Kevade Oskar luts Kui Arno isaga koolimajja jõudis ,olid tunnid juba alanud. Kooli õpetaja pani Arno istuma ühe pikkade, heledate juustega poisi kõrvale Kelle nimi oli Toots. Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema. Nädal läks mööda, Arno ja Teele tulid igal hommikul ühes kooli. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste asjadega hakkama. Üks päev võitis ta püstoli ja hakkas sellega eputama. Ise laskis veel ühe inimese sauna akna puruks, Köster aga tuli veel pragama.
JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus o...
Fotosüüdistus (Andreas Schlüter) Bastian sai endale uue peegelfotoka mis oli kõüll 10 aastat vana aga tema jaoks ikkagi uus kuna ta ise oli saanud sünnpäevaks digifotoka. Ta võttis sageli osa igasugustest kooli fotovõistlustest kui ennem polnud tal olnud korra likku fotokat. Järgmisel päeval võttis ta aparaadi kooli jaasa ja hakkas pildistama järjest õpilasi ja tegi plaani, teha pilte päris kooli elus mitte sellisest nagu ajalehtedes tavaliselt kus õpetaja klassi ees on kui iideol ja õpilased korralikud,vaid sellist kus ikka mõni jääb magama või tüdrukud saadavad kirju ja poisid loobivad paberkuulikesi. Tobias oli leidnud sahtlist mädanenud apelsini kuna koruistaja polnud eriti sahtlitesse vaadanud ja tahtis sellega visata Melanet, kui viimasel hetkel mõtels ümber kuid ei suutnud ennast pidurdada ja viskas apelsiniga õpetajat. Ta sai selle eest karistada j...
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alat...
"Tere kollane kass!" Mati Unt Raamat "Tere kollane kass!" jutustab maapoiss Aarne Veenpere viimasest kooliaastast lõpuklassis. Raamatu iga peatükk kujutab ühte päeva pisteliselt läbi kooliaasta ja seda kronoloogilises järjestuses. Teos algab peatükiga ´ viimane suvepäev ´, mis räägib Aarne viimasest õhtust kodus, tema töödest ja sõpradest. /-/ Vihmane päev. Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alat...
Lühiülevaade teosest ,,Kevade" Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja v...
Raamat ,,Harry Potter ja Azkabani vang" on Harry Potteri raamatute sarja kolmas raamat. Selle autoriks on Joanne Rowling ehk kirjanikunimega J. K. Rowling. Lühikokkuvõte Peategelane Harry on suvel Dursley'de pere juures, nagu tavaliselt. Ühel õhtul sai poiss teada, et Azkabangi vangist on põgenenud vang Sirius Black ning et too mees otsib Harryt taga. Kui kool peale hakkas, pandi Sigatüüka kooli valvama õudsed Azkabani valvurid, et koolis ohutum oleks. Kahjuks on Sirius isegi korra kooli sisse pääsenud, kuid õnneks keegi märkas teda ning mees pidi kiirelt lahkuma. Lõpuks sai Harry teada, miks Sirius teda otsib: ta oli Harry ristiisa. Ühel õhtul kohtuvad Harry klassikaaslased Ron ja Hermione Sirius Blackiga Huilgavas Hurtsikus. Nad saavad teada, et see mees pole mõrtsukas. Algul, kui lapsed nägid Siriust koos Harry õpetaja, Remus Lupiniga rääkimas, arvati, et tema aitas Siriuse kooli sisse. Kuid tegelikult tegi seda Peter Pettigrew, k...
Historitsism ja juugend 1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli li...
