Millised kolm kriteeriumi Foreri efekti toimimisele kaasa aitavad? Horoskoobid käsitlevad üldjuhul seletusi ja iseloomustusi, mis tegelikult käivad samamoodi ka paljude teiste inimeste kohta. Võib julgelt väita, et pea iga inimese kohta. Esimene kriteerium on see, et inimene peab uskuma, et antud kirjeldus või iseloomustus on kirjutatud just talle isiklikult (nagu tihtipeale horoskoobi koostajad soovivad teada kindlat sünnikuupäeva koos aastaga). Teiseks peab selle koostajal olema autoriteet lugeja silmis. Ning kolmandaks – enamasti peaks kirjutama headest omadustest ning vahepeal lisama sõnu “vahest, mõnikord, jne”. 3. Autor kirjutab, et sünniaeg siiski korreleerub osaliselt teatud isiksuseomadustega. Kuidas erinevad autori käsitletud püüded seda asjaolu seletada sellest, kuidas on püütud seda nähtust seletada horoskoopide kaudu? Põhiline erinevus seisneb selles, millel põhinevad need väited. Autori kirjutatu põhineb
Psühholoogia uurimismeetodid, nende eelised ja puudused. vaatlus (enese, teiste) (+ on võimalik objekti vaadelda, - tulemus sõltub vaatleja meeleolust); katse (loomulik, laboratoorne) (+ loomulikul inimene käitub loomulikult, - katset ei saa hästi mõõta; + laboratoorsel hea mõõta, - inimene ei pruugi käituda loomulikult); vestlus ( + vahetu kontakt ja saab jälgida kehakeelt, - tulemus sõltub vestluse koostajast; jõuab väga vähe inimesi välja töödata; eelarvamus vestluse koostajal); ankeet (+ jõuab väga palju, - raske töödelda); test (+ jõuab väga palju; lihtsam vastata; olemas normid ja vastusevariandid,- kõigile ei sobi; kõik ei talu teste); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, - materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav). Psühholoogi eetika
dokumendi registreerimine DHS`is; dokumendi edastamine vastutavale täitjale; dokumendi täitmine/tähtaegse täitmise kontroll; dokumendi vormistamine; dokumendi säilitamine; dokumendi arhiveerimine (AKÜA § 4 lg 1 punkt 2 ja lg 3). Reguleeritud ja lahti on seletatud ka e-kirjaga saabunud dokumentide menetlemine. 2.9.1 Dokumentide vormistamine Dokumendid vormistatakse: algatuskirjana ja vastuskirjana. Dokumendi koostajal tuleb dokumendi vormistamisel aluseks võtta Dokumentide vormistamise juhend. Delikaatsete isikuandmete väljastamisel tuleb aluseks võtta Delikaatsete isikuandmete väljastamise kord. Dokumendi koostamisel määratleb dokumendi juurdepääsule piirangu dokumendi koostaja kui seda ei ole määratletud kehtivas dokumentide loetelus. 2.9.2 Dokumentide väljasaatmine Asutusest saadetakse dokumendid välja: elektrooniliselt e-posti teel; faksiga, postiga; - käsipostiga; ja isiklikult edastades. 2
ilmunud artiklitel vms) Ülevaade töö peatükkideks jaotamise põhimõtetest Märkida, milliseid raskusi töö kirjutamisel ette tuli Teema perspektiivikus (n. materjali kogunes nii palju, et on otstarbekas tulevikus jätkata vms) Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. TÖÖ LIIGENDAMINE PEATÜKKIDEKS Liigendamisest oleneb töö selgus, ülevaatlikkus ja arusaadavus Koostajal tuleb valik teha ja välja jätta üleliigne materjal Teabe kogumisel võib ilmneda, et andmeid koguneb lünklikult, siis tasub kaaluda pealkirja konkretiseerimist Vältida tarbetut kordamist PÕHIOSA sisaldab peatükkidena: probleemi seletava kirjelduse probleemi analüüsi tulemuste esitamise töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja
platsil väldib ressursside raiskamist. 3.Alltöövõtu korral olemas vaid töömaksumus ja puudub täielik info ressurside kulu kohta Kui kasutatakse alltöövõtjaid, pole võimalik saada täielikke andmeid tööjõu kasutamisest: seega kasvab tööde hulk, mida ei saa analüüsida. 4.Materjalide kasutamine ja nende maksumus on objektiti erinev Materjalide kasutamine ja nende maksumus erinevatel platsidel on erinev ning eelarve koostajal pole kindlaid usaldatavaid andmeid, sest kasutatava materjali kogus sõltub ka varustamise korraldusest, kontrolli korraldusest platsil, vandalismist ja muidugi kasutatava tööjõu kompetentsusest. 5.Kulud masinatele sõltuvad töö rendist platsil, masinate tüübist ja arvust ning muudest tingimustest Kulud masinatele sõltuvad töökorraldusest platsil, kasutatavate masinate tüübist ja arvust, aga ka
