Louis Armstrong 1901-1971 Elulugu Sündis 4.augustil (juulil) New Orleansis Oli USA dzässtrompetist ja laulja Kasvas üles vaesuses 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde ja nägi isa ainult paraadidel Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu Vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis 11-aastaselt liitus poistekvartetiga 20-aastaselt õppis nooti lugema Kokku oli tal viis naist Ta suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse Tegutsemine bändides Esines Chicagos kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri bändis Pärast seda siirdus New Yorki ning ühines Fletcher Hendersoni bändiga Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse tagasi ning alustas 1925. aasta
MIHHAIL BULGAKOV 1981- 1940 Perekond kultuurilembeline, isa töötas mingis haridusasutuses. Laste õpetamisel pööras tähelepanu kirjandusele ja ajaloole, ema aga muusikat ja sõnakunsti. Koolipoisina juba tahtis kirjanikuks saada, aga siiski kahtles oma andekuses ja asus arstiks õppima Kiievis ja arstina ka lõpetas 1916 a. Sai sõjaväearst. Siis tuli revolutsioon ja kodusõda, oli valgete poolel. Tal oli võimalus emigreeruda, aga ta ei läinud, elas üle mitmeid Kiievi okupeerimisi. Loobus arstielukutsest ja hakkas kirjanikuks. Läks Moskvasse, oli följetonist, pidas ka loenguid, tegi ettevalmistusi mahukamateks kirjatöödeks. Juba tal ajal suhtus kriitika temasse vaenulikult,
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" analüüs ,,Rohtaed" räägib Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta
Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Orkestriteostest võiks nimetada: Concerto Grosso in una movimento (1981/1988, CD - Eesti Raadio
esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz.
1901(1898)1971 Elulugu Sündis 4. august 1901. aastal Ta oli pärit New Orleansist Louisianas Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õppeasutusest vabanemise järel (16
filmirollides. L. Armstrong sündis kas 4. augustil 1901. aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Armstrong oli vabrikutööline, kes varsti pärast poisi sündi pere maha jättis. Üles kasvas ta ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga. Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis (hiljem õppis ka fanfaari ja trompetit). Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11-aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks
Isa - Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija, ema - Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Juba 1968a. 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta niinimetatud vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz.
pere ülalpidamisel, kuna isa oli surnud kui kõige vanem vend, Rein oli saanud kümneseks. Koolivahe- aegadel käis noormees ikka leiba teenimas: algul ema töökohas taksopargis, hiljem paemurrus, kus neli tundi tõstis kivilahmakaid. Pärast seda rassis muidugi veel staadionil või palliplatsil. Nii kasvas temast sitke mees, kes oli õppinud tööd armastama, endale kooliülikonna ja spordi- varustuse muretsemiseks tööga raha teenima. 18-aastase koolipoisina hämmastas Rein Aun kõiki spordi alal olevaid inimesi kui Tsiteerides F. Tuglast '' Tuleb taotleda suurimat, et saavutada suuremat! ''
superstaari saates. Olen mõelnud ka vahest, et mis ta nii tähtsat siis teinud on, et tema just seal kohtunik on. Mõtlesin kaua keda valida aga lõppuks võtsin ikkagi tema. 3 1. REIN RANNAP Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta
1980-1982, Klaverikontsert 1984, Cruise Control 1991, Six-pack piano 1997.Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973 ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal 1976.Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. 3 Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte, 2 heliplaati "Meloodia". Ta vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Concerto Grosso in una movimento 1981/198 Noortekontsert Sümfoonia
Kui tihti toimusid kehalise kasvatuse tunnid ja kui populaarne see õpilaste seas oli? Mõned korrad nädalas, täpselt ei mäleta. Kehalise kasvatuse tund oli sama oluline nagu teised tunniplaanis. Mille ja kelle innustusel Te hakkasite tegelema spordiga? Asjaolude kokkusaamisi oli mitmeid. Näiteks, isa tegi mulle Osulas ja ka Rõuges võrkpalli- väljaku, kehalise kavatuse õpetajad olid aktiivsed ja veenvad. Millisesse spordiseltsi/rühma Te kuulusite? Koolipoisina „Noorus“ ja „Jõud“, hiljem „Kalev“. Kes oli(d) Teie treener(id)? Heino Soome, Taivo Rohtmaa, Jaan Gutmann ja Ivan Dratsov. Päris palju. Kes olid Teie trennikaaslased? Eest nr.1 numismaatik Ivar Leimus, Tõnu Kõrda, Einar Lees, Vjatseslav Atskasov, Jüri Post, Peeter Pebekov Talme, Väino Ploom jne. Millised olid toonased treeningtingimused? Võrus oli selle aja kohta ainuke normaalne võimla praeguse Kesklinna Gümnaasiumi oma.
etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida
Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha. 18
Need olid metsavenna-aastad, meenutab Meelis ... Meelis Mõttuse isa Harry Mõttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940. aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahtlikult metsast välja 1954. aastal. Just siis pääsesid Stalini surma järgse amnestiaga Siberist koju tagasi esimesed küüditatud. "Isa rääkis mulle ja vendadele oma metsavennaelust vähe," meenutab Meelis, kes teadis kogu lapsepõlve oma isa raskest saatusest. "Kakskümmend aastat tagasi olin koolipoisina isaga metsas puid tegemas ja siis ta avaldas mulle ühe suure saladuse, mida hoidsin kaua vaid enese teada," pajatab Meelis. Järsku läksid tal justkui keelepaelad lahti, ta ilmselt ei pidanud enam pingele vastu ja pidi kõik ära rääkima. Ta lausus, nüüd poeg ütlen ma sulle ühe suure saladuse, mida siin ilmas ei tea mitte keegi. Isa ütles, tead, poiss, maja kõrval on püstol kuulipilduja. Uhiuus ,temast pole tehtud veel ühtainsatki pauku
Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest ,et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid
ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga
Carl Gustaf Emil Mannerheim, kes tavaliselt kasutas eesnime Gustaf, sündis 4. juunil 1867 Turu läänis Lohisaare rüütlimõisas Hollandi päritolu rootsistunud krahvi perekonnas. Isa oli ülimalt ettevõtlik mees, kes aga nõrga iseloomu tõttu uppus võlgadesse ja pages lõpuks ühe kaunitariga Pariisi. Ema suri 1881 ja seitse last jäid sugulaste kasvatada. Koolipoisina Helsingis ja Hamina sõjakoolis paistis Gustaf silma pöörase aktiivsuse ja ettevõtlikkusega. Niisiis oli kahjuks heideti ta ka paar korda koolistki välja. Eriti valus oli väljaheitmine Hamina kadetikoolist just enne lõpetamist. Kuid edasi läks olukord paremaks. Nimelt pääses Gustaf 1887. aastal Peterburi kuulsasse ratsaväekooli. Pärast selle lõpetamist 1889. aastal sai ta korneti auastme ning saadeti teenima Poola. Seal teenis ta
Neiderilt. Kuid gümaasium jääb tal pooleli, sest onu väidab, et see on otsas, omalt poolt juurde ei anna ja tahab et Juulius jääks maale tema talusse tööle. Poiss põgeneb hoopis linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle, sest ta soovis oma kooliteed jätkata. Juba gümnaasiumis käies oli ta võtnud endale põhimõtted ning kindla otsuse end igasuguste maailma pahede eest hoida ja püüdis ka teisi tervislike eluviisidega tutvustada. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus minna õppimja Tartu Ülikooli ning püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Sellest et end õpetajaile maksta, pidi ta ise eratunde andma, et raha teenida. Samal ajal tekkis tal lähem tutvus proua Neideri Emiliega. Nad armusid teineteisse ja abiellusid. Et enda peret ära elatada, hakkas Juulius koolmeistriks. Mõne aasta pärast avaldas ta luulekogumiku ,,Kimbuke põllulilli", kuid see ei saanud suurema
populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Väike Raimond armastas ka joonistada ning kirjutada küsimuste-vastuste rubriigis ajakirjas "Laste Rõõm", kus lapsed kasutasid vaimukaid nimesid nagu näiteks Tuuletaat, Kuld-Ämblik, Must-Vähk jne. Seda, millist nime väike Raimond kasutas, pole teada. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest, et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid
