kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM, nüüdne Rahvusmeeskoor). Koori kõrge tase tõi kaasa suure publikumenu, koorile kirjutasid laule nii eesti kui ka välis- maa heliloojad, sageli anti kontserte nii endises Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas,
Koolipoisi õunakook 2 muna 0,5 klaasi suhkrut 1 klaas hapukoort 1,5 klaasi jahu 0,5 tl soodat 0,5 kg õunalõike Sokolaadi-õunakook 200 g võid 200 g tumedat sokolaadi 4 muna 250 g suhkrut 250 g jahu 1 tl kaneeli 1 tl küpsetuspulbrit 3-4 õuna hakitud pähkleid suhkrut Sulata või, tükelda sellesse sokolaad. Sega, kuni sokolaad on sulanud. Vahusta munad suhkruga. Sega hulka kaneeli ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Lisa sokolaadisegu. Vala taigen vormi. Koori ja viiluta õunad, laota taignale. Raputa õuntele (fariin)suhkrut ja pähkleid. Küpseta ahju allosas 175° juures 45 minutit. Küpsetatud õunad Õuntel lõigata välja südamed.Täita rosinate, pähklite, suhkru ja kaneeli seguga.Küpsetada ahjus.Kaunistada pohla toormoosi ja piparmündilehtedega. Odrajahu karask Odrajahu 1 muna hapukoort sidrunihapet soodat kaneeli õunu Viktoria ema õunakoogi retsept Põhi 30 g pärmi 0,5 l piima 2 muna pool tl soola 100 g suhkrut
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori 70. Juubeligala „Ballaadid“ 28.märtsil toimus Estonia kontserdisaalis Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori 70. Juubeligala „Ballaadid“. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jaoks on tegemist erilise hooajaga, kuna tegu on koori 70. juubeliaastaga, mis toob kaasa endaga pingelist kontserttegevust. Tallinna kontserdiks saabus kodumaale bass Ain Anger, kes esitas koos kooriga juubelikava. Juubelikava on juba kõlanud ka St James Piccadilly kirikus, Londonis. Ain Anger on maailmanimega Eesti bass. Ta on hinnatud Wagneri-esitaja. Anger on esinenud mitmetes riikides sümfooniaorkestriga ning teinud koostööd tuntud dirigentidega. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori sünnikuupäev on paika pandud
Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". 5. Ballett "Kratt". Tubina muusikas on traditsioonid ühendatud kaasaegsete võtetega keerulised harmooniad, rütmid on kõrvuti rahvaviisi elementidega. Pidas oluliseks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Selleks arendas sageli teose
Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ja nõudis ranget
Kartulikanasalat (Kartul,kana,porgand,sibul,muna,hapukoor,sool,pipar) Tiramisu (muna,nisujahu,suhkur,rõõskkoor,hapukoor,kohv,kakao,kaneel) Porgandikapsa toorsalat (porgand,kapsas,äädikas,suhkur) Kodune seljanka 1.Pese sealiha külma veega ära ja pane potti koos veega keema. 2.Keedusingilt koori kile ja tükelda viiludeks. 3.Konservkurk tükelda viiludeks ja pane eraldi potti hautuma. 4.Korja puljongilt vahtu. 5.Koori viinerilt kile ja tükelda rattasteks. 6.Korja puljongilt vahtu. 7.Pese ja koori kartul ning tükelda kuupikuteks. 8.Koori sibul ja hakki ribateks. 9.pane sibul kuumale pannile ja passeri koos tomatipastaga. 10.Koori ja pese porgand ning tee neljaks. 11.Koori sibul ja tee neljaks. 12.Sibul ja porgand rösti pliidiraua peal. 13
Tõnu Kaljuste Tõnu Kaljuste Sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas on Eesti koori- ja orkestridirigent. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas 1971 lõpetas Tõnu Kaljuste koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakeskkoolis Harri Ilja õpilasena. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Jüri Variste ja Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976.
