooned traditsioonilistel, industriaalsetel ja postindustriaalsel tootmisviisil. Millal maailmas mindi ühele või teisele tootmisviisile üle, kus tänapäeval maailmas esineb? 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit.
Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangladeshis 1.Saavad alguse seoses industriaaliseerimisega 2.levinud suurtes inimgruppides 3.esineb tööjaotus 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto, nafta, teras, mineraalväetised, telefonside, lennnuk, raadio 3
kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine.
Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem tööstusriigid, kolooniad Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes
Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond
Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond
kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduse maailmamajandus s Millistele infoühiskonnale omastele joontele vastab Eesti? 1. Suur osa elanikkonnast, üle 70%, on hõivatud teenindavas sektoris 2. Põllumajanduse osatähtsus nii rahvastiku hõives kui SKT-s on väike 3. Interneti/arvutite/mobiiltelefonide vms. Kasutajate hulk ühiskonnas on suur 4. Kõrge haridustase, palju kõrgharidusega inimesi ja väga madal kirjaoskamatute protsent (Kas üldse on?) 5. Kaasaegne rahvastiku tüüp, madal iive.
ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944
Ühiskonna areng ja globaliseerumine 35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond · levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem
Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruum maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta
ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6
ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist põllumajanduses tööstuses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu 0, 0,944 indeks sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
töötajaist tööstuses töötajaist põllumajanduses teeninduses Peamine Maakond, provints Riik(kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine 4.Tulemuste avaldamine 5.Uus teooria - Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire,vaatlemine,mõõdistamine,asukoha määramine,kaardistamine jne. - Ühiskonnageograafia uurimismeetodid:vaatlemine,käsitlemine,testimine,andmete täitmine jms. - Religioon on usul rajanev põhjendamist mitte vajav maailmavaade - Kunst on maailmatunnetuse esindamise viis,keskendub esteetiliselt mõjuvale. - Tehnoloogia on teadmised,kuidas midagi teha või valmistada - Loodusteaduste areng:evolutsioon,murrangud: 1.Loodusteaduse teke.Algselt kogusid teavet looduse kohta Idamaalased,kuid kreeklased olid need ,kes rajasid teaduse. 2.Geoteaduste teke.Uusaja I poolel koguti faktilist materjali Maa looduse kohta,mille süstematiseerimine nõudis laia silmaringiga naturaliste. 3.Murrang geoteaduses.Laamtektoonika hüpoteesi püstitas A.Wagner,kes väitis,et nüüdismandrid on
Üleminekul käsitööndus- likult tootmiselt seeria- ja masstootmisele oli vaja hakata ostma ja ladustama suuri koguseid toot- miseks vajalikke materjale. Kuna masinate kasutuselevõtmisega kasvasid valmistoodangu mahud hüppeliselt, ladustati toodetud kaupu enne müüki suurtes kogustes. Suurte kaubakoguste tootmine ja ladustamine tingis omakorda vajaduse müüa kaupu kaugematel turgudel. See omakorda sundis mõtlema mere- ja maismaatranspordi arendamisele ning olemasolevate võimaluste paremale ärakasutamisele. Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao-
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
plastijäätmete ja rehvijäätmete (ehk vanarehvide) ringlussevõtu arendamine, sealhulgas ringlussevõtuks ettevalmistav tegevus, kui jäätmete ringlussevõtt on tagatud; 5) ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud jäätmete töötlemise toetamine, mis võimaldab jäätmed suunata tagasi sama ettevõtte tootmisprotsessi; 6) jäätmete korduskasutussüsteemide väljaarendamine; 7) põlevkivituha kuivalt ärastamise ja säilitamise tehnoloogia arendamine; 8) tootja vastutusega seotud jäätmete liigiti kogumissüsteemide arendamine, mis on suunatud elanikkonnale paremaks jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 28 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. 3. VEEVARUSTUS SADAMATES
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud.
ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside,
Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid.
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste
Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
