LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega.
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
Grupi vägivalla puhul pole tarvis nõuandeid, kuidas sellega hakkama saada või kuidas õppida seda taluma. Grupivägivallaks nimetatakse korduvat negatiivset tegevust ( füüsiline või psüühiline rünnak või kollektiivist väljatõrjumine), kus kaks või rohkem üksteist mõjutavat indiviidi on suunanud selle ühele indiviidile. Rühma vägivallale on tüüpiline ebaseaduslikkus või sõdimine ühiskondlike normide vastu ning et kiusajad õhutavad üksteist tegevusele. Ebaseaduslikkusele viitab muuhulgas seegi, et tõsise koolivägivalla tulemused tuleb tegijatel ja nende hooldajatel täielikult korvata. Uurimuste põhjal on kiusajate tüüpilisemateks omadusteks elavus, soov tähelepanu äratada ja kelkimisjanu. Ka on kiusajad sõprade hulgas suhteliselt hinnatud, kuigi kaaslaste arvates on nad tegelikult sisemiselt ebakindlad ja "pehmekesed". Kiusajad
jms.) VARA KAHJUSTAMINE (riiete katki rebimine, raamatute või muu isikliku vara lõhkumine, vargused) Sõnad teevad haiget. Narrimine võib kellelegi tõsiselt haiget teha. Kõik kiusamise liigid teevad haiget, ent verbaalset kiusamist, sealhulgas narrimist, esineb kõige sagedamini. Kiusamine teeb haiget kõigile. Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all. Mis ei ole kiusamine Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine. Kiusamine on varjatud, antud hetke ja olukorda ärakasutav alatu ning korduv tegevus, mille aluseks on jõudude ebavõrdsus. Esineb ka teistsugust käitumist, mida ekslikult peetakse kiusamiseks, aga mis on avalik ja millega ei kaasne jõudude ebavõrdsust
6. Saladuste levitamine korduvalt saadetakse teiste saadetud privaatseid kirju, kommentaare, pilte teistele edasi esialgselt saatjalt luba küsimata. Sageli meelitatakse kelleltki saladus välja ning levitatakse seda seejärel Internetis. 7. Ignoreerimine korduvalt ja meelega ei võeta mõnda inimest onlinemängudesse osalema, ei lisata oma ,,sõbralisti" vms. Nii kiusajate kui ka ohvrite puhul eristus sõimamine kiusamisliigina teistest enam (Naruskov 2008). Sõimamist märkisid nii kiusajad kui ka ohvrid teistest kiusamisliikidest protsentuaalselt rohkem. Ka Kristi Kõivu (2006) uurimuse tulemused näitava, et koolikiusamine seostub eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, enam levinud on solvangud, alandavad märkused, karjumine, sõimamine, pilkamine. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) 6 Mida teha, kui sind kiusatakse (Siimets, 2008): · Vaheta meiliaadress, sulge konto või võta ühendust veebimoderaatoriga ja palu tal
....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd, tüdrukud, õppimine)............................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.....................................................................
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja
,,New York Times" tehtud uuringus selgub, et internetis on kiusatud 75% õpilastest neist 10% on teavitanud vanematele või täiskasvanutele, keda usaldatakse. (http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/09/58, 01.03.2010) Miks lapsed ei räägi küberkiusamisest internetis, sest 1/3 arvavad, et interneti kasutamist hakatakse piirama ja ½ õpilastest arvavad, et peavad sellega ise toime tulema. Kalev Pihl'i uuringust selgub, et 28% õpilastest on kiusajad ja 37% ohvrid. Küberkiusamise ohvritest 54% ei võta selle ära hoidmiseks midagi ette ning 33% kiusavad vastu. 16% Suurbritannia õpetajatest (neist 67% on algklassiõpetajad, 25% keskkoolide õpetajad). 7% on kiusatavad teiste kolleegige või koolijuhtkonna poolt, kirjutab eTwinning Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild, eTwinning ekspert, 02.03.2010) 2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas Virtuaalmaailm on tehiskeskkond, kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena
Nahahaigused, allergia 6 3 Mõni muu raske haigus 4 10 Kokku 100 100 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Vägivalla ohvritel on mitteohvritega võrreldes oluliselt halvem tervislik seisund. 72% nendest omab mõnda pikaajalist tervisehäiret, mitteohvritest (kuigi nad on keskmiselt vanemad), on pikaajaline tervisehäire 61%-l. Võrreldes mitteohvritega kannatavad ohvrid sagedamini nägemis häiret, günekoloogiliste haiguste, kõhupiirkonna vaevute ja selja- ning kaelavaevuste all. Lisaks eespooltoodud tervisehäiretele kannatavad ohvrid sagedamini stressi, närvilisuse, depressiooni jms all.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isiksuse üks põhitegevusi, mängi
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükik
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Ema oli Maikile alati kõik ette ja taha ära teinud. sel abi. Kuid Kuid poiss oli äärmiselt nõudlik ning ajapikku ei olnud tema poisi isa oli soove enam nii lihtne rahuldada. Koolis käies pidid tal alati pere maha olema samasugused popid rõivad nagu teistelgi. Ja ema tegi jätnud juba kõik selleks, et neid talle muretseda. Lapse elu pidi olema siis, kui parem, kui oli olnud temal endal. Maiki ema tundis, et tema poeg oli
Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võibolla ta mõistab, et ennast maailmast isoleerides ei ole võimalik seda parandada. Niisugune lõpplahendus on iseloomulik ka mitmele teisele J. D. Salingeri teosele. Kuristik ei paista Holdenile enam nii sügav ega sinna kukkumine nii suur õnnetus: ,,Lastega on lugu nii, et kui nad on otsustanud kuldrõnga kinni püüda, siis sa ei tohi vahele segada. Kui nad kukuvad, siis kukkugu, aga kui sa neile midagi ütled, on veelgi halvem." Romaani stiil on kõnekeelne ja püüab jäljendada keelekasutust, mis peaks olema iseloomulik 17 aastasele koolipoisile. Salinger kasutab tihti kordust (kordab mõtteid ja märksõnu), sest peategelane Holden tahab kuulajat veenda. Kõnekeelsusega taotletakse jutustuses ehtsust ja siirust, vastandudes lihvitud ja nö võltsile kirjanduslikkusele. Holden üritab võidelda reeglite vastu, samuti eirab reegleid romaani stiil
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Laps ei saa sellest aru, et tema vanem ei olegi võimeline armastama. Tema tunnetab ainult seda, et teda ei armastata. Ja ta arvab, et see põhjus on temas endas. See ongi see sama situatsioon, kui võib tekkida tunne, et ma olen juba selles süüdi, et ma olemas olen. Mõlemal juhul võivad tekkida depresiivse isiksusetüübi joones. Vahe on ainult vanuses. See, kes on ärahellitatud lapsed, tulevad need depressiivsed jooned välja hiljem. See, kelle vanemad ei pööra talle piisavalt tähelepanu, tekivad need jooned juba lastena. 18. PILET SUNDUSTEGA ISIKSUS Üldiseloomustus Sundustega isikud on need, kellel domineerib kolmas hirmu põhivorm. See on hirm kadumise, muudatuste, ajutisuse ees. Nad väärtustavad kõige rohkem seda, kui kõik on samamoodi nagu varem oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. S
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öe
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Akadeemiline enesehinanng on võimekatele õpilastele üldise enesehinnangu oluliseks nurgakiviks. Vaimselt võimekatel õpilastel on küll kõrge akadeemiline enesehinnang, kuid teistes valdkondades madala enesega rahuloluga ning nad on tundlikud kaaslaste poolt antavate hinnangute ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes. Enesehinnagu kujunemine: Enesehinnangu kujunemist mõjutavad peamiselt kaks faktorit: 1) oma kogemus- kas edu või ebaedu kogemus ja 2) sotsiaalne võrdlemine- kas olen parem või halvem kui teised. Nt sündmus: sain eksamil C: (Mis saab ise teha, et enesehinnangut tõsta?) Enesehinnangu allikas kogemus (C pole hea hinne) sotsiaalne võrdlemine (paljud sõbrad said D) Tulemus: madal enesehinnang kõrge enesehinnang Võimalused enese- eneseparandamine (võtan rohkem kaitse stressi ja ähvarduse vastu hinnangu paranda- kursusi; eneseväärtustamine (tekib (sõbrunen nendega, kel madalamad
Kõne arengule tuleb tähelepanu pöörata kui töötatakse probleemsete lastega, kui kõne areng on hilinenud võib olla see hoiatav märk, et lapse arenguga on midagi lahti (kas nt kuulmisprobleemid, autism, õppimisprobleemid jne). Kõne arengu kiirus on tavaliselt väga oluline, ennustab hästi edaspidist kõnearengut. 2- aastased on sageli uurijate lemmikprojektid, üsna hea ennustada, mis edaspidi saab, kui siis on probleeme on üsna tõenäoline, et probleeme on ka edaspidi (nt halvem mälu, suhtlemisprobleemid jne). Sageli on sellistel lastel probleeme teiste lastega suhtlemisel, 6 võivad olla eiratud, tõrjutud ja kiusamise ohvrid. Varajane rehabilatsioon on alati edukam kui hiline. Mida uuritakse? Teaduslikus uurimistöös Kliinilises praktikas (keele omandamise hilinemise märk arenguprobleemist: kas kuulmis-, üldised õppimis- või autismiga seotud probleemid)
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende Jumal Jeesus Kristus, poisid ehmusid ja tahtsid ära joosta, kuid mees peatas nad, uuris, miks
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
- Tunnis oldi üldjuhul väga vaikselt, sest kardeti õpetajat, direktorit, lapsevanemaid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, korrarikkujad pandi ringi keskele seisma. Jalutama pidid kõik. - Õpetaja oli kardetud, austatud- temaga arvestati alati. Oli ka õpilasi, kes nö katsetasid piire, kuid nemad olid enamasti istumajäänud ja neist hoidis üldjuhul kaugemale terve klass. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Koolikiusamine on vist põhiline, seda esineb igal ajal. Teatud eas olid klassis tüdrukute ja poiste vahel vaenulikud suhted, siis veel erinevate tüdrukutegruppide vahelised pinged. Lisaks tögamised- narrimised, millega ehk vahel liiale mindi. - Kindlasti esines. Pandi WC-sse kinni, lihtsalt peksti- kakeldi, ,,pommiti", noriti, mõnitati, peideti asju. Kannatasin ise norimise all ja sai ka teisi noritud. - Ei mäleta, et oleks olnud. Niisama nügimisi oli küll.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