PÄRT ja TALLIS Pühapäeval, 18. aprillil 2010, toimus Tallinna Metodisti kirikus Kammerkoor Voces Musicalese acapella kontsert Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusikaga. Koori juhatas dirigent Risto Joost. Arvo Pärdi ja Thomas Tallise muusika kooslus oli minu jaoks midagi uut, aga samas väga põnevat. Ja oma üllatuseks sain aru, et nende kahe helilooja helikeeles on midagi sarnast. Aga mis täpselt, seda mina esialgu öelda ei oskagi. Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM TÕNU KALJUSTE Referaat Kohtla-Järve 2013 Tõnu Kaljuste on Eesti koori- ja orkestridirigent, kes sündis 28. augustil 1953. aastal Tallinnas. Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Tõnu Kaljuste sündis dirigendi ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning raadiotöötaja Lia Kaljuste peres. Oma isa nimetab ta oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks ja esimesed
Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmast ning seal laulab 30 1518 aastast neiut. Selle paljukordselt auhinnatud koori dirigent on samuti Külli Kiivet. Peale Lasteekraani muusikastuudio kooridele oli LõunaAafrika Vabariigist esinema tulnud ka Eastern Cape Children`s Choir. Koor asutati aastal 1982 ja koosneb 6070 poisist ja tüdrukust, kes on vanuses 1015 aastat. Koori juhatab Lionel van Zyl. Nende kodulinn on Port Elisabeth ning novembris tuli välja nende kuues CD ,,On Wings of Songs". Koori Euroopa turnee tõttu jõudsid nad ka Eestisse, tuur on sellele koorile juba üheksas.
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.
segakoor Soomest Seppo Murto juhatamisel ja Tallinna Kaarli Kiriku Kontsertkoor Mikk Üleoja juhatamisel. Kontsert algas ühislauluga - Cyrillus Kreegi seadega Eesti rahvaviisist ,,Mu süda ärka üles". Koorid kõlasid üldiselt ilusti, aga kuigi laulev koosseis oli suur, siis oleks oodanud ikkagi natuke vaiksemat pianot. Nüüd alustas oma kavaga Kaarli kiriku koor ja nende esimeseks teoseks oli Joonas Kokkoneni 5. osaline ,,Laudatio Domini". Selle puhul häiris mind natuke koori sopranirühm, kelle tämber oli väga kile ja ei sulandunud kogu ülejäänud kooriga. Koori plussiks oli ilus ja mahe aldirühm ja suur ja ilus forte. Järgmiseks kõlas Guillaume de Machaut ,,Kyrie". Selles teoses domineerisid mehed. Siin jäi vajaka erinevate häälte sisseastumiste täpsusest ja nende sisseastumiste välja kuulamisest, mida selle ajastu ajastu/helilooja muusika nõuab. Kontsert jätkus samuti missa osaga, seekord Urmas Sisaski ,,Credoga"
,,Harald ja Matilde", mis polnud ka väga jõulukontserdile sobilik. ETV lastekoor oli minu arvates väga tubli ja mulle meeldisid nad väga. Nad laulsid koos Hanna-Liina ja Jarekiga jõululaule. Lastekoori dirigent ja kunstiline juht on Lii Leitma, kes on saavutanud naiskoori lauljana kõrgeid kohti konkurssidel üle maailma, ning koormeister ja kontsertmeister Õnne-Ann Roosvee. Neil on väga efektne lavaline liikumine, mida oli ilus vaadata. Väga tore oli näha esinemas koori, mis