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise või vastava konkursi juhendist. Kohustuslik on viidata kõigele, mis ei ole üldtuntud ja iseesesest mõistetav teave. Näiteks ei vaja tänapäeval viidet väide, et inimene on elusolend (iseesesest mõistetav info), et Maa tiirleb ümber Päikese (üldtuntud teave), sest seda teab valdav osa inimesi. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes
tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. 13. Kuidas jagunevad teosed (algsed teosed vs tuletatud teosed ja üksikud teosed vs teoste kogumikud)? + Teos loetakse tuletatuks kui see on muu teose tõlge, kohandus, töötlus. Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud ja mittekaitstavaid teoseid. Kogumikud on iseseisvad teosed. Koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 14. Võrdle ühisautorsust ja kaasutorsust. + · Ühisautorsuse puhul moodustab teose ühe jagamatu terviku, · Kaasautorsuse puhul koosneb teos iseseiva tähendusega osadest, mida on võimalik kasutada sõltumatult teistest osadest ning mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus)
ülevaade, milline ja miks tehti selline uuring . Seejärel seletati lahti nii sisetööde kui ka välitööde metoodika, kirjeldati piirkonda ning põhjendati miks valiti just see piirkond. Kui metoodika oli lahti seletatud, siis järgmiseks anti ülevaade uurimisaladest. Selles punktis kirjeldati täpsemat paiknemist sügavkaevetel, ning viidi see jutt kokku kaartidega. Lisaks toodi välja milline taimestik, loomastik, reljeef sellel asukohal oli. Neljandaks tuli kursusetöö koostajal kirjeldada muldkatte koosseisu. Selleks tuli piirkonda laiemalt iseloomustada, näidata piirkond mullastiku kaardil. Järgnev peatükk oli muldade morfoloogiast, mis oli üks põhi punktidest. Siin toodi välja kompleksjoonised ning kirjeldati nende sügavkaevete väiseid tunnuseid. Toodi välja ka kirjandusest antud mullatüüpide kohta välja näited ja kirjeldati kõrval kursusetöö koostaja enda kaevete tulemusi. Teiseks põhipunktiks oli muldade agronoomilised
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või
võimaldab arendada analüüsi ja süstematiseerimisoskusi, arendab õppija loovust. 22. Mõistekaart. Mõistekaart on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines. Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt. Kaart koosneb mõistetest (sõnadest), mis on tavaliselt ümbritsetud ringidest või kastidest ja joontest, mis ühendavad erinevaid mõisteid. Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi struktureerida. sunnib teksti mõttega lugema; paneb arutlema olulise ja ebaolulise üle; õpetab eristama mõisteid ja neid õigesti kasutama; õpetab mõisteid omavahel seostama; loob võimaluse seostada teksti varemõpituga; võimaldab mõistete visuaalset korrastamist; kaotab formaalse õppimise teksti läbitöötamisel; annab tagasisidet ja õpetab õppima.
pealkiri ja allikas peavad olema töötlusel fikseeritud. Üksikteosteks ja teoste kogumikeks – ● Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul). ● Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 14. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. ● Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku ● Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 15. Mis on orbteos
töötlemine. Tuletatud teose loomiseks on vaja algse autori nõusolekut ja algse teose nimi, teose pealkiri ja allikas peavad olema töötlusel fikseeritud. Üksikteosteks ja teoste kogumikeks – Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul). Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 15. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust: Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt: Autorile endale
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal lähtuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti
Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb si- duda viidetega vastavatele allikatele(näidatakse koht, kust andmed pärinevad) e. teisisõnu- igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Kuna erinevad teadusalad kasutavad erinevaid viitamissüsteeme, siis tuleb töö koostajal läh- tuda eelkõige oma kooli uurimistööde vormistamise v. vastava konkursi juhendist v. lähtuda vastava valdkonna teadusartiklites kasutatavast süsteemist. Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes. Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud. Tekstis viidatakse kas samal leheküljel joone all, tähistades viite tärniga (numbriga), või teksti