1928 läks Usasse tagasi. Käis Hispaanias härjavõitlusel ja Aafrikas jahtidel. Pidas jahti filosoofiaks ( inimese võitlus loodusega ). Sõjavastane ,,Hüvasti, relvad" Asus elama kuubale. Tervitas revolutsiooni. Kasutas jäämäe teooriat. Depressiooni ja alkoholi pärast lasi ennast maha. Nobeli preemia 1954. Erich Maria Remarque (1898 1970 ) Paul Remark Sündis 22 juuni 1898 Saksamaal ja suri 25 septembril 1970 sveitsis. Kuulus kadunud põlvkonda. Koolipoisina läks esimesse maailmasõtta. Sai mitu korda haavata. Pärast sõda töötas õpetaja ja ajakirjanikuna. 1931 läks elama sveitsi. Võeti ära kodakontsus ja tema teoseid põletati. Elas ka USA-s. 1929 saavutas maailmakuulsuse romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" (samal aastal tõlgiti eesti keelde). 1939 tehti sellest I filmiversioon. ,,Kolm sõpra" ,,Lissaboni öö" ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" ,,Must obelisk" ,,Taeval pole soosikuid"
Lõpuks see tal siiski õnnestus. 4 Pärast on kirjanik küll ,,Kollast kassi" liialt naiivseks nimetanud ja seda pisut muutnud(1967), aga siiski on see jäänud tema kuulsaimaks romaaniks. Mati Undil oli juba noorelt kohutavalt suur lugemus ja ta oskas passiivselt päris mitmeid keeli. Need tegurid olid arvatavasti hästi mõjunud tema analüüsi- ja maailmatajumisvõimele. Juba kollases kassis lahkab ta elulisi probleeme ilma igasuguse kohmakuseta. 19-aastase koolipoisina suudab Unt oma ellusuhtumist ladusalt, lugejale arusaadavalt ning mõjuvalt kirjeldada. Tal tuli see hästi välja just kirjalikul kujul - ta armastas oma sõpradle ja lähedastele kirjakesi jätta/saata. 5 Stiil Ka tema kirjanikustiil pole läbi aastate üldjoontes väga palju muutunud, kui võrrelda näiteks 1963.
mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Urmas Sisask (09.09.1960 Rapla) Helilooja-tähetark.
lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. IMPROVISATSIOON Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909)
tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor Elmo Medar unistab, et kunagi võiks õppeasutusele koguni Veerpalu nime anda. Aga mitte enne, kui remondi järele kisendavad koolimaja välisseinad ja klassiruumid on saanud värske värvikihi. Ujumistreener võttis Veerpalu alavahetust umbusuga Eve Leppik, Andrus Veerpalu kunagine ujumistreener, tunnistab ausalt: ei olnud tal erilist usku, et koolipoisina ema utsitamisel ujumise asemel suusatamise valinud Veerpalu talialal kuigi kaugele jõuaks. Ega ta ujumiseski teab mis andekas olnud. Viienda-kuuenda klassi poisina kroolis 100 meetrit 1.13ga. Ehk kolme sekundi jagu aeglasemalt, kui ujus poolteist aastat noorem õde Anu sama vanalt. Selili läbis Andrus Veerpalu sama pika distantsi 1.21ga, pooleteise kilomeetri läbimiseks kulutas 24 minutit. «Ujumises ta ei oleks jõudnud kuhugi,» väidab Leppik, Pärnu spordikooli ujumistreener
tulid roomates pisikesed kutsikad.Tõsiselt lubas Valgekihv neid enda peale ronida ja enda turjal kukerpallitada.Esiti, kui inimesed käsi plaksutasid, tekkis temas natuke ta muistset iseteadvust ja häbelikkust.See möödus kutsikate virguduste ja hullamise jätkudes; ta lebas poolsuletud, kannatlike silmadega ja tukkus päikesepaistel. Jack London Jack London sündis 12. jaan. 1876. a. San Franciscos laostunud farmeri pojana.Majanduslike raskustega pidi London võitlema kogu elu.Juba koolipoisina tuli tal hakata tegelema leivamuredega.Ta müüs San Francisco tänavail lehti ning iga teenitud sendi viis ta koju.Pärast algkooli lõpetamist läks ta tööle konservivabrikusse, kus töötati kaheksateist-kakskümmend tundi ööpäevas.Lihte aritmeetika näitab, et söömiseks- magamiseks jäi ainult neli, oaremal juhul kuus tundi.Millegi muuga tegelemisest ja vabast ajast polnud juttugi.Ja selliselt tuli elada pidevalt, kuust kuusse, aastast aastass
õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega. Kuigi tunnid olid talle õieti pähe kulunud, vaatas Juulius nad üle. Ja teiste õpetajate kõnelustest oli tal üsna vähe osa. Ta oli ammu sellega harjunud, et õpetajatetoas aeti hoopis teistsugust juttu, kui tema koolipoisina seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu ta õigeks pidas. Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga silmapaistev. Ta võis küll huvitavalt rääkida, aga ta ei saanud kedagi panna huvi tundma filosoofiast, kui see tõesti ei huvita. See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. Juulius Kilimit küll
