raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi
ülesandeid (nt külvipindade optimiseeriseks) Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB sisemälu) JUKU Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt. 19871992 Loomiskoht Baltijets Factory Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080 analoogi KPp580 protsessorit. TARTU Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti Stabiilsem, kui JUKU Probleem: Floppy formaatimine pidi toimuma teises arvutis JUKU ja TARTU kasutasid CP/M operatsiooni süsteemi. NVSL arvutid Esimene projekt 1943 Kiievis. Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti konstrueerimine Esimene katsetus valmis 1951. Esimene NSVL arvuti, Sergei Lebedev juhtimisel NVSL arvutid NSVL Liidu Teaduste Akadeemia Energeetika Instituudis oli samalaadne töö I.Bruk juhendamisel. M1 1952 M2. Hiljem seeriatootmises nimega "Minsk" 1953 valmis J. Bazilevski juhtimisel arvuti "Strela", mis läks seeriatootmisesse
Riikide rahulolematus IMS tulemustega Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tö...
• Sõlmiti MRP. • Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused • Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. • Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. • Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2.MRP leping(mida sisaldas, osapooled,mida otsustati)? • mittekallaletungileping • Saksamaa ja NVSL (23. august 1939) • Hitler vajas tugevat liitlast •sisaldas salajast protokolli, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome,Eesti,Läti, Poola idaosa. 3.Müncheni kokkulepe • September 1938 • Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa 4. 5.Soome Talvesõda • Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30.november 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13.märts 1940.
Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu rikkumises, saadeti armee sisse.
1939 kuulutasid sõja Saksamaale >Istumissõna ehk Sitzkrieg Poola langes kahe nädalaga > Idast alustas rünnakut ka NSVL 28.09 - piiri ja sõpruslepe sõlmimine > Leedu läks NSVL-le > Poola jagati ära Atlandi lahing 1939-45 * Saksa ja inglise-Usa laevastike vaheline mõõduvõtt atlandil * Kestis läbi terve sõja * Eelkõige allveesõda * Lääneliitlased kasutasid ka lainereid > Queen mary > Queen Elizabeth * Lõppes liitlaste kindla võiduga Talvesõda 30.11.1939 - 12.03.1940 * NVSL ja soome vahel * Mrp otsene tagajärg > NSVL n'udis Punaarmee baaside loomist Soome territooriumile > Soome keeldus, otsustas ennast kaitsta * Mannerheimi liin > Legendaarne kaitseliin Laadoga juures. > Oli pigem meestest moodustatud ' Heaks liitlaseks külm talv paksu lumega * Sõda lõpetati Moskva rahuga > Soome säilitas iseseisvuse > Loobus Laadoga ja Hanko aladest Prantsusmaa vallutamine * Plaani koodnimetus GELB (kollane) > Sisaldas ka Belgia ja Hollandi vallutamist * Algas 10.05
See tekitas vastuolulisi suhteid USAga ja viimane lõpetas abistamise. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes. 1973. aastal kukutai Allende valitsus ja riigis kehtestati diktatuur, mis kestis kuni 1980 aasta lõpuni. Nicaraguas kukuti endine hirmuvalitseja ja võimule tulid sandinid, kes kehtestasid edasi diktatuuri. Nad hakkasid moodustama sõjaväge. Nende vastased kontrad alustasid nende vastu sõda ja Nicaraguas tekkis kodusõda. Sandiniste toetasid NVSL ja Kuuba. Kontraid abistas USA. NSVL lõpetas abistamise olid sunnitud Sandistid taanduma ja riigis korraldati vabad valimised. Riik muutus demokraatlikuks. 1980.-1990. aastail toimus enamikus Ladina- Ameerika diktatuuririikides üleminek demokraatiale. Olukord selles piirkonnas muutus tunduvalt kindlamaks. Nii mitmeski riigis lõpetati aastaid kestnud kodusõda ning alustati demokraatlike ümberkorraldustega. Raske probleem oli Ladina-Ameerika riikide valitsustele ka