O. LUTSU MÄLESTUSED. TALVISED TEED LUGEMISKONTROLL 7. kl. 1.Miks maja ehitamise juures töömehed pidevalt tülitsevad? 2.Miks kutsus koolmeister Andrest kooli? 3.Millise ettepaneku teeb Andres Peebule seoses kooliminekuga? 4.Kuidas narritakse Andrest koolis? 5.Mille eest ja kuidas saavad esimesel päeval karistada Alma Loorits ja Luterus Silbe? 6.Kellest sai Andrese pinginaaber? 7.Kus elas Luterus Silbe? 8.Iseloomusta Luterus Silbe isa lühidalt. 9.Mida toob Andres Silbele kooli peaaegu iga päev? 10.Miks käis Aruski Peeter Häänküla koolis? 11.Millise paha teo eest pidid Silbe vanemad koolis käima? 12.Mille poolest olid teistest erinevad Aruski Peeter ja Ants Timmusk? 13.Mille põhjal otsustad, et Silbe oli väga vaene? Too kolm näidet. 14.Kes tuli elama majja, kust Arusk oli Lutsud välja saatnud? 15.Miks oli Eedi alati kurb? 16.Mida räägivad Peep ja Andres Peetrile talvisest kalapüügist? Kuidas nad kalu püüdsid? 17.Mis pilli mängis Jakobson?...
,,Musta mantliga mees" Eduard Vilde · Edvin Palmer lükkab juudi vette, enne rabab talt musta paki. Seda näeb peale musta mantliga mees. · Musta mantliga mees (Anton Meding, arst) veab uppunu veest välja. · Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa ...
Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid? Tänapäeval on väga tähtsal kohal haridus, kuid kohati tähtsustatakse haridust üle, Eesti kooli süsteemis on loovus jäetud üsna unarusse ning noored peavad ise leidma mingi väljundi kuidas olla loov. Töökohad antakse tänapäeval pigem nendele kellel on haridus, eriti on näha seda IT vallas, inimesed kes lõpetavad kutsekoolid, aga ei oska arvutitega tegelikkuses midagi peale hakkata saavad igalepoole tööle kuid need inimesed, kes on eluaeg arvuteid parandanud ja kodeerinud ja kõike muud võimalikku, neid ei võeta, sest sellel paberil on suurem tähtsus. Võibolla ei olegi haridus siis tähtsaim ressurss vaid selleks on see paber mis ütleb, et ollakse omandanud mingi selle ja selle hariduse, kuigi võibolla on see terve haridus saadud läbi spikerdamise ning omal teadmised üldsegi puuduvad. Loovuslik aspekt puudub enamjaolt kooli põhisüsteemist, väheseid viise on, millega...
Retsensioon SÜG Alternatiiv 2012 Ma käisin 9.märtsil Saaremaa Ühisgümnaasiumis ,,SÜG Alternatiivi" kuulamas. Peakorraldajad olid Alar Truu ja Thorwald Kaljo. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada noortele Saaremaa bändide muusikat ja laule. Seda ka tehti, terve õhtu e siis 19.00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud. Kontserdil esinesid ,,The Natives" , ,,Leek" , ,,Ööpärast" , ,,Cest" , ,,Lost in the Abyss" , ,,The Werg" , ,,Walus". Minu jaoks muutis kontserdi eriliseks see, et esiteks kontsert toimus meie koolis ja teiseks see, et enamus esinejateks olid meie enda kooli õpilased. Mulle meeldis kõi...
Raamatu "Elu on ilus" sisukokkuvõte Ühel hommikul ärgates tundis Pille-Riin kohe alguses, et midagi on valesti.Ta vaatas kella ning märkas, et on sisse maganud ja seetõttu ka kooli hilinemas, aga see oli imelik, sest ta isa ja ema poleks kunagi tal lasknud kooli hilineda.Alla kööki suundudes tundis ta, et midagi on veel valesti, nimelt ta ei kuulnud enam iga hommikuist jutuvada ega tundnud ka iga hommikuist kohvilõhna.Vanemad olid täna teistsugused (kuidagi, nagu millestki häiritud) ja käskisid Pille-Riinil kähku ära süüa ja kooli minna.Süües hakkas Pille-Riin isa käest pärima, et mis toimub jne.Isa lihtsalt vihastas ühel hetkel ja ütles, et ta ei suuuda enam vastu pidada, lahkus lauast ja sõitis vihaselt autoga minema.Kooli jäi ta aga hiljaks, kuid sellest polnud hullu.Koolis ei suutnud Pille- Riin kuidagi oma nuttu tagasi hoida ja hakkas nutma ning ta sõbranna Merili küsis siis õpetaja käest, et kas too lubaks Pille- Riinil min...