on rahvusvahelisel tasemel. Nad on käinud kontsertreisidel Soomes, Prahas, Hong Kongis, Ungaris ja Lõuna-Aafrikas. Sellises kooris tahaks isegi olla. Neil on olnud ka enda jõulukontsert aastal 2005 nimega ,,Hingevalgus". Koori ja eeslauljaid saatis ka kitarrist Marek Talts. Koori esitus oli väga hea. Esitati nii lõbusamaid jõululaule kui ka aeglasemaid ja rahulikemaid. Tänu neile jäi kontsert mõnus, rahulik ja jõululine. Kokkuvõtteks jäin kontserdiga väga rahule
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi
Kurgi-õuna-sellerismuuti 1. Koori kurk ja lõika väiksemaks. 2. Koori õun, eemalda südamik ja lõika väiksemaks. 3. Lõika ka seller väiksemaks. 4. Aseta kõik komponendid kannmikserisse ja püreesta ühtlaseks massiks. 5. Maitsesta kergelt musta pipraga ja serveeri koheselt. SOOVITUS: * Jogurti asemel võid lisada hoopis mahla, nt õuna- või viimarjamahla, sest need ei riku värvi ja on mõnusalt happelise maitsega. * Serveeri koheselt, sest seistes võib jook hakata kihistuma ja vajab segamist. * Maitse enne lisamist kurki, et see mõru ei oleks
bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal. Hetkel jätkab Uusberg õpinguid magistriastmes Toivo Tulevi ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2008. aastal pani ta oma sõpradest kokku kammerkoori Head Ööd, Vend, mis suudab helilooja teoseid esitada tema enda mõttemaailmale kõige sarnasemalt. Pärt Uusberg on üks mu lemmikheliloojaid, sest tema teosed on ilusad, lihtsad ja rahustavad. Kuigi laulud tunduvad lihtsad, on nende laulmiseks siiski vaja väga võimekat koori, sest tihtipeale on lood suure ulatusega. Lisaks meeldib heliloojale väga sekundeid kasutada, mille tõttu on keeruline hääli balanssi saada. Ka kontserdil esitlusele tulnud tsükkel nõudis samadel põhjustel võimekat koori ning minu arvates sai ETV tütarlastekoor sellega väga hästi hakkama. Tsüklist meeldis mulle kõige rohkem teose esimene lugu ,,Ave Maria", mis paelus oma lihtsuse ja neutraalsusega. Eelviimases loos ,,Alma redemptoris mater" laulis soolot
algriim-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas.parallelism-ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea .vanema murdekeele kasutamine,pikad tekstid,sündmuste aeglane kulg.viis- lihtne,järgib teksti ülesehitust(3-5 astet),astmeline liikumine.Hilisemad regilaulud 5-8 astmega,helikõ rgused täpsemad.regiviisid kas ühe- või kaherealised. Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja ja koori vaheld ,koori liitumine lauljaga värsi viimastel silpidel.kahe koori vaheldumisi laulmine.rühm ilma eeslauljata.lauldakse ilma pilli saateta.improviseeritakse.üksi laulmine.esinejateks ro hkem naised.siirdevormilised laulud-üleminekuvorm vanemalt regilaulult uuemale rahv alaulule,hakkas kujunema 18.saj.tekstis võivad koos esineda alg-ja lõppriim,parallelism, salmid.UUEM RAHVALAUL.tekkis 18saj,levis 19saj.tekkepõhj.pärisorjuse kaotamine, hariduse levik,
ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine.
............ ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid, rekvisiidid. Dr-teose Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge. välisvormiliseks tunnuseks on dialoog, põhielemendiks tegelased. Dramatism inimese Pikapeale koori osa vähenes, kasvas näitlejate osakaal ja arv. sisemiste jõudude eriline pingulolek taotleb tõelise sündmuse illusiooni. Iseloomulik on Antiiktragöödia osad: 1) proloog (koorijuht esitas sündmustiku); olustikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu avatakse karakterid. 2) koori tulek ja laul ( - meeleolud ja muljed);
· regilaul valdavalt kirjakeele kasutamine ühehäälne sündmuste areng on tekstis kiirem · Setumaal esineb VIIS: mitmehäälsust - üleminh. KILLÕ, alumineh. TORRÕ · heliulatus on suurem ja ESITUS: eeslaulja ja koori vaheldumine on palju hüppeid · täpne intoneerimine · kahe koori vaheldumine (kiigelaul) · oli · rühm ilma eeslauljata funktsionaalharmoonia ehk (mardilaul) kolmeduurilood · sageli improv. esituse · oli refrään
külmikus või külmas keldris säilitamiseks lisa 400grammi suhkrut ühe kilo marjade kohta. Vähema koguse suhkru puhul ei toimi suhkur enam konservandina vaid hoopis soodustab bakterite kasvu ja riknemist! Mooside retseptid Õuna-safrani moos tüümianiga 2 kg hapusid õunu 2 dl õunasiidrit 800 g Suhkrut 1 pakk Santa Maria safranit (0,5 g) 1 tl Santa Maria tüümiani saad umbes 1,4 liitrit moosi Koori õunad, haki tükkideks ja pane kuni keetmiseni happelisse vette seisma. Paksupõhjalisse potti vala õunasiider, lisa pool suhkru kogusest ja safran ning keeda tasasel tulel kuni suhkur on sulanud. Lisa õunaviilud ja keeda tasasel tulel umbes 45-50 minutit, eemaldades pinnale tekkinud vahu. Ümbes 10 minutit enne keetmise lõppu lisa tüümian. Tõsta hoidis puhastesse kuumadesse purkidesse ja sule õhukindlalt . Kollase tomati vürtsmoos 1,5 kg kollaseid tomateid 2 sidrunit
Variste (koorijuhtimine) ja Roman Matsovi (orkestrijuhtimine) käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1966. aastal lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellelt õpetajatöö rohkem aega nõudma hakkas, täielikult üle. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud ja 1978 1985 (teistel andmetel 19801982) rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. 1980 saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla Bartóki nimelisel
RAM Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs.
Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes täiendada ning hakkas käima Tartus eratunde võtmas. IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897). Dresdenis õppis ta ka instrumenteerimist ning kuulas klaverimänguõpetuse metoodika loenguid.
Kreeka teater Sai alguse Dionysose pidustustest. Kesksel kohal tragöödiad. Komöödiad labased Austati naisi Näidendites ainult mehed Näoilmete näitamiseks kanti maske Teatreid rajati mäekülgedele Koori kasutati jutustaja rollis Näitlemine toimus orkestral Sümboolne 2 oboolne tasu, mille maksis mõni rikkas kodanik Sarnasus Põhinesid peamiselt kreeka legendidel Esimesed rooma näitlejad olid kreeklastest orjad Kasutati sarnaseid kostüüme Rooma teater Sai alguse kreeka vallutamisega Kesksel kohal komöödiad, mida oli lihtne vaadata, muutus meelelahutuseks Näitlejad peamiselt orjad, vabastatud orjad, keda ei austatud, hiljem tõusis näitleja positsioon tähtsamaks
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht ja orelil Ene Salumäe kes oli ainuke naine karja meeste seast. Kontsert algas looga ,,De profundis" / ,,Sügavusest hüüdsin", mis oli ühtlasi ka kõige võimsam lugu. Selles loos oli kuulda mõnusat crescendot-muusika tugevnemist ja diminuendot- kahanemist
aprillil Paide kultuurimajas toimunud muusikali, mis kandis pealkirja ,,Meie kooli muusikal". Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge. Pooleteist tunni vältel esinesid: näiteringid ,,Maski taga" ja ,,Meeleolu", tantsurühmad ,,Päikeselapsed", ,,Tantsuwägi", ,,Seltskond", ,,Uhkeste" ja ,,Ilodus", väikesed võimlejad, mudilaskoor, lastekoor, segakoor, noormeeste ansambel
Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja
Suureliikmeline koor oli oluline tragöödia algpunkt. Kohalike tavade sulanudmine ja muundumine. Komöödia omandas karnevali jooned. Tragöödia kirjanikud osalesid võistlustel. Tragöödia pidustused. Draama kuulus tragöödia juurde. Oli tragöödia kroteskne lisandus/vastus. Dionüüsuse kultust petakse kõige otsesemaks tragöödia rituaalseks ja sakraalseks allikaks. Tavandiga seotud laulud, näiteks pulma või leina laulud. Koori eeslaulja hakkab kooriga „dialoogi“ pidama. See on esimene asi, mida teatri loomiseks on tarvis. Homerose aeg ja tema looming oli temaatiline alus teatrile. Tema teoseid kanti ette ka ennem. 534 eKr on esimene kultuuristatud kreeka teatri sünd. Ateena poeedid, kelle elemendid viidi hilisemasse teatriloomingusse. Edaspidi koori roll väheneb, kuid näitleja tähtsus suureneb. Näitlejate arv suureneb. Üksikisiku tähtsus suureneb.
