1. Luule 1905-1940 · Suur roll Noor Eestlastel (Gustav Suits, Ernst Enno, Villem Ridala) - Nende kaks esimest albumit olid mitmekesised ja erineva tasemega - Uuenduslikkus oli sümbolism · Tähelepanu said Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv - Noor Eestlased avastasid, et nende hea looming oli jäänud tähelepanuta · Ilmus mitmeid esikkogusid - Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma h...
· 19691972 ENE toimetaja · 1974 vabakutseline kirjanik Looming Luulekogud: · "Hunditamm" (1968) · "Uks lagendikul" (1971) · "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) · "Vaimusõõrmed" (1979) · "Tumedusi rüübaten" (1988) · "Täiskuukeskpäev" (1990) · "Teadvus on ussinahk" (1995) · "Paluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogu: · "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 19591988" (1990) Koondkogu: · "Alateadvus on alatasa purjus" (2000) Kuulamisraamat(ööülikool): "Eestlaste identiteet ja naaberrahvad" (2006) Romaanid: · "Rummu Jüri mälestused" (1996) · "Seljatas sada meest" (1998) Lühipalade kogumik: · "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980) Näidendid: · "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all) · "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000) Tõlked: · Arkadi ja Boriss Strugatski
hoomatavaimaks luuletajaks (kogu "Tolm ja tuli" 1936). 1960. a-il saavutas Alveri mõtterikas sisendusjõuline ning kõrge vormi- ja keelekultuuriga luule eesti lüürikas silmapaistva koha. Kesksena läbib tema luulet inimelu põhiväärtuste poetiseerimine ning trotslik-uhke vastuhakk kõigele tühisele ja madalale. Alver on avaldanud ka poeemikogumiku "Mõrane peegel" (1962), lüürikavalimikud "Tähetund" (1966), "Eluhelbed" (1971) ja "Tuju" (1976) ning koondkogu "Lendav linn" (1979, ENSV riiklik preemia 1980). Tulemusrikkalt on ta tõlkinud Pushkini luulet, suursaavutus on "Jevgeni Onegini" tõlge (1964).
Artur Alliksaarest peeti väga lugu ja teda austavad ka mitmed tänapäeva tuntud luuletajad. '' Eesti luule viimane ja võibolla üldse ainuke tõeline romantik Artur Alliksaar võinuks sel nädalal (15. aprillil) saada kaheksakümneseks'' (Rummo 2003). Pärast mehe surma on avaldatud mitmeid tema luulekogusid, nagu ''Olematus võiks ju ka olemata olla'' (1968), ''Luule'' (1976), ''Väike luuleraamat'' (1984). Lisaks luulele on ilmunud ka muid teoseid, näiteks koondkogu ''Päikesepillaja'' (1997) ja absurdidraama ''Nimetu saar'' (1966). Lisaks kirjutamisele tõlkis Alliksaar Sergei Jessenini, Anna Ahmatova, Jevgeni Jevtusenko jmt Vene poeetide, Saksa luuletajatest Rainer Maria Rilke teoseid. Tema enda luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. (Ibid: 4.) Artur Alliksaar suri 12. augustil 1966 vähi tõttu (Alliksaar 2009) ja ta on maetud Tartusse Ropka kalmistule. (Ibid: 4.) KASUTAUD ALLIKAD: 1. Vikipeedia 2009. Artur Alliksaar. http://et
Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi. · Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi. · Suuremosa luuletusi on nelja stroofilised. · Tavalisemad on neljavärsilised stroofid, kuid on ka kaheteistrealisi salme. · Kirjutab ka poeeme ja ballaade. Ilmunud luulekogud koondkogu "Minekulaulud" 2005a 1. "...ja astud pääsematult pühadusse..." 2. "...armastanud armutumal kombel..." 3. "Keset kõrtside möllu ja mürinat" 4. "Meid püüti äratada üsna mitmel korral" 5. "Igal täiskuuööseljuhtub midagi" 6. "Laulud vanaemaga" 7. "Sünd on ime" 8. "Ballaadid ja poeemid" "Minekulaulud" toob kire, armastuse ja emaduse kõrval lugejateni ka luuletaja mure kogu meie riigi ja rahva pärast. · "Väga väike värsiraamat" (1973) · "Mul on vaid sõnad" (1977)
Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. Kogutud luuletused 1962-1997 Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje
isikupärased kogumikud “Ei hõbedat, kulda” (1984), “Mõõk ja peegel” (1988) ja “Isamaavajadus” (LR 1991). Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub ta autori poeetikast, jõudes sedakaudu tekstis avalduva vaimse isikuni; on tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt). Runneli publitsistlike tööde koondkogu “Jooksu pealt suudeldud” (1998) on mõttetiheduse ja omapäraste vaatenurkade poolest eesti mõttekultuuri väljapaistev teos. “Eesti mõtteloo” sarjale on koostanud J. Luiga artiklikogud “Mäss ja meelehaigus” ning “Hingejõu ilmed” (1995), U. Masingu “Pessimismi põhjendus” (1995) jpt. Runnel on koos M. Kõivuga kirjutanud lugemisdraama “Küüni täitmine” (raamatuna 1998).
koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. KOGUTUD LUULETUSED 19621997 · Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu · "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on
1985 avaldab Kaplinski luulekogu ,,Õhtu toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised.Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005). Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk). Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), ,,Kust tuli öö" (1990), ,,Jää ja Titanic" (1995). Üheksakümnendatel aastatel kirjutas ta luule kõrval ka pikemat proosat. Reisikiri ,,Teekond Ayia Triadasse" (1993) arutleb antiikkultuuri, mütoloogia ja religiooni üle. ,,Silm" ja ,,Hektor" (2000) on ulmejutud. ,,Kevad kahel rannikul" (2000) on vormilt
lasteluuletused koondas koguks "Üks rohutirts läks kõndima" alles Ellen Niit 1957. aastal. Enno on avaldanud ka südamliku proosaraamatu "Minu sõbrad" (1910). Enno tähendus eesti luule kaanoni avardamisel on kinnistunud ajapikku, nüüd peetakse teda üsna üldiselt "teise tee" rajajaks eesti luules. Tema lugejate ja hindajate ring on tema surma järel järjest kasvanud, tema luuletusi on viisistanud paljud heliloojad 20. sajandi lõpuni. Enno luule suur koondkogu "Rändaja õhtulaul", mis hõlmab tema varaseid luuletusi ja käsikirjalist pärandit (koostanud U. Tõnisson), on ilmunud 1998. Enno tütretütar on kirjanik Elin Toona. ALLIKAD Elin Toona, Rõõm teeb taeva taga tuld. Tartu, 2000. Julius Oengo (1901-1941) Julius Oengo sündis Hiiumaal Suuremõisa vallas laevakapteni pojana. Alates 1907. aastast õppis ta Haapsalu alg- ja linnakoolis, seejärel Tallinnas õhtukoolis. 1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel
peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri ,,Valitud luuletused" on eksitav). Luulenäiteid Jaan Kaplinski luulekogust ,,Õhtu toob tagasi kõik." Õhtu, tagasi tood (Sappho) Õhtu, tagasi tood kõik, mis pillas laiali kirgas koit, tood lamba, tood kitse,
(Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan-buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri ,,Valitud luuletused" on eksitav).
kihistusi ja rikkust oma luules. Kokku on kirjandusmuuseumis sõnavaralisi otsinguid 2110 lehel. 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed", mis ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga. Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud ja põimunud algupärastesse kujunditesse. Uued luuletused on hoogsad ja mängulised. Kokkuvõttev tähis loometeel oli koondkogu ,,Lendav linn" ilmumine 1979. aastal, mis hõlmab luuletusi aastatest 1931-1977. Kogu uute luuletuste stiil jätkab ,,Eluhelveste" iseloomulikku laadi. ,,Lendavale linnale" määrati 1980. aastal Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia ja Nõukogude Eesti preemia. Nõukogude võimu suhtus Alver sügava irooniaga, kogu tema looming on kantud sisemisest vabadusest ja loomingulisest sõltumatusest. Elurütmi, mis kujunes välja Tähtveres, ei toonud olulisi muutusi ka 1980-ndad. 1981. aastal saab
a. augustis, kui Liiv oli Rakveres külastanud Liisa Goldingut (J. 10 Liiv oli Goldingusse armunud ning see oli nende viimane kohtumine) ning Väike-Maarja kaudu Tartusse tagasi pöördus. Luuletus leidub 17. VIII 1892 L. Goldingule saadetud kirja juures, kus ta seda raudtee-teekonda oma surmasõiduks nimetab. 11 5.3 LUULETUSED G. Suits koostas 1910-datel koondkogu Juhan Liivi luuletustest, mis olid ilmunud peale tema väljailmumist (vahepeal peeti ta juba surnuks), kuid Juhan Liiv ning nooreestlased ei olnud koguga rahul. Luuletusi lugedes (koostamisel on arvestatud ilmumise kronoloogiaga) on selgelt märgata, et tema luuletuste meeleolu on halvemal ajal halvem, paremal ajal parem. Halvema aja luuletused on täis nurkust, soovi, et keegi ei haletseks teda, üksinudst ja isegi raevu.
peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu. Ülevaade loomingust Jaan Kaplinskil on 17 luulekogu. "Jäljed allikal" "Tolmust ja värvidest" "Kalad punuvad pesi" "Valge joon Võrumaa kohale" 7
mõjutada lasknud. Ta arvab endalgi enam kui ühe liiviliku luuletuse olevat. Liivi luulepreemiast (raha ei anta, kingitakse vaid karjamärss) peab Ehin päris palju. "See on üsna mainekas preemia. Arvan küll, et see on ka mulle oluline," ütleb luuletaja napilt. Ehin on pälvinud luuleauhindu oma luulekoguga "Teadvus on ussinahk" (1995) 1996. aastal, Honkala preemia Soomest luuletõlgete eest 1998, 1994 "Loomingu" aastaauhinna, 2001 Eesti Vabariigi kultuuripreemia koondkogu "Alateadvus on alatasa purjus" eest, 2002 Valgetähe teenetemärgi IV klassi ning 2003. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse "***sügaval maa all elavad..." eest. Praegu elab Andres Ly Seppeliga, oma teise naisega, abikaasa isalt päritud majas Raplas. Seal esitab ta ka oma luuletusi väikese hulga rahva ees. Kui võimalik, osaleb mees ka luulekonkurssidel. Ehinil on viis last: esimesest abielust poeg Ivar ja tütar Anne, teisest abielust tütred Piret, Eliisa ja Kristiina
milles rõhutatakse fantaasia, unistuse ja igatsuse vajalikkust inimeste emotsioonide kujunemises (,,Mänguvesi", ,,Lugu kuldraudadega ratsus"). Nende tõsiste ja pisut nukrate värsside kõrval leidub ülemeelikuid luuletusi, nagu ,,Aabitskuke kevadelaul", ,,Päikese päevakord" või ka humoristlik ,,Kuningajutt". 2.3.2 ,,Midrimaa"(1974) 1974. aastal ilmunud ,,Midrimaa" on Ellen Niidu neljateistkümnes lasteraamat, seniste lastevärsside koondkogu, mis sisaldab veerandi jao uudisloomingut. 70 luuletuse ja loo hulgas on üks värssnäidendki. Raamatus leidub ka juba täiskasvanute repertuaari läinud ,,Rongisõit", mida tavaliselt kõik oskavad ja hoogsalt kaasa mängivad-laulavad. Aineks on enamasti laste eneste päev kodus, lasteaias või koolis, aga ka pidupäevad ja omamoodi argielumuinasjutud. Lapse kasvatamine luulega ja luult vajavaks peab algama varakult
Aknast mu kukla taga hakkab nõrguma aoeelset ilma Ma karjatan 2.5. ,,Magneetiline jõgi" 2001. aastal ilmunud kogu sisaldab värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest. Autoritest on esindatud Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud, Paul Eluard, Jean Cocteau, Gunnar Ekelöf, Ragnar Thoursie, Karl Vennberg ja Erik Lindegren. (,,Ilmar...",18.01.09) 2.6. ,,Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 2004. aastal ilmunud koondkogu. Teos annab Laabanist terviklikuma pildi kui kunagi varem. Klassikalisele ,,Ankruketi" kogule eelneb seekord tsükkel algusaastate luulest ja ,,Rroosi Selaviste" mitte-terad, eesti luule ajalugu, anagramm-portreed ja, limerikud ja nastiksõnad on saanud tublisti täiendust. Ent põhimõtteliselt on kõik samaks jäänud.(Vaiksoo,2005) Kogus avaldub ka Laabanile nii omane erk loodusetunnetus, mis sageli seotud sürrealistliku esteetikaga
peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu (alapealkiri ,,Valitud luuletused" on eksitav). Proosa 1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat: ,,Jää ja kanarbik" (ajakirjas 'Looming' 1989, nr 11), ,,Kust tuli öö" (1990), ,,Jää ja Titanic" (1995). Üheksakümnendatel aastatel kirjutas ta luule kõrval ka pikemat proosat. 10