Too oma näide programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuste kohta: Koolis- Võetakse iga aasta võetakse uusi õpilasi kooli .See aasta liitus , aga Transpordikool Tööstushariduskeskusega ja tuli rohkem erialasid juurde. Valituses- Valitakse president iga 5 aasta tagant . Aga see aasta ei valitud president ära 1- mesel korral. Äris- Tuleb esitada iga aasta majandusaruanne. Sa kunagi ei tea millal võib sind tabada pankrott. Kirjelda oma sõnadega: Otsustamine vastutamise puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine enamuse järgi. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel. Otsustamisel luuakse ülekaalu saavutanud variant . Kõik saavad oma arvamusi avaldada. Too oma näide Gordoni meetodi kasutamise ko...
JAAN RANNAP ,,AGU SIHVKA ANNAB ARU" nimi Raido .......... hinne ............ Kuidas me käivitasime kooli autot · Mida otsustasid poisid teha, kui said teada, et Mart Obukakk oskab hästi parmu häält teha? Nad otsustasid panna Obukaku tunni aja pinisema. · Kuidas sattusid Kiilike ja Kaur tunni ajal õue? Kiilike ütles et värske õhk teeb tervisele head ja nii nad läksid välja. · Mida nimetas Kaur auto tõmbas sundkäivitamiseks? Millega see lõppes?...........Kui auto läheb allamäge siis ta peaks ju käima minema arvas Kaur.See lõppes sellega,et auto on veevõtmise tiigis. · Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni? · Milline artikkel äratas kantseleis seisvas Agu Sihvkas huvi?..Une pealt lindi pealt õppimine. ... · Mille kohta öeldi: ,,Ega me vargile lähe, ainult natukeseks laename, tehnikat peab ju täie võimsusega kasutama. Kaur ütles seda ...
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest. Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kiriku...
Õpikeskkonnad Hea õpikeskkond, mis hõlmab kooli ja kodu, on inimesele tähtis teadmiste omandamiseks ja korralikeks õpitulemusteks. Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austav...
ETTEKANNETE NIMEKIRI JA KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 12.05.2014 SEMINARI PÕHJAL Ettekan Teema Ettekandjad Ettekanne saadetud enne 12.05 Kordamisküsimus eksamiks de nr 1 Eestkoste korraldamine Kristina, Julia, Piret + 1.Millal seatakse isikule eestkoste (määratakse eestkostja)? Kelle poolt? 2 Sotsiaaltöö illegaalselt... Natalja, Liina, + Käthlyn 3 Multikultuurne ST Marlen, Liina, Kristi + 2.Mis eristab varjupaigataotlejat pagulasest (selgita enda sõnadega)? 4 Lapseea trauma Malle, Katrin, Imbi + ...
Anu Olvik, Marcus Jürison Teema: Majandusringlus Laiem eesmärk: Õpilased viivad ise ühe idee algusest lõpuni läbi, õppides nii tundma ühe protsessi erinevaid etappe. Samuti aitab ülesanne luua koolis sõbralikumat õhkkonda erinevate kooliastmete ja/või juhtkonna vahel. Klass: Ülesanne on sobilik kõikidele gümnaasiumi klassidele. Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid. Viia läbi majandusringluse lauamängu tegemine ja tehtud tööde seast parimate valimine ning abistada algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk: Õppida tundma majandusringlust, õppida lauamängu koostamise abil iseseisvalt majandust ning läbi õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. Etapid: Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks Teine tund: Majandusringluse lauamängu mängimine oma klassis Kolmas tund: Parimate majandusringluse...
1. Kas järgnevad argumendid on kehtivad (valid)? Kas need on korrektsed (sound)? Põhjenda. Kuidas võiks argumente kritiseerida? (2 x 2,5 p.) 1. Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima. E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimali...