Barokiajastu suurmeistrid. Johann Sebastian Bach Lapsepõlv ja õpinguaastad: Sündis Saksamaal muusikute perekonnas. Peale vanemate kaotust kasvates teda vend, kes õpetas ta orelit mängima. Töänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaei kooli koori. Tööaastad: Kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlehausemis ja Weimaris õukonnakapelli kontsrtimeistina. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Oli kirikumuusik. Isiklik elu. Oli 2 korda abielus ja 20st tema lapsest said 4 tuntuks heliloojatena. Elu lõpul süvenes
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal
Mõningal määral kasutati ka tellist. Romaani kirik mõjus oma massiivsete, paksude kivimüüride ja suhteliselt väikeste akendega üsna raskepäraselt. Paksud müürid ja massiivsed tornid olid head kaitseotstarbeks. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid
Kontsertanalüüs Käisin esimesel advendil, 29. novembril Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoori kontserdil Jaani kirikus. Rahvast ei olnud väga palju, sest õues sadas kohutavalt ja paar tundi enne seda oli just toimunud üks kontsert. Enamus linnarahvast oli seal käinud. Koor on asutatud 1996, peadirigent on Peeter Perens. Koori liikmeteks on Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor on esinenud nii Eesti kui ka mujal maailmas ja osalenud erinevatel konkurssitel ja koorifestivalidel. Olulised saavutused koori jaoks on näiteks 1991. Aastal ,,Kuldne Diplom"Budapesti koorifestivalil ja I koht 2004. Aastal cam laude Veldhoveni rahvusvaheliselt noortekooride festivalilt Hollandis. Tallinna Tehnikaülikool kammerkoor kuuleb Eesti Kooriühingusse ja Eesti Kammerkooride Liitu. Sel suvel käis TTÜ
algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet)
500 G HAPUKOORT 20% LUSIKAS 200 ML VAHUKOORT 35% VÄIKE KAUSS 3 TK BANAANI RIIV 1 KLAAS MAHLA LÕIKELAUD 3 SL SUHKRUT NUGA VÄIKE TÜKK SOKOLAADI MIKSER KAUNISTAMISEKS KIIVIT JA VAARIKAID VALMISTAMINE LAPSED: 1. KOORI BANAANID NING LÕIKA ÕHUKESTEKS VIILUDEKS. 2. PANE ÜKS KLAAS MAHLA VÄIKSESSE KAUSSI. 3. KASTA KÜPSISED ÜKSHAAVAL MAHLA SISSE JA TÕSTA SIIS TORDIALUSELE. LAO ALUSELE ÜHEKS KIHIKS 9 KÜPSIST. 4. MÄÄRI KÜPSISTELE PEALE UMBES 1 CM PAKSUNE HAPUKOOREKIHT. 5
1 kg veisekonte lihaga (supikogu, raguu) 2,5 l vett 2 suuremat peeti (u. 500 g) 1 suurem porgand 1 suurem mugulsibul 500 g hapukapsast (võib asendada ka värskega) 5-6 kartulit 70 g tomatipüreed 2 tl äädikat 2 loorberilehte 3-4 tera pipart Kondid panne külma veega keema, neile lisada loorberilehed, pipraterad ja veidi soola. Keeta madalal kuumusel, kuni liha tuleb kondi küljest lahti (u. 2-3 tundi). Koori ja riivi peedid. Prae peeti tomatipüreega pannil vähese õliga, kuni peet on pehme. Lisa paar lusikat äädikat, et peet ei kaotaks oma värvust. Tõsta kõrvale. Riivi porgand ja haki sibul. Prae porgand ja sibul vähese õliga pannil kuldseks. Kui puljong on valmis, tõsta sealt kondid välja ja kurna puljong. Nii väldid pipraterade ja loorberi sattumist valmis supi sisse. Koori ja haki kartulid kuubikuks. Lisa puljongisse. Lisa puljongile ka praetud sibula-porgandi segu ning hapukapsas
