Selgrootute paljunemine (0)

Konspekt. Kuidas selgrootud paljunevad. Kuidas selgrootud paljunevad? Suurem osa neis paljuneb suguliselt,aga osa mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine : Selgrootutel on paljunemisviise,mida keerulisema ehitusega selgroogsetel pole.N�iteks meriroosidel on loomade kohta erakordne v�ime paljuneda ka pooldudes,mis on tavaline �herakuliste organismide paljunemisviis.Mitmesugused lihtsa ehitusega loomad v�ivad paljuneda mitmeks osaks jagunedes.Nad suudavad taastada suuri kaotsil�inud v�i vigastatud kehaosi. Osa selgrootute,nt k�snade,h�drade ja korallide tavaline paljunemisviis on pungumine . Miks on mittesuguline paljunemine kasulik? Mittesugulise paljunemise korral on j�reltulija vaid �ks vanem ning j�rglased on k�ikk �hetaolised,samasuguste omadustega,sealhulgas ka puudustega.Samas on mittesuguline paljunemine lihtne ,kiire ja t�hus:pole vaja kulutada energiatega aega sugurakkude tootmiseks,partneri otsimiseks ega peibutamiseks. Mida on vaja suguliseks sigimiseks? Sugulise paljunemise korral peab toimuma viljastumine .Tavaliselt l�heb vaja kaht eri soost isentit,seega on suguliselt sigivad loomad enamasti lahksugulised.N�iteks karpide, ainu��nsete ,merit�htede ja merisiilikute isased ja emased omavahel kokku ei puutugi naad lasevad oma sugurakkud vette,kus need viljastuvad kehav�liselt.ka putukad ja � mblikud viljastuvad kehav�liselt. VILJASTUMINE. Kehasisene . Kehav�line. Toimub keha sees. Toimub v� ljaspool keha vees. (vihmaussid ,�mblikud ,mardikad) ( karbid ,ainu��nsed,merit�hed ) M�ni selgrootu v�ib olla nii ema kui ka isa eest. Sellised selgrootud on vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides v�tta isase ja ka emase rolli.Neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Mis on sugulise paljunemise eelised? Sugulise paljunemise korral on iga j�reltulija ainulaadne,st teistest m�nev�rra erinev. N�iteks v�ib ta olla vastupidavam m�ne haiguse suhtes parema kaitsev�rvuse v�i v�i muu sobivama tunnusega. Kas ilma partnerita saab suguliselt sigida ? Uus organism v�ib erandkorras areneda ka viljastamata munarakust(see on neitsi sigimine). N�iteks mesilastel,sipelgatel,vesikirpudel ja lehet�idel. Mis saab munadest? Kui munad on viljastunud, j��vad need omap�i arenema. Suurem osa selgrootuid j�rglaste eest ei hoolitse ja seet�ttu hukkub neid palju.Kaotusi korvab suur munade hulk,mis v�ib ulatuda k�mnetesse tuhandetesse.Munad paigutatakse tavaliselt toidu l�hedusse,et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega.Nende munadest koordunud j�reltulijad on vastsed , kes on esialgu kujult hoopis teistsugused.Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast.Selline areng aitab osal loomadel ka levida . Milline on putukate eluring ? Paljude putukate eluts�klis eelneb valmikule mitu arenguj�rku.Enamusel tiibadega putukatel on oluliselt nii v�limuse kui ka eluviisi poolest ja �leminek �hest j�rgust teise on j�rsk, sel juhul on tegu t�ismoonadega.�he p�lvkonna v�ltel l�bivad need putukad muna,vastse,nuku ja valmiku j�rgu.N�iteks liblikatel,mardiklastel ja kahetiivalistel . N�iteks Liblikas areneb t�ismoonadega:1)emane liblikas muneb munad taimele ,2) munast koordub vastne ,3)n�dala v�i kuu p�rast vastne nukkub, 4)nukust koordub libilka valmik . Aga vaegmoonadega toimuvad muudatused j�rk-j�rgult:1)emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb m�nik�mmend muna. talvituvad ja kevadel koorduvad vastsed,2)vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu,3)vastne kestub mitu korda, 4)viimaks kestub vastsest tiibadega lennuv�imeline valmik, kelle elu kestab s�giseni.N�iteks:rohutirts. Kasutatud materjal:Bioloogia�pik, 8 kl ,lk 52-55.