Teose analüüs J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" I Teose idee Teose ideeks oli näidata inimestele, et tänapäeva noored ei väärtusta eriti haridust. Raamatu autor üritas seda kõike meile näidata Holdeni kaudu, kes on küll suhteliselt intelligentne inimene, aga ei viitsinud lihtsalt õppida. Ta oli juba mitmendat korda lasknud ennast koolist välja visata. Holdenile meeldis teisi inimesi kritiseerida, ta vihkas valelikkust. Jutustus näitas ka, kui olulised on lähedased inimesed, tänu kellele me tihti oma otsuseid muudame. Nõnda tegi ka Holden, oma õe soovile vastu tulles, sest Phoebe oli talle väga kallis. II Aine ja teema Holden ei talunud teda ümbritsevat teesklust ja valelikke inimesi. Ta uskus, et räägib ise õigust ja on lihtsalt aus. Kõige rohkem põlgas Holden kõike, mis röövis väikestelt lastelt süütuse ja teadmatuse jubedatest asjadest, mi...
1. pealkiri Tõde ja õigus II 2. autor A.H. Tammsaare 3. miljöö (aeg, ruum) Peamine tegevus toimub Tartus Mauruse koolis 4. tegelased, iseloomustus Indrek aus ja siiras poiss, kes poel harjunud pettuse ja sepitsemisega. Teda ei ole väga raske ninapidi vedada, kuid ta ei talu, kui teda alusetult süüdistatakse ning võib muutuda väga äkiliseks. Hea südame ja rahuliku loomusega. Linnas õppides õpib ta palju uut, mida muidu talt ei ootaks. Juba esimesel päeval õpib ta valetama, et teisi oma rahast eemale hoida. Maurus kooli direktor, kes usub, et ausaid ...
J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Lühikokkuvõte Raamatu alguses rääkis Holden Caulfield asjadest, mis talle Pencey koolis käies ei meeldinud. Talle ei meeldinud, et kõik seal koolis nii võlts oli. Holden visati koolist halva õppeedukuse tõttu välja. Ta kukkus viiest ainest neljas läbi. Holden läks oma toakaaslasega tülli ning ta otsustas samal öösel juba koolist ära minna. Ta ei tahtnud veel koju minna, sest ta tahtis, et vanemad saaksid tema väljakukkumisest kuulda direktori saadetud kirjast, sest siis jõuavad nad pisut järgi mõelda ja maha rahuneda. Ta sõitis rongiga New Yorki ja läks ühte lagunenud hotelli. Õhtu veetis ta tantsides kolme tüdrukuga ning hiljem tuli tal läbi elada vahejuhtum ühe väljapressijast prostituudiga. Alguses pidas ta prostituudile maksma 5 dollarit, kui hiljem hakkas tüdruk nõudma kümmet dollarit. Holden ei kavatsenudki maksta. S...
Jakob Westholmi Gümnaasium NIELS ABEL Matemaatika referaat Kaspar Kütt 7.a klasss Tallinn 2010 Elulugu Niels Henrik Abel sündis Norras Nedstrandi linnas 5. augustil aastal 1802. Tema vanemad olid Søren Georg Abel ja Anne Marie Simonsen. Ta isa andis talle ja ta vennale koolitunde. Niels'i isa oli sageli kontaktis paljude Norra koolidega ja otsustas saata oma vanema poja, Hans Mathiase, Oslo Katedralskole'sse. Kahjuks oli Hans Mathiasel suur masendus ja kurbus kodust lahkuda üksinda ning sellepärast otsustas isa aastal 1815 saata 13-aastase Nielsi koos Hansuga Oslo Katedralskole'sse. Niels Abel oli noorest east peale huvitatud matemaatikast ja kuigi Hans sai varem Nielsist paremaid hindeid, tuli kooli varsti uus matemaatikaõpetaja Bernt Michael Holmboe. Temast sai Nielsi eeskuju ja tihti aitas ta Nielsi...