g tomateid C-vitamiini vajaduse. Tomat sisaldab rohkesti väärtuslikke mikroelemente- vaskee, tsinki, joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid. -Sool on mereveest aurutamise teel saadud soola, milles on peale tavalise naatriumkloriidi ka palju kasulikke ühendeid nagu jood, magneesium ja kaalium. -Suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. Eeltöötlemine : Puhasta lamba kaelaliha kelmest. Koori küüslauk. Pese paprika ja puhasta see. Pese ning sorteeri petersell. Lamba liha tuleb lõigata kuubikuteks. Hakki puhastatud küüslauk väga peeneks. Lõika paprika kuubikuks. Hakki petersell peeneks. Kuumtöötlus (hautamine): Lase õli pannil kuumaks. Lisa sinna kuubikuks lõigatud lamba kaelaliha. Lisa sinna hakitud küüslauk ja paprika. Mõne ajapärast lisa vürtsid ning prae veel 1 minut, et aroom vallanduks. Maitsesta soola ja purustatud pipraga. Tõsta praetud liha potti
..8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid
Tehnoloogilised kaardid Eelroog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Koka üleminekueksam Valmistamine Koka üleminekueksam Pearoog Maitseained kantakse sisseostmisel ettevõtte kuludesse ja kaetakse juurdehindluse arvelt. Valmistamine Koka üleminekueksam 1. Puhasta veisemaks soontest ja kelmetest ning ribasta 2. Koori ja haki sibul 3. Kuumuta potis õli ja passeeri sibul 4. Seejärel lisa maks 5. Pruunista ning hauta kuni maks on küps 6. Maitsesta soola ja pipraga 7. Lisa tomatipüree ja kuumuta 8. Valmista veest ja puljongikontsentraadist puljong 9. Kuumuta potis õli ja lisa sinna nisujahu 10. Kuumuta kuni segu võtab pruunika värvuse 11. Seejärel lisa pidevalt vispliga segades puljong 12. Vala kaste maksa peale, sega läbi ja maitsesta lõplikult 13
Aleksander Läte (1806-1948) oli helilooja ja pedagoog, esimene eestlasest proffessionaalne muusikakriitik. Ta sündis kõrtsmiku peres ja tänu sellele kuulis lapsepõlves palju rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ka ise viiulit mängima. Kooliõpetajana töötades asutas ta mõlemasse kooli koori ning orkestri. Kirjutas oma koorile ka ise laule, kuid tundis, et tahab ennast täiendada ning siis võttis Tartus eratunde. Õppis ka Dresdeni konservatooriumis koorokompositsiooni erialal. Peagi asus ta Tartusse elama ning talle tehti ettepaned asutada eesti sümfooniaorkester, mida ta ise ka juhataks. Orkestri juurde asutas ta ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu,
tükkideks lõigatult. paksendatakse maisijahuga või saagoga. Toite serveeritakse väikestes kaussides, süüakse pulgakeste või lusikaga. Enamsti süüakse samal viisil nagu Jaapanis ja Hiinas: kaussi tõstetud toidust süüakse pulgakestega paksemad palad välja, siis juuakse vedelik üle kausi ääre. Korea porgandisalat. Porgand, sibul, küüslauk, tsillipulber, jahvatatud koriandriseeme, röstitud seemned, suhkur, äädikas. Pese ja koori porgandid. Riivi, maitsesta soolaga ning lase 30 minutit tõmmata. Lõika sibul ribadeks ning prae õlis kuldseks. Jahuta. Haki küüslauk.Maitsesta riivitud porgandid küüslaugu, pipra, praetud sibula, koriandri- ja seesamiseemnete, suhkru, õli, äädika ja soolaga.Sega ning lase tund aega külmkapis maitsestuda. Korea peedisalat. Toores punapeet, sibul, küüslauk, jahvatatud koriandriseeme, tsillipulber, õli.