pettumus ning majanduslik kitsikus suurendasid inimeste hulka, kes tundsid, et senine ühiskondlik korraldus ei suuda neile lahendust pakkuda. (Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmuslike liikumiste tekkeks. Komitern- ülemaailmne kommunismi organisatsioon. Rapallo- 1922- Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping, millega taastati riikidevahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjareparatsioonide nõudmisest ning lepiti kokku majandussuhete arenamises. Saksamaa saab NVSL aladel oma sõdureid treenida. Reini tagatispakt- Locarno konverents(1925). (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia) Samuti Saksamaa, keda esimest korda võeti kui võrdõiguslikku partnerit, mitte kaotajana. Seal sõlmiti tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’ paika pandud läänepiiri. Briand’i ja Kelloggsi pakt(1928)- Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. Selle
Eesti armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Juulikuus toimusid mittedemokraatlikud Riigivolikogu valimised, mille võitsid kommunistid poolthäältega 92,3% ( konkureerivaid parteid polnud lubatudki). 21.juuli kuulutas Riigivolikogu Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.august võttis NSVL Ülemnõukogu ENSV NVSL kooseisu. Martin Raudsepp NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis 3 Ümberkorraldused ja repressioonid nüüdses Eesti NSV-s jätkusid ning laienesid veelgi. Riigivolikogu nimetati üleüldse Ülemnõukoguks ja selle presiidiumi esimeheks sai Johannes Vares-Barbarus. Eesti valitsusest sai Rahvakomissaaride
nõuab suhteliselt vähem kapitali ja annab kiiremini kasumit. Kui kergetööstuses on juba kasum tulemas, algab rasketööstuse arendamine. Sotsialistlikes riikides seisneb industrialiseerimine suurtööstuse, esmajoones rasketööstuse ja selle südamiku – masinatööstuse plaanipärases arendamises. See kindlustab sotsialistlikku korda, tagab riigi tehnilise ja majandusliku sõltumatuse kapitalistlikust maailmast. NVSL alustas industrialiseerimist 1926. aastal. Sundkollektiviseerimine. 1920. aastate lõpul tekkisid NSVLs raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuda kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Selle tulemusena puhkes NSV Liidus 1932. aastal suur nälg
NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse Kulak- jõukas talupoeg, kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu Viisaastak- viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest, NKVD- GULAG- ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem Laupua liikumine-rahvuslik-parempoolne, mis tekkis soomes vastukaaluks kommunistlikele erakondadele. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. BBC- Inglise raadikompanii, British Broadcasting Company, 1923. Dadaism- paroodiline kunstivool, mis pilkas originaalitsevaid kunstnikke ning konservatiivset kodanlust.
Kaubamärgiks olekut tähistab registreid, TM, R Registreeritud kaubamärgi omanik võib pöörduda kohtusse, kui kaubamärki hakkab kasutama keegi teine. Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav. KAUBAMÄRGIKS VÕIB OLLA: * sõna või sõnad *kujuised(nt sünad, sümbolid) *etikett *ruumiline kujund jne Mitte-brändid mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt konkreetseid, peamiselt alama astme vajadusi, mida nt eesti kontekstis veel vanemad iimesed mäletavad NVSL ajast. Referents brändid brändi tunnused nende peamine funktsioon on tagada eristumine, äratundmine. Tagada kvaliteedi. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugevusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus. tarbija poolt vaadatuna võib bränd toetuda tarbija eneseväljendust, olla meediumiks. Brändile omistatakse ,,mina", is toetab selle eristumist konkureeritavat brändidest. Bränd kui ikoon. Väga kõrge margiteadvus. Tugev kuvand