nagu modernistliku romaani õpetajateks kujunesid Marcel Proust, James Joyce ja Franz Kafka. Eestis endas on kohta nii NoorEesti paatosel ja eksperimendil, Tammsaare eepilisfilosoofilisel elukujutusel kui ka arbujate vaimuaristo kratismil. Põrkumine tõeluse paradoksaalsusega Kaplinski looming on samuti õpetlik. Selle luulelist poolt kokku võttes on Hasso Krull äsja ilmunud ligi tuhandeleheküljelise koondkogu "Kirjutatud" järelsõnas osutanud, kuidas Kaplinski on lausa programmiliselt liikunud metafoori kui kunsti olemusliku aluse lammutamise suunas. Alul seda retoorilise figuurina täiuseni viies, et seejärel eemalduda ja naasta luuleeelsesse, "keele enese algse ja paratamatu metafoorsuse" juurde. Juba ühes oma kuulsaimas essees "Mis on luule?"(Looming 1975, nr 12) väidab ta luule
Postmodernismi ajastu pole veel lõppenud. EESTI KIRJANDUS ARBUJAD Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui kirjandusse tuli hulk andekaid noori lüürikuid, kes olid esimese põlvkonnana saanud emakeelse hariduse (Heiti Talvik, Betti Alver, Paul Viiding, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas ja Uku Masing). Nad said ühisnimetuse "arbujad" pärast Ants Orase koostatud koondkogu ,,Arbujad" ilmumist 1938. aastal. Tegu pole kindlaprogrammilise kirjandusliku rühmitusega, vaid pigem sõpruskonnaga, kelle loomingus avaldusid ühisjooned: * nooreestiliku sümbolismi ja estetismi taaselustamine ja edasiarendamine vastukaaluks riiklikule rahvuspatriotismile; * luule pidi olema klassikalise range vormiga, viimistletud ja filosoofiline; * maailmakirjanduse autorite ja traditsioonide mõju; * huvi vaimsete, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu;
fašismiohu ilminguile. Oluliselt rikastasid luule üldpilti 1930ndate debütandid, kelle elutunnetuslik tagapõhi ja poeetiline kultuur erinesid varasematest. Esile tõusid Heiti Talvik („Palavik“), Betti Alver („Tolm ja tuli“), August Sang („Üks noormees otsib õnne“), Kersti Merilaas („Maantee tuuled“), Bernard Kangro („Sonetid“ – talupojakultuuri- ja looduslähedased), Uku Masing („Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest tunduvalt aktiivsem pürgimine vaimsuse ja mineviku kultuuriväärtuste poole. Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes. Arbujatele heitsid orbiitlased ehk elulähedase suuna pooldajad ette, et
Mingismõttes eristada 60ndad, alustada teist perioodi luulekoguga "valge joon..." see tähendaks, et samas laadis kirjutamine jätkub, aga 60ndatel on loitsiv-laululine stiil. See rohkem esiplaanil, aga ei kao 70ndatel. Siis aga vabavärsiline mõtisklev laad rohkem näha. Teine piir võiks olla selgem, aga mitte päris selge, võiks minna või alata "õhtu toob tagasi kõik" ja neljas periood? Mingismõttes ja rohkem väliste parameetrite kaudu tõmmata aastasse 2000, ilmub koondkogu "Kirjutatud" vahekokkuvõte. Näeme, et uuel sajandil kirjutab luuletusi, aga mitte samas tempos. Loomingus muuttüüpi tekstid hakkavad nihkuma, Kaplinski kui proosakirjanik. Muutused 70-80 ei ole selged. "Tule tagasi" ja "õhtu toob tagasi..." kirjutatud paralleelselt samal ajal. "Tule tagasi..." haakub laadiga, mis on "Tolmustes värvides" näha. 90ndad tulevad tagasi sinna, kus oli 70ndatel. 90ndatel kirjutab mitmes keeles. Venekeelne osa tema kirjutatud, mitte tõlgitud.
pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest. Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974). 1974ndal aastal ta leidis, et ta ei taha enam olla luuletaja ning polnudki enam. Tema luuletamisest loobumise kohta on ka mitmeid seletusi – tema enda seletust tuleb seal ka arvestada. Talle tundus, et talle ei sobi „päris luuletaja“ amet. Mässava boheemliku arhetüüpi otsides, siis Johnny B sobib sellesse rolli ehk kõige paremini. Luuletaja, kes ei mahu raamidesse
Kunsti jaotus. Pikad värsiread. Väga intellikentne luule. II. Sõja aegne ja järgne. 30 aastat ,,vaikib" ei avalda, aga kirjutab enda jaoks. Vihkab valet. 40 50a avalduvad väga üksikud luuletused. 1966 avaldab luulekogu ,,Tähetund." säilitab terava ja iroonilise elu pahemuse poole. Tuleb maa peale tagasi. Hakkab hindama hargipäeva. II periood tõlgub intensiivselt A. Puskini ,,Jevgeni Onegin"(1964) värssromaani. Taahakkab ka ise sõnu tegema. ,,Elu helbed"1971, koondkogu ,,Lendav linn"1979,(sai preemia ENSV rkl preemia 1980) 1989 kahe osaline kogutud teosed ,,Teosed". ,,Kaks saarlast" 1939, ,,Tuli punane vihmavari". Tema luules läbiv motiiv must vari. ,,Rumalad sõnad"1966, ,,Sõnarine"1966, ,,Hirmsa kisaga"1968, ,,Tuju"1967, ,,Looming"1975. Hilisem looming muutus väga napisõnaliseks. Põhiteema elava kaitsmine ,,Sa hapramast hapram" luuletus: Pilt nr 7
ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-...lagunemine oli sujuv, seega ei saa kindlat aastaarvu määrata) NE ja S rea jätkaja. Liikmed: B. Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro, Mart Raud, Paul Viiding. Annavad loomingust välja koondkogu. Eiravad sotsiaalseid, ühiskondlikke tellimusi. Esindavad tugevalt vaimu võitlust võimu vastu. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks. Arbujad ülistasid vaimsust: vabadust, ilu, kunsti. Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud. Leiavad tohutult toetajaid noorte intelligentide seas, samas oli neil ka verivaenlasi. Omas ajas on looming lähedased Euroopa luule uutele suundadele.
Lüürika üldpilt mitmekesistus veelgi, selgemini ilmnesid esteetilised taotlused, mis perioodi lõpul viisid lahknevate kunstiliste arusaamade võitlusele. · Märgatavat osa luules etendasid neil aastail noored autorid. Üksteise järel debüteerisid Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro, August Sang, Uku Masing, Paul Viiding ja Kersti Merilaas. Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per.
ning järeleandmisi ametlikule sotsiaalsele tellimusele. Lüürika üldpilt mitmekesistus veelgi, selgemini ilmnesid esteetilised taotlused, mis perioodi lõpul viisid lahknevate kunstiliste arusaamade võitlusele. · Märgatavat osa luules etendasid neil aastail noored autorid. Üksteise järel debüteerisid Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro, August Sang, Uku Masing, Paul Viiding ja Kersti Merilaas. Nende ja M. Raua luulest avaldati 1938. a. koondkogu "Arbujad". Pärast seda hakati neid luuletajaid nimetama arbujaiks. Peale omavahelise sõpruskondliku suhtlemise sidus neid kõrgendatud vaimsuse nõudlemine, noorusromantiline täiuse- ja absoluudiigatsus, täpne vormikäsitlus ja puhas luulekeel. Luule üldilmelt seisid arbujad, eriti nende juhtpoeedid B. Alver ja H. Talvik, lähedal sellele laadile, mida väljakujunenud meistritena esindasid M. Under ja J. Sem-per.
annaabi.ee 