Khi pappi vi muidu... Leena Lilleste. Peategelasteks selles loos on kaks 14 aastast poissi kelle nimed on Tommy ja Kribu.Koolivaheaeg on lbi ja poisid lhevad kooli arutades kui huvitav oli nende vaheaeg. Tommy oli lugenud pevi kuna kool algab kuna enne suvevaheaega oli ta saanud endale pruudi kes kis temaga samas klassis ,aga tdruk pidi olema suvel Hispaanjas kuna isa oli seal tl.Emelie oli Tommy tdruku nimi.Kribu oli ,aga terve suve veetnud oma no Bendiki juure Norras ja oli vaimustunud milline huvitav tegelane tema nbu on ja millise seiklused neil olid nii,et Tommyl tekis juba vahel kadetus kuidas tema parim sber saab nii vaimustunud olla kellestki teisest.Ka Kribul oli pruut nende klassist kelle nimeks oli Mathilda.Kooli juurde judes naad mrksid mingit vrast poissi pingil istuvat heleda peaga mustas nahtagis lbe ngu peas nagu kogu maail kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pila...
Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades olid Getter Jaani(Sharpay), Teele Viira (Taylor McKessie), Lee Trei (Kelsi Nielsen), Ingrid Isotamm ( Preili Darbus) jpt. Etendus oli kahes vaatuses, kestusega 2,5 tundi. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella kaks noort, ...
Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pionee...
Kuues sõrm Helga Nõu Pärt otsis oma õde Kerlit. Algul nad elasid lastekodus, aga siis pandi ühte peresse elama. Pärt ei olnud printsi välimusega. Ta passis õde kooli värava juures, aga õde ei tulnud. Poiss arvas, et tüdrukut varjatakse tema eest. Politsei viis ta ära, sest tüdrukute vanemad kartsid ahistamist. Ta on seal kooli juures juba seitse aastat passinud ja tüdrukuid nuusutanud. Karina, kes on pärit usklikust perekonnast, oli teel opile. Nimelt pidi ta oma neeru loovutama haigele vennale, Anarile. Karina oli armukade oma venna Anari peale, kes oli kiuslik poiss. Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. Läkski, aga Viktor oli koos oma pruudiga ja vend koos sõbraga irvitas tema üle. Anari vajas uut neer...
Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös 2016 Andmeanalüüsi põhimõisted Neli andmeanalüüsi juures möödapääsmatut terminit objekt tunnus väärtus skaala Objekt / objektid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad. Näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes jne. Selliseid omadusi nimetatakse muutujateks. Omadusi, mida saab mõõta nii (või mis on juba kokku võetud nii), et iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot, nimetatakse tunnusteks. Väärtused Objektid ja tunnused peavad olema valitud enne andmete kogumist....
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühi...
Koolivormi head ja halvad pooled Koolivormi kandmine on mõnes koolis kohustuslik, kuid mõnes mitte. Paljudel on koolivormi kohta omad arvamused ja kõigil on isiklikeks arvamusteks õigus. Kuid kas koolivormi kandmine on siiski kasulikum õpilastele või tekitab see just probleeme. Koolivormi kandmine näitab, et inimesed on viisakad. Kui kannad koolivormi siis on see ju puhas ja näeb välja hea. Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed suhtuvad teistesse inimestesse lähtuvalt nende riietest. Inimestesse kellel on puhtad ja viisakad riided suhtutakse austusega aga ned, kellel on määrdunud, katkised või vabaaja riided neid ei austata nii palju ja neid hinnatakse teisiti. Kuna kool on ameti asutus võiks seal kanda koolivormi, mis jätab inimestest hea esmamulje. Koolivormid on kallid ja jäävad vä...
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp ...
Loobumis- ehk alternatiivkulu * Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel Alternatiivkulu tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. * Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime, on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevus...
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; kes on vaesemad või jõukamad kui teised; kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Kuidas peaks vanem toetama last, keda kiusatakse? 2 Kuidas lapsevanem peaks aitama Tuntud ja laialt käibel olevad soovitused kiusatud lastele...
Muinasjutt Elas kord üks täiesti tavaline ema. Tal oli viis poega ja kaks tütart. Kuid üks poegatest polnud päris samasugune nagu teised inimesed. Ta oli kõrvaline ,kuna teda noriti tema välimuse ja hääle pärast. Kui ta üritas kellegagi kontakteeruda keerati talle selg või tehti midagi hullemat. Nagu ühel päeval kui too poiss läks kooli ja teepeal nägi rühm poisse ,midagi põnevat korda saatmas. Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku. Pauk oli vägev kuid sädemed süütasid poisi juuksed. Ta jooksis kiiresti lähima veekoguni ja kastis juuksed märjaks. Kõik naersid nii nagu said ,sest vaatepilt oli võimas. Siis jo...