konstruktiivelementi. Tööde lõikes koostatud töövõtja eelarved ei oma aga ühtegi loetletud puudustest: • Esiteks nende aluseks on keskmised kulud ja need on enam seotud tuleviku hindadega kui konkreetses projektis tehtud kuludega. • Teiseks jaotavad nad kõik tööd mõõdetavateks ühikuteks (tuginedes kas kogemustele või normimisele) ja neid saab kasutada projekti kulude analüüsil. Kuna ehitaja on seotud just sellise eelarvega mida konsultant-eelarve koostajal pole, võib väita, et tal on ka maksumusteabe osas eelis. Samas on aga keskmine maksumusplaanija palju suuremate kogemustega kui keskmine ehitaja, et kujundada projekti maksumusteave selliseks, mis vastaks varasele projekteerimise etapile. Selline tegevus on loomulik maksumus-plaanimisele ja -kontrollile: maksumusplaanija vajab töömahtude loendit, mis iseloomustaks võimalikult täpselt tööde kulude kujunemist. 17
töötlemine. Tuletatud teose loomiseks on vaja algse autori nõusolekut ja algse teose nimi, teose pealkiri ja allikas peavad olema töötlusel fikseeritud. Üksikteosteks ja teoste kogumikeks – Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul). Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 14. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust: Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt: Autorile endale
Ja lõpuks võiks selgitus põhineda olemasolevatel, mitte puuduvatel tunnustel. (27) maanteejalgratas – jalgratas, mis ei ole mõeldud maastikusõiduks Kuni sõnastikus ongi ainult kaht tüüpi jalgrattaid, näite 27 määratlus tõenäoliselt sobib. Iga järgmise tüübi (linna-, matka-, triki- vms) lisamisel aga tuleks peale uue kirje lisamise ka maanteejalgratta määratlust kitsamaks ümber kirjutada. See on tarbetu lisatöö, mis pealegi läheb koostajal üsna kindlasti meelest ära. 90 Terminoloogia Sõnade või mõistete määratlemine Üks tunnustatud erinevusi leksikograafia ja terminoloogia vahel on tegevuse objekt. Leksikograafias tegeldakse sõnade ja nende tähendustega, vastates küsimusele „mida see tähendab?” või „kuidas seda kasutatakse?” ja uurides selleks tähendussuhteid ehk semantilisi suhteid sõnade vahel. Terminoloogias tegeldakse mõistete ja nende
leheküljelt. Peatükid algavad uuelt lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4.
süstematiseerida ja seejärel analüüsida. Kinniste küsimuste esitamine on märksa tülikam ja nõuab ankeedi koostajalt palju rohkem eeltööd, kuid nende töötlermine on märksa tõhusam. Lahtiste ja kinniste ( poolavatud ) küsimuste head ja vead on summeeritud küsimuste puhul, millel on ette antud vastused, millele lisandub üks vaba vastusevariant, näiteks veel midagi, täpsustega ........ Ühtlasi võimaldab see ankeedi koostajal ennast kontrollida kui suure osa võimalikest vastustest oskas ta ette arvata. Küsimused, kus vastuseks on arv. Enamasti on neile küsimustele lihtne vasatata, näiteks kui vana te olete, mitu last on teie peres jne. Siin on põhiküsimuseks kas vastusevariandid ette klassifitseerida või mitte. Üldreeglina on soovitav arve ankeedi täitmisel mitte klassifitseerida, sest see tähendab
töötlemine. Tuletatud teose loomiseks on vaja algse autori nõusolekut ja algse teose nimi, teose pealkiri ja allikas peavad olema töötlusel fikseeritud. Üksikteosteks ja teoste kogumikeks – Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul). Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele. 15. Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust. Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust: Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt: Autorile endale
Tähelepanelik kuulaja näeb selle aga läbi. Ausus ja otsekohesus vastamisel on tõhusaimad vahendid nii ebamugavate küsimuste kui ka küsijate vastu. 5. KÕNEKS ETTEVALMISTUMINE 5.1. Kõneks valmistumine Eduka kõne eelduseks on põhjalik ettevalmistus, mis algab eesmärkide sõnastamisest. Kuna sobivate materjalide leidmine on ajamahukas tegevus, tuleb nende valikul lähtuda sellest, kas nad toetavad seatud eesmarki. Liigses materjalis on raske orienteeruda nii kõne koostajal kui ka kuulajatel. Ettevalmistuse hulka kuulub kindlasti ka näit- ja tehniliste vahendite valik. Kõneks valmistumisel tuleb silmas pidada järgmist. * Kuulajakesksus - kuulaja huvide, vajaduste, ootuste, vanuse ning haridustasemega arvestamine. * Olukorrast lähtumine-esinemine, käitumine ja riietus sõltuvad olukorrast, kus kõnet peetakse. * Paindlikkus - olukorraga kohanemine: ootamatustest jagusaamine, materjali kohandamine vastavalt kuulajate huvidele.