mida ta teeb. Oma silmaga teda mitu korda elus näinuna, võin ma suure kindlusega öelda, et Lipp näitas seda sitkust ja kindlust välja ka hiljem, staadionitel pealtvaataja olles. Kui ma olin raamatu lugemise lõpetanud ning kaane kinni pannud, valdas mind nii palju erinevaid emotsiooni ja mõtteid, mida püüakski kirjeldada. Näiteks tekkis hulganisti ,,miks" küsimusi. Miks ei lastud ikkagi Heino Lippu OM-dele? Kui ta oleks NVSL toonud kindla kuldmedali. Kas siis NSLV ei läinud korda nende sportlaste tulemused? Tundub, et mitte. Hooliti vaid riigisüsteemist, mis oli täiesti absurdne. Raamatut läbi lugedes mõtlesin endamisi, et kui raske oli tegelikult olla sportlane just sellel ajal kui seda oli Lipp. Kõik oli piiratud, midagi öelda ei tohtinud, muidu saadeti karistuslaagritesse jne. Kõige tipuks nagu ma eelnevalt olen maininud, valdas mind suur emotsioon H. Lipu suhtes. Eelnevalt temast suhteliselt palju
jälle Moskva võimu alla sattumist. Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde. NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Pariisi rahukonverents Sõja lõpp 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. Albaania sai iseseisvaks. Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo. Vastupanuliikumine Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a
· Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). · Asustati ÜRO. Sõja lõpp · 10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. · Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. · Albaania sai iseseisvaks. · Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. · NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo. · Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, nõuti reparatsioone ja võeti ära Ida-Preisimaa ja arvukalt teisi alasid. · Võitjariigid sõlmisid rahu Jaapaniga San Franciscos. · Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. · Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. · Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest.
3. Sept 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja GBR Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud. Sakslased kasutasid Poola ratsaväe vastu tanke, Poola lennuvägi hävitati esimesel päeval. Õhu täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitasid Poola üksuste ühendusteid ning tagalatpuhastades teed oma soomusjõududele 17.sept 1939 tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, ning NVSL ja Saksa väed pidasid koos võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas kiirelt enda väed Saksa-Prantsuse piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust Aktiivsem tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis suurt kahju.
o Kõige rohkem võitis pingelõdvendusest ja Helsinki lõppaktist NSVL, kelle maailmasõdadel võidetud alade staatust omanikuna tunnustati. Lisaks sai Moskva siluda suhteid ka endiste vaenlastega, kellega nüüd tulutoovad paktid sõlmitud olid. Kommunistlikut parteid ei heidutanud ka lääneriikide jaoks oluline kolmas korv, millega kehtestatavaid inimõiguseid riik eirata kavatses. Pingelõdvenduse lõpetamiseni viis NVSL tungimine Afganistani ja sealse sõja algus. Mõistmine, et Moskva ei lõpeta enda ‘trikke’. Ameerika president R.Reagan võttis eesmärgiks NSVL purustamise. 16. Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema-kirjutama, näiteks seda, et kuna ta mingi riigi juht oli. Stalin, Hruštšov, Brežnev, Truman, Eisenhower, Kennedy, Nixon. Stalin - 1922-52 NSVL Kommunistliku Partei peasekretär, kes muutis riigi vaesest
John Glenn- esimene ameeriklaste kosmosemees J.Glenn Välispoliitika- paindlik reageerimine Robert Kennedy R.Kennedy Lyndon Johnson (1963-69) Johnson “Suur ühiskond” ● Ulatuslikud sotsiaalreformid Neegriliikumise kõrgaeg Nõukogude Liit Nikita Hruštšov (1953-64) Hruštšov Sula-aeg Vägivallapoliitika lõpetamine Stalini kuritegude hukkamõistmine Juri Gagarin- esimene NVSL kosmonaut Gagarin Seitseaastak 1964 Vabastati Hruštšov ametist Leonid Brežnev (1964-1982) Brežnev INDIA, HIINA, INDONEESIA 20.2.18 India ● 1947 India iseseisvumine; ● Senine Briti India jagati kaheks: ○ Hindude riik– India; ○ Islamiusuliste riik– Pakistan; Mohammad Ali Jinnah ● üks riigi rajajatest;
annaabi.ee 