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................... 3 Hr. Markson.....................................................................................................................3 Hr. Kõiv .......................................................................................................................... 4 Hr. Tooder.............................
Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldra...
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisi...
Kas Villu oleks pidanud minema Kõrbojale peremeheks Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu ...
Tänapäeval on paljud noored uhkeks ja ülbeks läinud varalises suhtes. Tekivad oma grupid selle põhjal, et kellel mis seljas on ja kellel rohkem raha. Ühed grupid on teistest "paremad", sest neil näiteks paremad riided või kallimad jalanõud ja visatakse nalja teiste rõivaste üle. Praeguse aja põhiliseks uhkustamise aluseks võibki olla see, et kes omab paremat telefoni või arvutit. Väga paljud kooli kiusamised tulevad ka just sellest, et kellel on uhkem ja parem telefon või arvuti. Nüüdsel ajal ka tahelvarvutid jne. Kõik uueneb, ning keegi ei jõua neile uuendustele nii kiiresti järgi. Kõik tahavad omada just parimaid asju, keegi ei väärtusta enam nii palju sõpru ja peret. Väga palju uhkustatakse ka sellega, et kellel on paremal töökohal vanemad. Samuti kodu suurus. Uhkustatakse ka hinnetega. Kui sa õpid hästi, siis ma saan aru et sa tunned enda üle uhkust ning tahad ka teistele seda rõõmu jagada. Kuid uhkustatakse ka halbade hinnetega. N...
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasv...
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kas...
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati ...
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti k...
1. Milliseid inimesi mõjutab võimuga seotud roll kõige rohkem? Inimesi, keda on tehtud varasemalt elus maha, või kes on olnud ise vaimse terrori ohver, sest nad on olnud vaimselt vangide asemel ja kui nad üks kord elus saavad võimaluse valitseda, võib võim neist üle olla ja nad ei suuda kontrollida oma tegusid. 2. Kui palju motiveerib hirmutamine inimest tegutsema? Hirmuga on ohtlik teist manipuleerida. Eriti kui ei oota sellist käitumist(hirmutamist) mõne inimese iseloomust. 3. Kuidas võib alandamine mõjutada inimese edaspidist elu? Oletagem, et rõõmust ja enesekindel tüdruk vahetab kooli, kolimise pärast. Ta on väga rahul oma senise eluga. Üks päev otsustab üks tema klassivend talle panna mitu nätsu juustesse. Kogu klass naerab ja tüdruk läheb nuttes koju. Meeleheites lõikab ta oma nätsused juuksed ära ja nutab kogu päeva. Tüdruk ei tahagi enam koolis käia, sest ta alateadvuses on kinni see mälestus, see alanduse tunne, mida ta ei s...
1) Mis paistis Jüri Kuslapi näos silma ? Jüri Kuslapi nöost jäi silma ta näokrimpsutamine. 2) Miks puges kuslap voodi alla, kes ta sealt kätte sai ? Kuslap puges kiusajate eest voodi alla . 3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ? 8) Miks aitas kuslap imelikku rehkenduses, koristamises ja üleültse teda aitas koguaeg ? 9) Mida arvas imelik mahakirjutamisest ? 10) Kui palju olevat toots enda sõnul kiirega joonud ? Toots ütles et ta jõi kahe rublas...
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana) peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spencer...
Ajaloo kordamisksimused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkas...
Bunini nelja novelli kokkuvõtted Stjopa Noor kaupmees, Krassilstsikov, sõitis ühel õhtul Tserni. Õhtu oli tormine, kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil. Järsku libistas ennast lavatsilt alla peremehe tütar Stjopa, kes oli algul kartnud, et vargad tulevad, kuid nähes tuttavat meest, tuli peidust välja. Noormees üritas talle läheneda ning tüdruk ei puigelnud vastu, kuigi algul kartis ning tõi ettekäände, et isa tuleb koju. Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilstsikov rahulolevalt ning pabeross käes....
annaabi.ee 