andmeid, sest iga töö on unikaalne. Tööde lõikes koostatud töövõtja eelarved ei oma aga ühtegi loetletud puudustest. Esiteks nende aluseks on keskmised kulud ja need on enam seotud tuleviku hindadega kui konkreetses projektis tehtud kuludega. Teiseks jaotavad nad kõik tööd mõõdetavateks ühikuteks (tuginedes kas kogemustele või normimisele) ja neid saab kasutada projekti kulude analüüsil. Kuna ehitaja on seotud just sellise eelarvega mida konsultant-eelarve koostajal pole, võib väita, et tal on ka maksumusteabe osas eelis. Samas on aga keskmine maksumusplaanija palju suuremate kogemustega kui keskmine ehitaja, et kujundada projekti maksumusteave selliseks, mis vastaks varasele projekteerimise etapile. Selline tegevus on loomulik maksumus-plaanimisele ja -kontrollile: maksumusplaanija vajab töömahtude loendit, mis iseloomustaks võimalikult täpselt tööde kulude kujunemist. 89. Kulukontroll töömahtude loendi alusel sõlmitud kogumaksumuslepingus
Tooted tegutsevad autonoomselt ilma inimese juhtimiseta. Tooted vahendavad sihtrühmale sõnumit, et selline on teie elustiil, kuhu teatud toode kuulub. Reklaamid on agentiivsed, kuigi inimest ennast seal pole. Nende toodetega pöördutakse tarbija poole sinatades: sina tee seda. Reklaamid võivad sisaldada fraseologisme, tuntud väljendeid – need on põnevad, kui tuuakse tagasi vanasõnad konkreetse tähenduseni. Vanasõna Iga koer ei köhi, st koer tuleb viia loomaarstile. Reklaamisõnumi koostajal on vaja meeles pidada, et tarbijal on kalduvus aspektinägemisele. Metafooride kõrval kasutatakse võrdlusi. Võrdlusaluseta (kui- või nagu-võrdlus) ehk nn mosaiiksed võrdlused, nt jogurt nagu unistus või uks nagu muusika. Võrdlussõna asemel võib olla ka mõttekriips. Tarvis on esitada kujutluspilt midagi ütlemata sealjuures. See aktiviseerib reklaami vastuvõttu: mis mõttes on jogurt nagu unistus
eeldus lihtsalt tõene, kuigi pole raske konstrueerida konteksti, kus see kindlasti tõene on. Õpiku autor pole käsikirja valmimise ajaks suutnud leida ainsatki mõistlikku näidet, mis ei sisaldaks vaieldavaid eeldusi, mis samas oleksid reaalsed alternatiivid. Minu arvates on intuitsoonivastane, kui sama alus annab samas arutluses alternatiivseid tagajärgi. 25 Näib, et lihtne eitav moodus lausa nõuab mittevälistavat disjunktsiooni. Kui neid omal ajal koostati, siis ei olnud koostajal mittevälistavat disjunktsiooni kusagilt võtta ja neid pole mõtet suruda traditsioonilise loogika raamesse. Kui pole tegemist alternatiividega, siis asendame välistava disjunktsiooni tavalisega ning mõlemad väited ¬M ja ¬N võivad olla korraga tõesed. Ülesanne taandub tavalisele tingiv-kategoorilisele süllogismile, ainult et tagajärg on liitlause. Kuna ¬M ∨ ¬N ≡¬(M & N), siis saame A → M & N, ¬(M & N) ⊨ ¬A (modus tollens).
Õpiku autor pole käsikirja valmimise ajaks suutnud leida ainsatki mõistlikku näidet, mis ei sisaldaks vaieldavaid eeldusi, mis samas oleksid reaalsed alternatiivid. Minu arvates on intuitsoonivastane, kui sama alus annab samas arutluses alternatiivseid tagajärgi. 25 Näib, et lihtne eitav moodus lausa nõuab mittevälistavat disjunktsiooni. Kui neid omal ajal koostati, siis ei olnud koostajal mittevälistavat disjunktsiooni kusagilt võtta ja neid pole mõtet suruda traditsioonilise loogika raamesse. Kui pole tegemist alternatiividega, siis asendame välistava disjunktsiooni tavalisega ning mõlemad väited ¬M ja ¬N võivad olla korraga tõesed. Ülesanne taandub tavalisele tingiv-kategoorilisele süllogismile, ainult et tagajärg on liitlause. Kuna ¬M ¬N ¬(M & N), siis saame A M & N, ¬(M & N) ¬A (modus tollens).
Kui otsustatakse võtta aluseks partneri lepingupõhi, tuleks süveneda hoolikalt kõigisse mõistetesse ja käsitlustesse ning nõuda vastaspoolelt vajadusel selgitusi ja täpsustusi. 412 15 Ostmine Lepingupõhja koostajal on tavaliselt selge, mida ühe või teise klausli all mõeldakse ja miks konkreetne klausel lepingusse lisatakse. Lepingu koostamisel tuleb hoolikalt jälgida, et koostatav dokument hõlmaks kõiki olulisi valdkondi, teemasid ja tingimusi. Lepingu sõnastus peab olema lihtne, täpne ja lepinguosalistele arusaadav.
annaabi.ee 