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse
Vaja läheb: PÕHI 3dl jahu 3spl suhkrut 0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur. Lisa veidi kaneeli ja konjak. Laota õunad pannile ja küpseta poolpehmeks. Valmista keedukreem. Selleks pane üle poole piimast madalal kuumusel soojenema, aga päris keema ära lase. Teises kausis, kus on ülejäänud piim, klopi lahti munad ja lisa suhkur ning vanillisuhkur. Viimasena sõelu juurde jahu ning kannatlikult püüa vispeldades lahustada kõik jahutükid
a hüpeteta, lauldakse eriti ebamäärase kõrgusega 2. Viis hüppeline 2. Enamasti ühehäälsed 3. Helikõrguste täpne laulmine 3. Esineb heterofooniat(juhuslik mitmehäälsus 4. 20. saj. levib mitmehäälsus 4. Esineb burdoonheli(saatehääle laulmine ühel noodil) 5. Alumine hääl-torrõ. Ülemine hääl-killõ Esitus 1. Levinum koori ja eeslaulja vaheldumisi laulmine 1. Lauldakse kõik koos või üksi 2. Kasutatakse ettehaaravat sisseastumist(7. ja 8. silpvärsis 2. Laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel eeslaulja ja koor koos) 3. Tekstid levivad alguses käsikirjaliselt, hiljem trükitud 3. Kahe koori vaheldumisi laulmine laulikutes 4
rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr
rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr
On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslik ult kirjutatud arvustust oleks kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Valitud kontserdi või muusikaetenduse retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisipunkte: · Kontserdi aeg ja koht; esinejate (solistide, koori, dirigendi, ka lavastaja ja kunstniku(te)) nimed. · · Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks solistide lühike elulugu koori vm ajalugu, varasem tegevus jne; samuti tutvustav info dirigendi kohta). · Kontserdi sisuline iseloomustus (näiteks: kas oli mingi üldteema, kontserdi üldidee? Millist muusikat esitati? Millises zanris teoseid esitati? Millisest ajastust? Miks selline kava koostatud, selline muusika valitud; kontsertetendusel lühike sisu kokkuvõte).
rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Dionüüsia oli pidustus, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid). Orkestra oli teatrilava peaosa koori asukoht, näitlejad seisid orkestral. 7. Kuhu ehitati teatreid? Palju nad mahutasid inimesi? Kreeka vanad teatrid ehitati alati templi lähedusse. Mahutasid sadu tuhandeid inimesi. 8. Teatri ehitus. Theatron. Orkestra. Proskeenion. Altar. Skeene Orkestra on ümmargune väljak, kus toimub etendus ning on ka koori asukoht. Tagaosas asus skeene, mida kasutati dekoratiivse taustana ja näitlejad valmistusid seal etenduseks. Pealtvaatajate kohad olid poolringis tõusvalt ümber orkestra
Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka ,,Medeia" ja ,,Elektra". Hiljem rajati amfiteatrid, kus toimusid esinemised. Tragöödiates lauldi pooljumalatest ehk heerostest ning nende konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Kreekas algas tragöödia sissejuhatuse e. proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine. Atika ajajärgu perioodil on juhtivaks kirjandusliigiks draama. See arenes välja dionüüsiatest e. Dionysosele pühendatud pidustustest, kus korrladati suuri rongkäike, joodi veini ja lõbutseti. Rongkäigus esines ka saatüreid, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ditürambe e. ühislaule jumalale.
annaabi.ee 