Osa õpetajatest olid ebaõnnestunud kroonugümnaasiumi õpetajad, teistel puudus vastav paber, enamik oli aga puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega. Kuigi tunnid olid talle õieti pähe kulunud, vaatas Juulius nad üle. Ja teiste õpetajate kõnelustest oli tal üsna vähe osa. Ta oli ammu sellega harjunud, et õpetajatetoas aeti hoopis teistsugust juttu, kui tema koolipoisina seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu ta õigeks pidas. Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga silmapaistev. Ta võis küll huvitavalt rääkida, aga ta ei saanud kedagi panna huvi tundma filosoofiast, kui see tõesti ei huvita. See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. Juulius Kilimit küll armastas oma tööd ja õpilasi kuid ta ei suutnud kunagi olla kuigi tähelepanuväärne ja
inimesed, kes ühel ja samal ajahetkel sünnivad neid võib iseloomustada sarnaselt). Jung on müstik ja avara fantaasiaga mees. Jõuab paljude eri valdkondadega tegelda. Kuni gümnaasiumini läheb kool hästi, kui ta täielik introvert on. Gümnaasiumis tekivad probleemid matemaatika ja joonestamisega. Tal hakkavad selletõttu tekkima kummalised haigushood. Tal kahtlustatakse langetõbe. Ta pöördub lõplikult religioonist: tuleb gümnaasiumihoonest välja, koolipoisina jääb vastasasuvat katedraali imetlema ja tal tuleb idee, mida ta püüab tagasi tõrjuda. See on ketserlik mõte. Ta hakkab mõtlema, et jumal istub katedraali otsas ja situb alla. Ta arvab, et saab nüüd karistada, aga ei saa ja sellepärast, et ei saa karistada, ütlebki religioonist lahti. Gümnaasium läbi, on ta huvideks ajalugu ja arheoloogia, aga arheoloogiat Baseli ülikoolis ei õpita. Ta astub arstiteaduskonda oma kuulsa vanaisa mõjul
Tema joostud ajad 5000 meetris - 13.46,8 ja 10 000 meetris - 28.37,4 andsid talle NSV Liidu meistrivõistlustel koha esikuuikus. Karinult Tallinna õppima läinud Enn Rohula tõukas 1980. aastal kuuli 19.85 (Eesti kõigi aegade kolmas resultaat), mis oli arvestatav tulemus kogu NSV Liidus. Eesti esivõistlustel võitis ta kuulitõukes kokku 9 medalit. Pärast NSV Liidu lagunemist taas iseseisvunud Eestis sai Enn Rohulast Eesti Kergejõustikuliidu esimene president. Koolipoisina oli tuntud ka Harry Lembergi nimi, kes on praegu tuntud sporditeadlasena ja nõustab pikamaajooksjaid. Hiljem on mitmed Järva-Jaani noored võitnud medaleid vabariigi noorte meistrivõistlustel, aga täiskasvanuna nad enam kergejõustikus silma ei paistnud. 1990- ndatel aastatel suusatajana tuntud Tiina Idavain jooksis ennast vabariigi meistriks maratonijooksus. Hetkel sihipärast kergejõustikutegevust Järva-Jaanis ei ole. KOERU
pagendatakse valguseriigist ükskord taas. Nägi oma kaasaega kui võitluse lõppfaasi. Ideoloogia: tugev talurahvaseisus, rahva majanduslik alus, millele toetuks haritlaskond. Noored haritlased asusid "oma" ajalugu propageerima, muinasteadused ja sakslaste-eelne aeg eriti. Jaan Jung, Jaan Bergman ning M J Eisen. Nemad mõtlesid välja ja populariseerisid ka mõiste "ajalugu". Enne oli sündinud asjust. Eisen - Juba koolipoisina tegi ta kaastööd "Perno Postimehele", tema vanemad olid väga rahvuslikult meelestatud ning püüdsid osaleda võimalikult paljudes rahvuslikes üritustes. Eisen ise tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides: Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis.Nooruses tegeles Eisen aktiivselt ka Eesti ajaloo uurimisega, andes juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liivi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegeles ka kohaajaloo ning kultuuriloo uurimisega
puudulike teadmistega kodukooliõpetajad, kelle hulka kuulus ka Juulius. Õpetamisse suhtus Juulius aga suure tõsiduse, hoole ja armastusega. ,,Kuigi tunnid olid talle õieti pähe kulunud, vaatas Juulius nad siiski kord veel üle, nii nagu hoolas põllumees igal hommikul pilgu oma nurmedele heidab. Ja teiste õpetajate kõnelustest oli tal üsna vähe osa. Ta oli nüüd muidugi ammu sellega harjunud, et õpetajatetoas aeti hoopis teistsugust juttu, kui tema koolipoisina seda oli kujutlenud, kuid see ei takistanud teda siin nii käitumast ja kõnelemast, nagu see tal siis juba silma ees seisnud." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ). Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga silmapaistev ja imponeeriv. ,,Ta võis ju üsna piltlikult ja huvitavalt rääkida, tema vaimustus oli ehtne, kuid ta ei saanud seda vaimustust millegagi üle kanda tütarlastele, kellel puudus
5 1.2 Kaansoo külakool Tuli kooliaeg. Mart Saar viidi ümber raba nurga asuvasse Kaansoo külakooli. Linnulennult üle raba oli see ainult kuus kuni seitse kilomeetrit kodust eemal, kuid otse sinna ei pääsenud. Tee ringi oli hoopis pikem. Ka läbipääsemine ei olnud kerge. Seetõttu tuli koolis elada. Hea oli kui laupäeviti koju sai. Kujuka iseloomustuse annab Saarest väikse koolipoisina üks vanem kooliõpilane, meenutades heliloojat ta 75. aasta sünnipäeva puhul. Ta kirjutab: "Kui ma sama aasta (1888.a.) sügisel läksin juba teisse klassi, toodi esimesse klassi Hüpassaare metsavahi poeg Mart Saar. Oma eraldatud kodu nurgast sellise sagina keskele sattunud Mart Saarele siin ei meeldinud. Mitugi korda püüdis ta minema joosta. Õpetaja saatis siis vanemaid poisse teda kinni püüdma ja tagasi tooma /.../ Eriti seltsiv Mart Saar polnud
hukku (aatomi ja tuumapomm) kui lootust (otsingud efektiivse ja loodust säästva energiaallika loomiseks). Kui erirelatiivsusteooria kirjeldab füüsikanähtusi vaid üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvates taustsüsteemides, siis 1915. aastal ilmunud 50leheküljelises artiklis "Üldrelatiivsusteooria alused" selliseid kitsendusi pole. Einsteini lummasid suured kiirused. Juba koolipoisina otsis ta vastust küsimusele mis juhtuks, kui kihutaksime valgusele valguse kiirusega järele? Paarikümne aasta pärast jõudis ta sealt järelduseni, mida ütles ise välja nii: varem arvati, et ruum ja aeg jäävad alles, isegi kui kõik asjad maailmast kaovad, nüüd teame, et sel juhul ei jää alles ei ruumi ega aega. Erirelatiivsusteooria ehitas ta üles kahele postulaadile, mille tõestamine tol hetkel kuidagi võimalik polnud. 1
Kiindumus filoloogiasse saatis teda ülikooliski, jätkus hiljem ja selle kõrgpunktiks sai 1886. Aastal Helsingi Ülikoolis kaiststud doktoriväitekiri. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Hellenurmes koduõpetajana, lühikest aega Kuressaares ning seejärel Tartu gümnaasiumis vanade keelte ja geograafia õpetajana. 1872-1880 oli Otepää ning alates 1880. Aastast alates Peterburi Jaani kiriku õpetaja. Rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" oli ta juba koolipoisina innustatud, üliõpilasena astus Õpetatud Eesti Seltsi ja sealtkaudu said alguse kontaktid Kreutzwaldiga, kelle soovitusel tõlkis ta lõunaeesti murdesse talurahvaseaduse. Tõlkijana süvenes ta väga põhjalikult uude kirjaviisi. Hurt mõistis, et vähegi sisukam haridus algab keelest. ,,Vanemuise seltsis" esines Hurt rea loodusteaduslike ning ajalugu, rahvaluulet jms käsitlevate ettekannetega . Tema tähendusrikkamaid esinemisi oli esimeselüldlaulupeol 1869
Vormiliselt Unt ilmselt katsetab oma vana romaani ümbertegemisel moodsat kirjutust. Ta osutab selle kaudu sellele, et autor ei ole midagi jumalasarnast. Autori kunagi kirjapandud tekst ei sisalda lõplikku tõde, see tekst ei ole taandamatu, maailma adekvaatne peegeldus jne.Unt osutab sellele, et tekst nähtusena on mingi suhteliselt juhuslik sõnadejada. Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab.
Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. Einsteini lummasid suured kiirused. Juba koolipoisina otsis ta vastust küsimusele mis juhtuks, kui kihutaksime valgusele valguse kiirusega järele? Paarikümne aasta pärast jõudis ta sealt järelduseni, mida ütles ise välja nii: varem arvati, et ruum ja aeg jäävad alles, isegi kui kõik asjad maailmast kaovad, nüüd teame, et sel juhul ei jää alles ei ruumi ega aega. Just aja ja ruumi ning neis toimuvate sündmuste toimumise osas on Einstein kogu inimkonna silmaringi oluliselt avardanud
4.146. Sirja Pilger Sünnikoht: Harala Olemus: tunnete ja vaistude usaldaja; turvalisuse otsija; Lugu: Mees jättis ta üksinda kolme lapsega metsatallu maha. Viha kasvas nii suureks, et lõpuks oleks ta tahtnud tema otsas trampida. Perekond: mees, kes ta maha jättis; kolm last; Surmapõhjus: loomulik surm 4.147. Gunnar Jalamets Sünnikoht: Harala Amet: korvipunuja Olemus: uudishimulik; eelarvamuste vastane; Lugu: Sõjast oli järele jäänud palju miine. Koolipoisina läks Gunnar metsa ja võttis mõned koju kaasa. Ta hakkas neid urgitsema. Järgnes kärgatus ning ta kaotas igaveseks nägemise. Ta õpetati lugema pimedate kirja, tegema käsikaudu tööd. Tema korvid olid edukad. Ta võttis naise, nägemata tema nägu. Hääle härgi võis ta aimata, et naine on see õige. Naine kinkis talle oma südame. Temasse suhtuti eelarvamusega ja see muutis elu raskeks. Lõpuks elasid nad lausa kerjuskehvalt, kuid nad ei tülitsenud
"Toimetajate soovitusi võttis ta arvesse, aga ei saa öelda, et ta kuulunuks nende hulka, kel ükskõik, mis tema raamatuga tehti, peaasi, et raha saaks," kinnitab Eesti Raamatu toimetaja Maarja Ojamaa. Raimond Kaugveris olid õnnelikul viisil ühinenud staarkirjaniku anded. Ta oli väga lahtise peaga, lõpetas Rakvere gümnaasiumi ainult viitega. Silmapaistvalt keelevõtlik. Juba koolipoisina kirjutas ta oma päevikut osalt inglise keeles, et vanemad aru ei saaks. Ain Kaalep mäletab Kaugverit 1944. aasta sõja sügisest saksakeelset kõnet pidamas ja imestab, kui soravalt tal see välja kukkus. Soome ja vene keelt õpetas elu niikuinii. Jüri Tuulik imetleb, kui hästi Kaugver jagas igasugust tehnikat. Tütar mäletab, et isa olnud praktiline
Lõpuks see tal siiski õnnestus. Pärast on kirjanik küll ,,Kollast kassi" liialt naiivseks nimetanud ja seda pisut muutnud(1967), aga siiski on see jäänud tema kuulsaimaks romaaniks. Mati Undil oli juba noorelt kohutavalt suur lugemus ja ta oskas passiivselt päris mitmeid keeli. Need tegurid olid arvatavasti hästi mõjunud tema analüüsi- ja maailmatajumisvõimele. Juba kollases kassis lahkab ta elulisi probleeme ilma igasuguse kohmakuseta. 19-aastase koolipoisina suudab Unt oma ellusuhtumist ladusalt, lugejale arusaadavalt ning mõjuvalt kirjeldada. Tal tuli see hästi välja just kirjalikul kujul - ta armastas oma sõpradle ja lähedastele kirjakesi jätta/saata. SÜGISBALL Valmimisaasta: romaan 1979, film 2007 (rez. Veiko Õunpuu) Zanr: realistlik romaan / draamafilm Tegevusaeg ja koht: 20. sajandi lõpp / 21. sajandi algus. Tallinn, Lasnamäe. Peategelased: kirjanik Mati, sveitser Theo, arhitekt Maurer, üksikema Laura, arhitekt Maureri naine
annaabi.ee 
